Tartu mööblitootja Tarmeko kavatseb nõuda erastamisagentuurilt oma järelmaksukohustuse vähendamist seoses Tartus Sõbra tänavas asuva ühiselamu eeldatava minekuga riigile.
Tarmeko peadirektori Olev Niguli sõnul tuli initsiatiiv ühiselamu üleminekuks riigile majaelanikelt, kes on huvitatud oma korterite erastamisest. «Meil on erastamislepingus kohustus elanike nõudmisel maja riigile tasu eest tagastada,» sõnas Nigul.
Läbirääkimised erastamisagentuuri ja Tarmeko vahel pole veel alanud. Praegu on Sõbra 46 asuv ühiselamu Tarmeko bilansis.
«Mul on ükskõik, kuidas asi laheneb, Tarmekoga ei juhtu midagi, kui seda maja meil enam ei ole,» kinnitas Nigul.
«Kui peame maja ära andma, siis me tahame lihtsalt oma vara tagasi,» põhjendas Nigul Tarmeko nõudmist vähendada maja üleminekul riigile ettevõtte kohustust riigi ees. «Postimehe» hinnangul võib Tarmeko nõuda erastamishinna vähendamist umbes 7 miljoni krooni võrra. Lõpliku otsuse, kas Tarmekol võimaldatakse Sõbra tänava elamu bilansist väljaarvamisega vähendada oma kohustust erastamisagentuuri ees, teeb erastamisagentuuri nõukogu.
Erastamisagentuuri avalike suhete juhi Marko Kadaniku sõnul arutas erastamisagentuur Tarmekole kuuluva Sõbra tänava maja andmist riigile juba kevadel, kuid tol korral jäi taotlus rahuldamata.
Varem on Tarmeko nõudnud erastamisagentuurilt ettevõtte ostuhinna alandamist 15 miljoni krooni võrra, mil restitutsiooni korras läksid õigusjärgsetele omanikele Tarmeko Tõravere jaoskond ja tootmishoone Tartus Vaba tänavas. Erastamisagentuur rahuldas Tarmeko nõude vaid 7,3 miljoni krooni ulatuses.
Olev Nigul lükkas tagasi süüdistused, nagu taotleks Tarmeko ostuhinna alandamist varade ümberhindamise kaudu.
Tarmeko erastati 1994. aasta lõpul aktsiaseltsile FMC, mille taga seisavad ettevõtte endised juhid. Ettevõtte erastamishind oli 65 miljonit krooni, millest pool saab tasuda EVPdes. Mitmetel hinnangutel ületas FMC pakutud hind konkureerivaid pakkumisi ligi kaks korda.
Seni on ettevõte täitnud kõik erastamisel kaasa saadud kohustused, mis nõudsid 1100 töökoha säilitamist ja 30 miljoni krooni investeerimist kolme aasta jooksul.
Tarmeko on Eesti üks suurimaid mööblitootjaid. Eelmisel aastal oli ettevõtte käive 180 miljonit krooni. Selle aasta lõpuks loodab firma suurendada käivet umbes 10%.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti ei ole majanduslikult ega inimeste mõttelaadilt kolmanda maailma maa, kuid majanduse areng ja välisinvesteeringute kasv siia sõltub sellest, kui vähe rumalaid majanduspoliitilisi otsuseid te vastu võtate, kinnitab Itaalia ärimees ja Ühispanga suuraktsionär Ernesto Preatoni.
Negatiivse näitena toob Preatoni Eestis intressituludele kehtestatud 10% tulumaksu. «Mul on vaja veenda itaallasi paigutama raha Eestisse kas investeeringutena või pangadeposiitidena. Viimast oleks lihtsam teha. Intresside maksustamine ei anna midagi - see vähendab raha paigutamist pankadesse ja sellega aeglustab majanduse arengut. Eesti ei ole veel võimeline kaasama maailmast suurel hulgal kapitali valitsuse või keskpanga võlakirjadega,» on Preatoni selles osas pessimistlik.
Samamoodi peab Preatoni negatiivseks rahandusministeeriumis ette valmistatud tulumaksuseaduse muutmise eelnõud, mille kohaselt maksuvabadele firmadele osutatavad teenused maksustatakse 15% maksuga. Eesti ettevõtted kasutavad maksuvabasid firmasid peamiselt kasumi peitmiseks ja töötajatele makstavatelt palkadelt maksude kokkuhoidmiseks.
«Sellise seaduse puhul lähevad paljud investeeringud mujale,» ennustab Preatoni. «See on Euroopa Liidu rumalate bürokraatlike seaduste eeskujul välja töötatud plaan, millest pole midagi võita,» on ta veendunud. «Euroopa Liidus on kümme tuhat kõrgepalgalist bürokraati, kes töötavad välja seadusi töötavate ja uusi töökohti loovate inimeste vastu. Kas Eesti tahab ka sedasama?» väljendab ta oma selgelt negatiivselt suhtumist Euroopa Liitu.
Itaalia on korrumpeerunum kui Eesti
«Eestis on puudus oskusteabest ja rahast,» kinnitab Preatoni, kes eile hommikul külastas kolme Lõuna-Eesti ettevõtet. «Siin on puudus ettevõtjatest ja headest spetsialistidest, kes suudaksid firmasid ümber kujundada.»
Ernesto Preatoni osaleb koos Ühispangaga Eesti Merelaevanduse erastamisel, kuid ettevõtte aktsionäriks olemist peab ta mõttekaks ainult juhul, kui selle juhtkond aktsepteerib omanike ideid ja soovitusi.
Vaatamata kõigele peab Ernesto Preatoni Eestit Itaaliaga võrreldes palju paremaks investeerimispaigaks. Küsimusele, kas korruptsioon Eestis on väiksem kui Itaalias, vastab Preatoni veendunult «Loomulikult - Itaalias on riigi osalus ettevõtluses üle 50%. Mida suurem see on, seda suurem on korruptsioon.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kolme Balti riigi börside ja keskdepositooriumide esindajad kinnitasid eile Riias, et tulevikus on kavas jõuda ühtse integreeritud Balti väärtpaberituruni. Seega peaks perspektiivis olema võimalik ühe börsi liikmeks oleva maakleri kaudu sooritada tehinguid nii Eesti, Läti kui ka Leedu väärtpaberiturgudel.
Seni on Eesti, Läti ja Leedu keskdepositooriumid omavahel sõlminud koostööleppe, millega sätestatakse esialgsed korrespondentssuhted ja mis peaks maakleritel kauplemise lihtsamaks tegema.
Tallinna Börsi juhatuse esimees Ivar Lukk ütles konverentsil «Pangandus ja finantsid Balti riikides», et ühtse turuna toimimine teeks Baltikumi suhteliselt väikese turu konkurentsivõimelisemaks teiste tõusvate turgudega ja tõstaks veelgi Balti riikidesse investeerimise atraktiivsust välisinvestorite vaatevinklist.
Luki sõnul tuleks selle eesmärgi poole liikuda samm-sammult ning alustada kõige lihtsamatest asjadest, nagu näiteks informatsioonivahetus. See seisneks olulisemate börsidel noteeritud ettevõtteid käsitlevate finantstulemuste ja uudiste edastamises kõigi kolme riigi maakleritele. Samuti kavatsetakse uurida võimalusi börsidel sooritatud tehingute kohta info vahetamiseks reaal-ajas.
Järgmise sammuna peaks lahendatama tehnilised üksikasjad integreeritud infrastruktuuri saavutamiseks. Kõige komplitseeritumaks kujuneb ühtsete nõuete juurutamine maakleritele ja börsil noteeritud ettevõtetele, sest kolme riigi seadusandlus on küllaltki erinev ja selle ühtlustamine saab olema aeganõudev.
Lukk pööras oma eilses ettekandes rahvusvahelise investoritest ja meediaesindajatest koosneva auditooriumi ees Läti ja Leedu esindajatest tunduvalt rohkem tähelepanu ühtse väärtpaberituru saavutamise vajadusele, mis annab tunnistust sellest, et Tallinna Börs kujuneb siin eestvedajaks. See on üsna loogiline, sest Tallinna Börs on pisut rohkem kui nelja kuuga teinud läbi muljetavaldava arengu, on paljude kriteeriumide järgi edestamas Läti ja Leedu börse ning soovib nüüd arenguvõimalusi konkretiseerida.
Eesti väärtpaberiturg on likviidsem
Tallinna Börsi efektiivsuse näiteks võib tuua asjaolu, et kui nimekirjades on suurusjärgu võrra vähem firmasid kui teistel Balti börsidel, siis likviidseid aktsiaid, millega kaubeldakse aktiivselt, on Eesti turul tublisti rohkem ja likviidsus üldse märgatavalt suurem. Luki kinnitusel on selle peamiseks põhjuseks Tallinna Börsil kasutatav kauplemismudel, mis põhineb pideval kauplemisel ja turutegijatel. Kuigi Eesti on väiksem kui Läti või Leedu, on siinse aktsiaturu käive pidevalt ületanud sealseid käibeid, mis tõestab, et kauplemiskeskkonna kujundajad on õigel teel.
Riia Börs ja Leedu Rahvuslik Börs on seni kasutanud ostu- ja müügisoovide kogumisel ja hinna ühekordsel fikseerimisel põhinevat Prantsuse päritolu mudelit, mis aga ei ole likviidsust taganud. Nii Lätis kui ka Leedus on mõlemas vaid paar likviidset aktsiat. Eile kinnitasid nii Leedu Börsi juhatuse aseesimees Dalia Jasulaityte kui ka Läti Keskdepositooriumi president Martinsh Rikshnis, et hiljemalt järgmise aasta alguses on ka neil kavas hakata kasutama diilerituru mudelit, mis saab tõenäoliselt olema Eestis praegu kasutuselolevaga üsna sarnane. Läti ja Leedu väärtpaberiturgude arengut võib lähiajal siiski pidurdada Eesti tunduvalt vähem stabiilsem finantskeskkond, mis avaldab investorite käitumisele kõige otsesemat mõju.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eile Valgas avatud Eesti esimene Hydro Texaco tankla peab hakkama piirilinnas võistlema Neste ja EK bensiinijaamadega, ütles Hydro Texaco Eesti piirkondlik müügiesindaja Urmas Mark «Postimehele».
Hydro Texaco Eesti valis oma esimese tankla rajamiseks Valga kui strateegiliselt tähtsa punkti riigipiiri vahetus läheduses. Valga tankla ehitamine läks maksma umbes 7 miljonit krooni. Jaama rentnikuna ehk operaatorina hakkab tööle osaühing Krisek.
EK ja Neste tanklatega võistlemiseks loodab Hydro Texaco Eesti müüa Valgas autokütuseid võimaluse piires odavamalt, kinnitas Mark. Esialgu hakatakse kauplema Neste bensiiniga. Edaspidi minnakse ilmselt üle oma kütustele.
Texaco järgmine jaam valmib Tallinnas Peterburi tee ääres veel sel aastal. Ehitustööd lõpevad seal novembri alguses, avamine on novembri lõpus või detsembri alguses. 1997. aastal rajab firma Eestisse veel neli tanklat. Kevadel algavad ehitustööd Tallinnas ja Tartus.
Hydro Texaco Eesti alustas suurtest välismaistest bensiinimüüjatest viimasena Eesti turu vallutamist. Sellest hoolimata loodab firma Marki sõnul võistelda nii Neste, Statoili kui Shelliga. Ta lisas, et tõenäoliselt tulevad Eestisse konkurentsi pakkuma veel British Petroleum (BP) ja Mobil.
Hydro Texaco ei ole Eestis tundmatu
Hydro Texaco Eesti 1995. aastal tööd alustanud emafirma Hydro Texaco on Norra Norsk Hydro ning USA Texaco Inc. ühisfirma. Balti riikides on samalaadsed aktsiaseltsid loodud ka Lätis ja Leedus. 1996. aasta lõpuks peab Baltimaades tegutsema 20 Hydro Texaco tanklat.
Hydro Texacole kuulub umbes 17% Taani autokütuste jaemüügiturust, firmal on seal 450 tanklat. Norra vastavast turust on Hydro Texaco hõivanud 20% ja firmale kuulub riigis 430 tanklat. Norras ja Taanis oli Hyrdo Texaco käive 1995. aastal kokku 850 miljonit USA dollarit.
Eesti kütusefirma Esoil erastamise esimestes voorudes osales Hydro Texaco iseseisvalt, kuid 1995. aasta oktoobris loobus Esoili juhtkonna moodustatud aktsiaseltsi Svergos kasuks. Samal ajal sõlmis Svergos Hydro Texacoga koostöölepingu, mille järgi esindas Svergos erastamiskonkursil Hydro Texaco huve.