Kolmapäevases Radivoj Koraci karikasarja alagrupiturniiri mängus võõrsil Bayreuthi Steineriga võttis Eesti klubide koondis/Tallinna Kalev teenitud võidu 91:86 (poolaeg 43:33). Kalevi klubi peadirektori Riho Sooniku sõnul tappis Eesti eliitmeeskond võõrustajate vastupanu eelkõige kiire mänguga.
«Kiirrünnakud toimisid väga hästi,» tõdes Riho Soonik eile «Postimehele». Täisedu kahe võiduga J-alagrupis jätkava Kalevi võit olnud kindel enam-vähem kogu mängu jooksul. «Kuigi algus oli meil natuke närviline, saime suhteliselt kerge võidu - vähemalt minu silmis.»
Veel viienda minuti lõpuks oli Kalev kaotusseisus 7:8, esimest korda mindi ette siis (Marek Noormetsa viskest), kui mängitud oli kaheksa minutit - 11:10. Tablool nähti veel viigiseisu 15:15, sellele järgnes aga Kalevi äkkspurt 11:0 ja klubide koondis läks ette 26:15. «See oli murdemoment. Kümnepunktiline vahe jäi püsima kuni poolaja lõpuni,» tõdes Riho Soonik.
Teist poolaega alustas Kalevi mängumasin juba väga võimsalt - esimese seitsme minutiga kasvatati avapoolaja kümnepunktiline eduseis juba 24-punktiliseks (68:44). «Tundus, et asi on juba tehtud, kuid järgnenud rahulolutunne maksis meile kätte - kuskil viis minutit enne lõpuvilet juhtisime vaid 77:71. See vahepealne etapp läks küll käest ära...,» meenutas Kalevi peadirektor.
Aga viimased minutid kuulusid taas Kalevile. «Saime rütmi jälle kätte ja poolteist minutit enne lõppu juhtisime juba 91:77. Mäng oli tehtud, jäi veel vaid vormistamise küsimus.»
Kalevi suurimad korvikütid olid Rauno Pehka 26, Tiit Sokk 19 ning Willie Chapman ja Marek Noormets 15 punktiga. Kaks viimast peremehetsesid ka lauavõitluses.
«Meie mäng oli taas igati balansis - tagant söödeti kenasti ette ründeliinile, mis tõi kokku umbes 35 silma. Selline ongi praegu Kalevi mudel, et tagant põhimeestelt kuskil 50-55 ja korvi alt 35-40 punkti. Vahetused on ka meil olemas, selline täistempoga mäng sobib meile momendil päris hästi,» kommenteeris Riho Soonik.
Kuhu jäid seekord Aivar Kuusmaa kolmepunktivisked? «Ega ta esimesel poolajal eriti proovinudki,» nentis Soonik ja jätkas: «Teise poolaja rasketel momentidel ta kolm-neli korda küll viskas, aga ei tabanud.»
Bayreuthi Steineri resultatiivseimad olid võõrleegionärid Tony Dorsey 23, Derrick Taylor 19 ja Steven Hutchinson 15 punktiga.
«Postimehe» küsimusele, kui tugevaks raskusteta võidetud Steinerit pidada (saanud tänavustel Saksamaa meistrivõistlustel 14 mängust vaid neli võitu ja on 12. kohal - V.V.), vastas Soonik: «Asi on selles, et see on koosseisult täitsa uus meeskond. Võibolla on hea, et me juba praegu, grupiturniiri alguses, nendega võõrsil ära mängisime. Steineris on ju koguni kolm ameeriklast, kaks kreeklast, inglane, samuti veel ka mõned sakslased ning kohe sellist kirjut seltskonda ladusalt mängima saada on suhteliselt raske. Aga oodata pole sel meeskonnal enam midagi, tõenäoliselt vahetab Steiner ka peatreenerit (praegu harjutatakse tumedanahalise Calvin Oldhami näpunäidete järgi - V.V.).»
Kalevi peadirektor lisas, et kergelt ei saa Steineri-taolist meeskonda mingi juhul võtta. «Kui sa lased ennast natukene lõdvemaks ja ei häälestu maksimaalselt, siis nad karistavad ikka kohe ära - eriti kui nende mustad mehed hoogu lähevad.»
Bayreuthis mängiti 4000 pealtvaatajat mahutavas hallis, millest oli publikuga täidetud umbes pool. «Kodumeeskonda toetati kõvasti, isegi siis, kui see 20 silmaga taga oli,» nentis Riho Soonik.
Pärast grupiturniiri avavooru suurt võitu Granada Baloncesto üle (96:69) kartnud Soonik, et Kalevil on kohtumiseks Steineriga (võitis esimeses mängus Szekesfehervari Albacompi 72:67 - V.V.) raske häälestuda - et meeskond hindab oma jõudu lihtsalt üle. Seda aga ei juhtunud.
Riho Soonik: «Vaatasime läinud pühapäeval kogu meeskonnaga Saksa telekanalist DSF ülekannet Steineri mängust maa meistrivõistlustel Bonni klubiga (83:88). Mõnikord ei mõju meeskonnale sellised oma peatsete vastaste mängude vaatamised hästi, pealegi kui meie vastased kaotavad. Hakatakse arvama, et oleme... sama hästi kui võitmatud. Seda üllatavam, et mängisime nüüd võõral väljakul kuskil 30 minutit kõikumatus eduseisus - tõesti, magus võit oli.»
Teises kolmapäeval peetud J-alagrupi kohtumises alistas Kalevi esimene vastane Granada Baloncesto oma koduhallis Szekesfehervari Albacompi 93:80 (poolaeg viigiline 44:44).
Eesti klubide koondis/Tallinna Kalev peab oma järgmise kohtumise Koraci karikasarjas eeloleval kolmapäeval Ungaris Albacompiga.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti Jalgpalliliit, õigemini selle liidu üksikud mõjukamad tegelased, ilmutasid üleeile vankumatut meelekindlust, jättes ära maailmameistrivõistluste valikkohtumise Eesti ja Shotimaa meeskonna vahel.
Maailma jalgpalliliidu peasekretärile Joseph Blatterile teatati Tallinnast, et mäng toimub 9. oktoobril kas eestlaste poolt määratud ajal või ei toimu üldse (!), sama vaprad sõnad lasti lendu Eesti pressis. Enesekindlust õhkus igast EJLi asepresidendi Aivar Pohlaku ja liidu peasekretäri Ainar Leppäneni avaldusest, olgu adressaadiks FIFA või Shotimaa jalgpallifunktsionäärid. FIFA ametlik esindaja Jean-Marie Gantenbein (Luksemburg) tembeldati värisevaks ja saamatuks mehikeseks, ultimatiivse pealetükkivusega usutleti maailmaliidu üht peajuhti Blatterit, kõige kurja juureks on aga shotlased, kes valguse pärast norima hakkasid.
Niisuguse eneseimetluse taustal ei ole imekspandav, miks härra Gantenbein EJLi esindajatega suhtlemise katki jättis ja pärast Eesti jalgpallurite mitteilmumist esimeste hulgas staadionilt lahkus. Või miks endast lugu pidav Blatter tagasihelistamisest loobus. Eesti Jalgpalliliidu suhtlemiskultuur pole kõrge, see on tõestust leidnud korduvalt varemgi. Liidu rahvusvahelist mainet on madaldanud suutmatus klaarida koduseid konflikte (Tevalte eemaldamine ja ennistamine Eesti meistrivõistlustel), raha võlgujäämised jm. Nüüd lasti sündida skandaalil, mis toob suure tõenäosusega rohkem kahju Eesti kui Shotimaa jalgpallile.
Meie eksimatud jalgpallijuhid lükkasid tagasi kõik märkused staadioni puuduliku valgustatuse kohta, eirates väiteid, et sellega on siin siiski varem probleeme olnud. Mäletatakse FIFAs ja mäletatakse ka Eestis, et valgustuse kohta Kadriorus on etteheiteid tehtud, aga mängud pole sellepärast pidamata jäänud. Shotlased olid järjekindlamad ja kasutasid head, kuigi mitte päriselt riskivaba juhust 3:0 võit kirja saada. Ju neil oli selleks põhjust. Mänguta saadud kindel võit säästab mehi, hoides ära mõne võimaliku vigastuse (traumeerituid on meeskonnas niigi palju) ja väldib alati liigse kollase hoiatuskaardi väljateenimise. Võibolla andis vastuvõttev pool veel mingit põhjust jõudemonstratsiooniks, võimalik.
Mida küll kuidagi tõsiselt ei saa võtta, on EJLi juhtkondlaste väide shotlaste hirmust eestlaste ees. Nii muljetavaldav see Eesti 1:0 võit Valgevene üle ka olla ei saanud, et Rob Roy järeltulijad värisema peaksid. Eesti meeskond on tõesti lootustandvalt kasvanud, aga leiutis, et tema eest pageda tuleks, väärib leebet muiet. Parim võimalus oma edenenud võimete kinnitamiseks olnuks shotlastele lahingu andmine. Sellist shanssi Eesti jalgpallijuhid meie palluritele ei andnud.
Äraütlemine mängust polnud tark otsus. Läbirääkimiste alguses, niisiis kõnelemise ja kirjutamisega samaaegselt, võinuks keegi liidu juhatuse esindajatest tegutseda selle nimel, et mäng saaks (!) toimuda. Ei kõla usutavalt, et mõne tunni jooksul, mis kohtumise muudetud algusajani (kell 15) jäi, polnuks võimalik midagi ette võtta turvateenistuse, piletimüügi, meeskonna Kehtnast Tallinna toimetamise jm. korraldamiseks. Kui FIFA mänguaja ettenihutamisele läks, on loomulik, et oleks arvestatud probleemidega, mis kiirustamisest tulenevad.
EJL ei nõustunud lisavaeva nägema. Selle asemel keskenduti verbaalsele vägikaikaveole vastastega, kellega me samasse kaalukategooriasse ei kuulu. Donkihhotlus.
Kohe pärast Shotimaa võitjaks kuulutamist (esialgne otsus oli selline) jäid ajakirjanikud ootama tavakohast mängujärgset pressikonverentsi. Seda ei tulnud. Kahest meeldetuletusest viimase peale leidis EJLi peasekretär Leppänen: «Pressikonverents? See on hea mõte!» Ja tuiskas kedagi otsima.
Mängupäeval pressikonverentsi ei toimunud, nõnda ei saanud ajakirjanikud, keda seekord oli väga palju, FIFA ametlikult esindajalt midagi küsida.
Eesti Jalgpalliliit kuulutas pressikonverentsi välja eilseks, andes võimalusi niigi juba palju küsitletud inimestelt veel midagi juurde pärida. Aga ühe poole seisukohad on kõikvõimalike kanalite kaudu ammu teada. FIFA esindaja oli selleks ajaks juba Eestist lahkunud.
EJLi seisukohtade korrutamine ei muuda enam midagi, FIFA otsus Eesti jalgpallijuhtide käitumise kohta läheb meile palju rohkem korda. Seda ootamegi.