|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Esmaspäev, 21. oktoober 1996
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Järjejutt
| Tartu
| Tallinn
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Järjejutt
| Tartu
| Tallinn
| 19. oktoober 1996 | 22. oktoober 1996 |
ERINEVAD VALIMISED
Repliik
Tiit Nuudi nõrk vabandus
IVAR KOSTABI
Eilseid valimisi kutsuti ühe ja üldise nimega kohalike omavalitsuste valimisteks. Samas erinesid nad erinevates linnades ja valdades justkui öö ja päev. Kui osas valdades oli valimistest osavõtu protsent 80 ringis ja üle sellegi, siis teisal oli jälle tegu, et kätte saada 50 protsenti.
Kohati aga erines valimisaktiivsus lausa poole võrra. Näiteks oli Ida-Virumaal kella 14ks valimas käinud 48,8 protsenti valijaid, Tartu linnas aga vaid 24,3.
Nende esialgsetegi numbrite järgi on tõenäoline, et Eestis on küllalt palju linnu ja valdasid, kus ka 1996. aasta kohalikel valimistel jääb probleemiks osalusprotsent.
Ehk küsimus: miks ei pea inimesed vajalikuks osaleda kohalikel valimistel, kui ometigi valitakse just nendelesamadele inimestele oluline kohalik võim?
Sama küsimus oli üleval ka kolm aastat tagasi, kui näiteks Tartus käis valimas 34,2 protsenti valijaist, Tartumaal tervikuna 38,7 protsenti. Või näiteks Viljandi 33,5, Rakvere 38,8, Rapla 30,9 protsendiga. Eilse ja tänase vahetusel saime teada, kus oldi nüüd aktiivsem, kus veelgi passiivsem.
President Lennart Meri ütles pärast valimas käimist, et valimiste osavõtu aktiivsusest selgub, kuivõrd on aru saadud demokraatia mehhanismi toimimisest. On veel vähe saadud, võiks vähesest valimisaktiivsusest järeldada. Või on lihtsalt madalrõhkkond, kui vaadata aknast välja.
Probleem on teravam just linnades. Eriti Lõuna-Eesti rahulikemates linnades, kus eestlastest valijaid ei sunni suuremale aktiivsusele ka venelastest valijate kohusetruum käitumine. Polnud valimisaktiivsus probleemiks kolm aastat tagasi Kohtla-Järvel, Narvas, polnud Tallinnaski, pole ka nüüd.
Kes pääseb võimule, on järgmine küsimus ja selles on erinevusi kolme aasta tagusega kindlasti rohkem. Kasvõi juba sellepärast, et juurde on tekkinud uusi erakondi (näiteks Reformierakond), osa erakondi on ühinenud (näiteks Isamaa ja ERSP asemel on nüüd Isamaaliit) ning paljud valimisnimekirjad on vahetanud oma nimesid.
Ülikooli sotsioloogide korraldatud küsitluse järgi peaks vähemalt kahes Eesti suuremas linnas võim vahetuma. Tallinnas saaks selle küsitluse järgi valimisvõidu Reformierakond, Tartus aga Isamaaliit ja Reformierakond väikese edumaaga esimese kasuks.
Täna-homme saame teada täpsed numbrid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Läinudreedesel Eesti Olümpiakomitee analüüsikoosolekul, kus vaeti Eesti sportlaste esinemist Atlantas, vabandas olümpiadelegatsiooni juht Tiit Nuudi sporditegelasi muu hulgas sellega, et osa sportlastest lihtsalt pettis neid, julgemata tunnistada, et nad polegi võistlusteks valmis.
Kuigi sportlase vastutusest ei saa samuti mööda minna, on Tiit Nuudi vabandus olümpiadelegatsiooni juhi kohta pehmelt öeldes mitte eriti professionaalne.
Nõndanimetatud mees metsast praegusaegsetel olümpiavõistlustel reeglina enam ilma ei tee.
Kui sportlane või võistkond on terve hooaja rahvusvahelistel võistlustel heidelnud koha eest teise või kolmanda kümne lõpus, on raske loota, et ta olümpiakonkurentsiski oluliselt ettepoole jõuab. Pigem võib karta vastupidist.
Võttes niisuguse sportlase siiski olümpiaesindusse, teab iga spordijuht tegelikult ette, millega ta riskib.
Miks Eesti spordijuhid head onu mängides meie olümpiadelegatsiooni asjatundjate hoiatustest hoolimata ikkagi nõnda suureks paisutasid, on neil siiani ausalt välja ütlemata.
Selle asemel, et massilisust taga ajada, oleks tulnud püüda tagada maksimumvõimalused nendele, kellelt tõesti võis midagi loota.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
