Eile korraldasid Kristiine linnaosa valitsus, Tallinna Jalgpallikool ja Tondi Ratsaspordibaas Tondi sõjaväelinnaku spordiväljakutel rahvaürituse, mille eesmärk oli Kristiine linnaosa võimude soovi kohaselt tuua elu seni mahajäetud ja üsnagi armetus olukorras olevale maalahmakale. Suuri rahvamasse eile pärastlõunal kohale ei tulnud, siiski mängiti Tondil jalgpalli, ratsutati hobustega ja tunti ennast lihtsalt hästi. Paar tondilast avaldasid arvamust, et endine sõjaväelinnak õigustaks end suurepäraselt just vaba aja veetmise kohana.
Veel tänagi tuntakse Tondit peamiselt endiste kasarmute linnakuna, mida ilmestavad korrastamata laokil territooriumid, endiste riigiettevõtete suured alad, mis seisavad suurelt osalt kasutamata, nagu ka kuuekümnendate aastate ilmetud viiekorruselised plokkmajad.
Kristiine linnaosa vanema asetäitja Indrek Sooväli rääkis, et niisuguste ürituste mõte on tuua Tondi kasarmute piirkonda elu, näitamaks tondilastele seda, et vaatamata viletsatele tingimustele on endise sõjaväelinnaku territooriumil võimalik midagi korraldada. «Tasapisi seal elu ikka edeneb ja eilne üritus korraldati selleks, et tõmmata siia rohkem tähelepanu,» tõdes Sooväli.
Eilse ürituse käigus said huvilised muuhulgas tutvuda endiste kasarmuhoonetega, mis on alates 1994. aasta septembrist suletud ja olnud kodukaitse valvata. Tammsaare tee pikenduse ja Tondi tänava vahele jäävad kasarmuhooned on paraku juba kaks aastat olnud kasutamata ning ootavad uusi omanikke.
Kristiine linnaosa vanema abi arvas «Postimehele» vastates, et need kahekorruselised ning kõrgete lagedega hooned sobiksid suurepäraselt kaubandustegevuseks, kuid enne tuleks seal kõvasti vaeva näha. Linn on kaalunud ka võimalust rajada sõjaväelinnaku territooriumile tasulisi valvega parklaid või otsida olemasolevatele hoonetele ajutisi rentnikke, kes võiksid neid kasutada kas laopindadena või mingil muul otstarbel.
Kuigi majade katused on seni veel korras ega lase vett läbi, on vaja täielikult taastada hoonetekompleksi kommunikatsioonid: nii vee-, kanalisatsiooni-, sooja-kui ka elektritrassid on linnakus välja ehitamata, sest Vene sõjavägi ei andnud lahkudes üle ühtegi joonist. Praegu ei tea enam keegi, kust lähevad soojatorud või vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja mis seisukorras nad hetkel on. «Investeerimine kommunikatsioonide taastamisse saab uutel omanikel kindlasti kõvaks pähliks,» arvas Indrek Sooväli.
Maalahmakas, mida rajatav Tammsaare tee pikendus poolitab ning millel asuvad endised sõjaväekasarmud, on ligikaudu 35-46 hektarit. Sõjaväelinnak, mis kuulus varem NSV Liidu relvajõududele, koosneb umbes 30 munitsipaalomanduses olevast kinnistust. Sõjaväelinnaku maatükkide müügi ja kruntide hoonestusõigusele on üks konkurss juba korraldatud, kuid selle vastu ei olnud erilist huvi.
Mäletatavasti algatati sõjaväelinnaku detailplaneering 20. septembri linnavalitsuse istungi otsusega. Linn kavandab järgmise aasta linnaeelarves eraldisi Tondi sõjaväelinnaku ümberkujundamiseks ja detailplaneeringu koostamiseks. Järgmise aasta eelarvesse kavandatakse nii detailplaneering kui ka vastavate kommunikatsioonide tööjooniste ja projekteerimise summad.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tallinna kesklinn, sealhulgas ka vanalinn on täis kesklinna linnasosa vanema Jüri Oti valimisplakateid, kes kandideerib valimisliidu Tallinn nimekirjas Tallinna linnavolikogusse. Tema valimisplakatitega tegeleb linnaosa vanema asetäitja Urmas Mikk.
«Postimeest» huvitas, kuidas linnaosa vanema reklaamplakatid sattusid kauplustesse, restoranide ja kohvikute vaateakendele ja ka näiteks kinofuajeesse, kõrvuti uute filmidega.
Maiasmoka kohviku vaateaknal on tortide kõrval suur Jüri Oti valimisplakat. Kohviku juhataja Anne Järvamägi ütles «Postimehele», et kesklinna valitsuse töötaja tõi ja palus neil selle plakati üles panna. Tallinnas on kehtestatud reklaamimaks. Juhataja ütles, et mingist maksust küll kesklinnavalitsusega juttu ei olnud. «Meie maksame ise kesklinna valitsusele reklaamimaksu, sel aastal markiiside eest üle 3000 krooni,» lisas ta.
Vaekoja restoranis küsiti, miks ajakirjanik tunneb huvi, mis neil vaateaknal on. «Kui on see meile antud, siis peab see meil ka olema,» öeldi «Postimehele». Kes täpselt palus selle üles lasta panna, soovitati küsida restorani juhatajalt Tõnu Jaanverelt. «Mis tähtsust sellel on, Jüri Ott on ise sellele kõige parem vastama,» ütles Jaanvere «Postimehele». Jüri Otti «Postimehel» eile küsitleda ei õnnestunud.
Kosmose kinos, kus praegu on täissaalid vaatamas filmi «Iseseisvuspäev», on uute filmitutvustuste kõrval ka Jüri Oti plakat. Nende reklaamijuhilt Lauri Kaarelt ei õnnestunud eile infot saada. Raamatupidaja ei osanud öelda, kuidas valimisreklaami eest tasutakse.
Kesklinna vanema abi Silva Pastak on saatnud laiali ajalehte «Kesklinn. Valimisleht», mis kutsub Jüri Oti poolt hääletama. «Kesklinna lehest leiate meie kolme aasta töö lühikokkuvõtte, mis ehk teile huvi pakub,» teatas Silva Pastak «Postimehele». Kesklinna linnaosa valitsusest öeldi eile «Postimehele», et linnaosa vanema valimisplakatitega, mis kutsuvad hääletama valimisliidu Tallinn nimekirjas kandideeriva Oti poolt, tegeleb linnaosa vanema asetäitja Urmas Mikk.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Linnaplaneerimisameti projektide läbivaatamise komisjonis kiideti eile heaks Eesti Hoiupanga peakontori ja 600 autole ette nähtud parkimismaja ning Tammsaare teepikenduse projekt. Komisjoni jah-sõna sai ka Järveotsa teepikenduse uus tööprojekt. Pärast väikeste paranduste sisseviimist antakse neile objektidele ehitusluba.
Eesti Hoiupanga peakontor ja parkimismaja ehitatakse AS SRV Kinnisvara poolt ehitatava «Astlanda» ärikeskuse hoonekompleksi juurde, aadressiga Rävala puiestee 5. Tulevase panga peakontor jääb Rävala puiestee, Tartu maantee perspektiivse läbimurde ja Kuke tänava vahelisele kolmnurksele krundile.
Panga seitsmekorruseline peahoone ehitatakse Rävala puiestee äärde, kliendisaalide madal kahekorruseline osa jätkub Kuke tänava suunas. Kvartali sisemusse jääb viiekorruseline parkimismaja sissesõiduga nii Kuke tänava kui ka Rävala puiestee poolt.
Kavandatust tunduvalt kallimaks läinud Järveotsa tee pikenduse ehitusel on ehitamine ja projekteerimine seni käsikäes käinud. Nüüd on kahetasapinnalise viadukti projekteerijal ASil Reng valmis ka selle rajatise kolmanda järgu projekt, mis käsitleb lõiku rajatavast raudteesillast kuni ühenduseni Järvevana teega.
Projektis on kajastatud trassi kulg Pärnu maanteele püstitatava silla alt ning lahenduse on leidnud ka kõikide sealsete ristteede peale- ja mahasõiduvõimalused. Nagu ehituse peakoordineerija Soome ehitusfirma Lemminkäinen OY esindaja on Raepressile öelnud, pidi Pärnu maantee silla rajamine algama tänavu detsembris, tänaseks ei ole aga ehitaja suutnud ühestki tähtajast kinni pidada.
Haabersti linnaossa kavandatud Järveotsa teepikenduse tööprojekti koostas linna teedevalitsuse tellimusel AS K-Projekt. Koos 784 meetri pikkuse Järveotsa teega rajatakse ka 233-meetrine Astangu tänava ühendustee. Kummagi tänavalõigu sõiduteel on kaks 3,75 meetri laiust sõidurada. Jalakäijatele ja jalgrattureile rajatakse ühine 3 meetri laiune kõnnitee, mis mõnes kohas on eraldatud haljasribaga. Elumajadepoolsel sõidutee küljel säilitatakse sealne haljastus. Tulevikus mööda uut trassi toimuva bussiliikluse tarvis kavandatakse bussipeatustesse City 90 tüüpi ootepaviljonid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Läinud kolmapäeval tuli Tallinna pritsumeestel välja sõita vaid kolmel korral. Ka eilne päev möödus pealinna päästeametnikel võrdlemisi rahulikult.
Kolmapäeva hommikul kell 7.55 sõitsid linna päästeametnikud Õismäele 5. keskkooli, kus lapsehäälne helistaja oli mõni aeg varem teatanud peatselt lõhkevast pommist.
Kool otsiti läbi ning, nagu kümnete samalaadsete juhtumite puhul, ei leitud pommi ka seekord.
Samal hommikul kell 8.23 saabus teade tulekahjust Viidemanni tänaval. Seal olid põlema süttinud ühe elumaja keldris asuvad laoruumid. Kokku 20 ruutmeetril möllanud tules hävisid elektriahjud, millest tuli tõenäoliselt ka alguse sai.
Sama päeva õhtul kell 20.33 tuli pritsumeestel sõita Mustamäele. Tammsaare tee 120 asuva elumaja korteriukse taga oli keegi põletanud plastmassi. Enne kui elanikud tulele ise piiri suutsid panna, söestus leekides korteriukse piit.
Eile kell 13.19 said tuletõrjujad väljakutse Uus-Maleva tänavale, kus ühes korteris oli põlema süttinud põrandavaip. Kui pritsumehed sündmuskohale jõudsid, oli tulekahju korteriomanike poolt juba kustutatud. Tules sai kannatada vaip.