Eile oli Balti riikide iseseisvuse taastamise järel esimest korda ametlikul Eesti-visiidil Läti välisminister Valdis Birkavs. Eesti välisministri Siim Kallase sõnul on kahe naaberriigi suhted väga head.
Välisministrid vahetasid merepiirilepingu ratifitseerimise kirjad, nüüd on 12. juulil allakirjutatud piirileping jõus. Birkavs ja Kallas avaldasid heameelt, et see küsimus on nüüd lahendatud. «See näitab, et oleme valmis edukaks koostööks, mis on oluline ka NATO ja Euroopa Liidu silmis,» ütles välisminister Birkavs pressikonverentsil.
Lisaks Eesti ja Läti kahepoolsele poliitilisele, julgeoleku- ning majanduskoostööle arutati ka suhteid NATO ja Euroopa organisatsioonidega. «Me rääkisime omavahel ka, mina kui Läänemere riikide nõukogu esimees ja Siim Kallas kui Euroopa Nõukogu ministrite komitee esimees,» ütles Birkavs, rõhutades nende organisatsioonide tähtsust.
Venemaaga peavad mõlemad riigid piiriläbirääkimisi ja kumbki minister ei välistanud eile, et piirilepingule võib veel tänavu alla kirjutada. Läbirääkimistest Venemaaga vahetavad riigid omavahel ka infot. Läti riik hakkab oma idapiiri kontrolli tugevdama seejärel, kui piirivalve on kaitseministeeriumi haldusalast siseministeeriumi haldusalasse üle viidud. See on oluline, kuna Eesti näide tõestab, et kui kontrollitakse piiri, väheneb ka kuritegevus, lisas Birkavs.
Nii Läti kui ka Eesti välisminister kinnitas, et parim oleks, kui Euroopa Liiduga ühineksid kolm Balti riiki korraga. Kumbki riik ei hakka nõudma endale esmajärjekorras Euroopa Liitu pääsemist. Valdis Birkavs lisas, et oleks väga tore, kui Eesti liituks Euroopa Liiduga päris esimesena, enne Poolat, Ungarit ja Tshehhi Vabariiki.
Siim Kallas rõhutas, et Eesti-Läti suhted on praegu äärmiselt head ning neid iseloomustab «soov mitte anda ühelegi probleemile dramaatilist, poliitiliselt üliteravat sisu». Eesti-Läti kalastusleping on plaanis sõlmida selle aasta lõpuks, sest olulisi probleeme selle juures pole, Valga/Valka küsimuse lahendamiseks on Läti valmistanud ette oma lepinguprojekti.
Birkavs kohtus neljapäeval ka peaminister Tiit Vähiga, kellega arutas Eesti ja Läti majanduse hetkeseisu ning Balti tolliliidu võimalikult kiiret loomist. Kaupade vaba liikumine juba toimib. 1. detsembrist hakkab kehtima ka põllumajandussaaduste vabakaubandusleping.
Läti välisminister kohtus ka president Lennart Meriga, esines aulaloenguga Concordia ülikooli üliõpilastele ja käis Muuga sadamas. Tallinna saabudes külastas Läti välisminister Tõnismäel asuvat Läti Vabariigi suursaatkonda. Eesti suursaadik Läti Vabariigis Toomas Tiivel ütles «Postimehele», et saatkonnahoone Riias ei ole Eestile ametlikult veel tagastatud. Põhiline takistus on see, et ei ole kunagi komsomolitöötajate tehtud ümberehituste kohta jooniseid. Loodetavasti saab Eesti riik hoone peagi enda haldusse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigikogu juhatus soovib õigust koostada parlamendile eelarve ise. Peaminister Tiit Vähi nimetab seda nonsensiks.
Riigikogu esimees Toomas Savi on öelnud BNSile, et tegemist pole täitevvõimu ja seadusandjate kaklusega, vaid parlamentaarse tava sätestamisega. «Riigikogu on praegu rahandusministeeriumi ametnike lõa otsas,» ütles ta.
Toomas Savi sõnul kohtus ta järgmise aasta riigieelarve projekti koostamisel rahandusminister Mart Opmanniga ning leppis kokku, et Riigikogu saab tuleval aastal 114 miljonit krooni.
«Nüüd loen riigieelarve projektist, et rahandusministeeriumi osakonnajuhatajad ja valitsus on Riigikogule jätnud 104 miljonit,» märkis Savi BNSi vahendusel.
Vähi on vastu
«Postimees» küsis peaminister Tiit Vähilt tema positsiooni selles küsimuses.
«Jutt käib eelarve sellisest planeeringust, kus Riigikogu tahab öelda nii: rahvas valis meid, tehakse maksuprognoos, kui palju raha kokku tuleb, ja siis võtame meie nii palju ära, kui meile vaja läheb, ja ülejäänud anname me rahvale,» esitas Vähi omapoolse arusaama Riigikogu soovist. «Me ei ole selle põhimõttega nõus,» lisas ta kokkuvõtvalt.
«Oleme nõus sellega, et valitsus teeb ühe riigieelarve projekti, kus on nii Riigikogu kui ka president, Riigikohus, õiguskantsler jne. omaette ridadena. Ja nüüd Riigikogu tõstab ning vaidleb läbi, vähendab ja suurendab, nagu heaks arvab, ja eelarve vastuvõtmisel muutub see seaduseks ning valitsus peab hakkma seda täitma,» rääkis Vähi.
Peaministri sõnul on teiseks küsimuseks, et võibolla on viimastel aastatel tehtud Riigikogule liiga ja tema eelarvet on planeeritud vähem ning seoses sellega on Riigikogu töö olnud halvatud.
«Ei. Kui võtame 1995. ja 1994. aasta eelarve, siis Riigikogu ja tema kantselei eelarve suurenes 50%. Samas riigieelarve suurenes alla 20%.» Vähi sõnul oli see põhjendatud sellega, et 1994. aastal vahetus Riigikogu ja lisavahendeid maksti välja aastapalga ulatuses neile, kes lõpetasid oma töö Riigikogus.
Esiplaanil on kaitsekulutused
«Me oleme arvamusel, et viimasel kolmel aastal on võibolla just kõige rohkem kasvanud Riigikogu eelarve,» rääkis Vähi ega täpsustanud, keda mõista «meie» all.
Tiit Vähi sõnul on Eesti järgmise aasta prioriteediks kaitsekulutused, ning «kui kokku võtta kolme aasta summa summarum, siis on meie prioriteediks olnud Riigikogu heaolu,» avaldas Vähi arvamust.
Riigikogu esimees Toomas Savi on BNSile öelnud, et enamikus Euroopa riikides koostavad parlamendid endale ise eelarve. Tema sõnul ei anna selle põhimõtte rakendamine Riigikogule võimalust endale haarata hiigelsummasid, sest eelarve koostamine on avalik protseduur.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eelseisval kohalike volikogude valimisel saab esmakordselt osaleda ka volitatud esindaja vahendusel. Uus võimalus on mõeldud neile hääleõiguslikele isikutele, kes eelhääletuse vältel ja valimistepäeval, 20. oktoobril, ei viibi oma koduvalimisringkonnas.
Vabariikliku valimiskomisjoni aseesimehe Heiki Sibula sõnul tuleb valija poolt ennast esindama volitatud isikul minna koos volikirjaga valija sissekirjutusjärgsesse valimisjaoskonda, kus talle antakse allkirja vastu hääletamissedel, kaks ümbrikku ning kandidaatide nimekiri. Volitatud esindaja toimetab need valijani, kes täidab valimissedeli, asetab selle ümbrikku ja kleebib kinni. Volitatud esindaja ja üks tunnistaja asetavad ümbriku omakorda teise ümbrikku, kleebivad selle kinni ning allkirjastavad. Seejärel toimetab esindaja ümbriku valimisjaoskonda.
Sibula sõnul on võrreldes 1993. aastaga muutunud ka valimistulemuste kindlakstegemise kord. Eelmistel valimistel pääsesid mandaatide jaotamisele kõik nimekirjad, kes ületasid 5 protsendi künnise, ning saadikukohad jagati võrdlusarvude alusel.
Tänavu selgitatakse valimistulemused kahes etapis. Sarnaselt Riigikogu valimistele kasutatakse nüüd ka kohalike volikogude koosseisu selgitamisel lihtkvoodi printsiipi.
«Omavalitsuste lõikes on lihtkvoot muidugi äärmiselt erinev, keskmiselt on selle suurusjärk aga umbes 200 häält. Kõik need, kes koguvad rohkem hääli, saavad sisse esimeses etapis,» selgitas Heiki Sibul.
Teine etapp on analoogne 1993. aasta süsteemiga, s.t. lihtkvootidega jaotatutest üle jäänud mandaadid jagatakse võrdlusarvude alusel.
1993. aasta kohalike valimistega võrreldes on nüüd muutunud ka eelhääletuse aeg (siis 3, nüüd 10 päeva), eelhääletuse juures viibivate valimiskomisjoni liikmete arv (siis 2, nüüd 3) ja valimisjaoskondade lahtiolekuaeg valimispäeval (siis 8-20, nüüd 9-20).
Kodus hääletamise kord on jäänud endiseks, asjakohasest soovist saab valimisjaoskonda teatada kirja ja telefoni teel või kolmandate isikute kaudu.
Hääletamissedel antakse jaoskonnas valijale isikuttõendava dokumendi alusel. Eesti kodanike puhul loetakse selleks Eesti riigi ametiasutuse poolt välja antud pildi ja nimega dokumenti, välismaalastel välismaalase passi, kodakondsusjärgse riigi passi või endise Nõukogude Liidu sisepassi.
Volikogudesse kandideerib 11 152 kandidaati, mis on 20% rohkem kui eelmistel kohalikel valimistel. Valimisõiguslikke inimesi on 882 725, neist välismaalasi 70 969.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Valitsus muutis eile oma määrust, mille järgi oleks alates tänasest muutunud Eestis illegaalideks ligi 7000 Vene erusõjaväelast ja nende perekonnaliiget. Määrus käsitleb välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmist ja nende pikendamist.
Valitsus tühistas regionaalministri Tiit Kubri ettepanekul oma määruses punkti, mille järgi kaotanuks 11. oktoobril kehtivuse kõigi nende Vene erusõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete elamisload, kes ei olnud selleks ettenähtud kolme kuu jooksul esitanud elamisloa vormistamiseks kodakondsus- ja migratsiooniametile oma kodakondsusjärgse riigi välispassi.
Valitsus on andnud seni regionaalminister Tiit Kubri sõnul elamisloa kokku 19 409 isikule. Täpselt pole võimalik öelda, kui palju inimesi oleks täna lindpriiks muutunud, sest veel mõned nädalad tagasi oli kodakondsus- ja migratsiooniamet ümberkandmisankeetidelt sisestanud andmebaasi andmed 3005 välispassi kohta. Mõningail hinnanguil on esitanud välispassi 60-65 protsenti kõigist elamialoa saanud erusõjaväelasest ja nende perekonnaliikmetest. Põhjusi on minister Tiit Kubri hinnangul mitmeid, need johtuvad nii Eesti kui Vene ametkondade tööst kui ka inimestest endist.
Välismaalaste seadus ütleb, et elamisloa võib tühistada, kui välismaalane ei järgi põhiseaduslikku korda ega täida Eesti seadusi. See võimaldanuks tõlgendust, et juhul, kui valitsus on elamisloa andmisel kehtestanud vormistamise tähtaja ja isik tähtaegselt seda ei vormista, siis võib sellele isikule antud elamisloa tühistada põhjendusel, et ta ei täida Eesti seadusi.
Erusõjaväelane ei ole alati sõjaväepensionär
Eestiga seotud Vene sõjaväelased võib tinglikult jagada kolme gruppi, 26. juulil 1994 tegevteenistuses olnud sõjaväelased ja nende perekonnaliikmed lahkusid vastavalt lepingule.
Nn. sõjaväepensionäride leppe järgi mõistetakse sõjaväepensionäridena isikuid, kes on lastud erru sõjaväeteenistusest ja kes saavad pensioni ning toetust Venemaalt. Vene pool on esitanud selle leppega hõlmatud isikutest nimekirja, mida igal aastal täpsustatakse.
Teise gruppi kuuluvad sõjaväepensionärid ja nende perekonnaliikmed, kes vastavalt kokkuleppele võivad saada elamisloa Eestis ja on esitanud elamisloa taotluse.
Lisaks neile on aga olemas isikud, kes ei kuulu kummagi eespoolmainitud kategooria alla. Need on isikud, kes on läinud erru enne 26. juulit 1994, kuid kes ei saa Venemaalt pensioni ega toetust ja keda pole ka vastavas nimekirjas. Selliseid elamisloa taotluse esitanud isikuid on koos perekonnaliikmetega kokku umbes 6500, kusjuures vähemalt 3500le on valitsus juba andnud elamisloa viieks aastaks. Nimetatud isikute kohta ei oska midagi täpsemat öelda ka Tallinnas asuva Vene saatkonna sotsiaalkindlustusosakond, sest neil ei ole sellega midagi pistmist.
Riigist väljasaatmine
Mitmete poliitikaekspertide hinnangul oleks tuhandate erusõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete illegaalideks muutumise järgne katse neid välja saata tekitanud prognoosimatuid poliitilisi pingeid. Nüüd on need välditud.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti teatel tehakse välismaalasele, kelle elamisluba on lõppenud või tühistatud, ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Ettekirjutust eirav välismaalane võidakse halduskorras kinni pidada ja välja saata. Väljasaatmise otsuse võib teha halduskohtunik, politsei-, piirivalve- ja migratsiooniametnik.
Isikut võib tema väljasaatmiseks kinni pidada kuni 48 tundi. Kui selle aja jooksul ei ole võimalik isikut välja saata, võib halduskohtunik kinnipidamisaega pikendada veel kuni kolm ööpäeva. Halduskaristusena võib halduskohtunik ebaseaduslikult Eestis viibivale välismaalasele määrata haldusaresti 15-20 ööpäeva ja kohaldada isikule pärast halduskaristuse ärakandmist väljasaatmist.
Kui välismaalast ei ole eespooltoodud tähtaja jooksul võimalik välja saata, paigutatakse ta interneerimislaagrisse, kus ta viibib väljasaatmiseni või elamisloa saamiseni. Interneerimislaagris viibimist pikendab halduskohtunik kahe kuu kaupa, teoreetiliselt võib inimene viibida interneerimislaagris elu lõpuni.
Kodakondsus- ja migratsiooniamet on põrganud raskustele, kui on püütud interneerituid Venemaale välja saata.