|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Neljapäev, 14. november 1996
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Tartu
| Tallinn
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Tartu
| Tallinn
| 13. november 1996 | 15. november 1996 |
TOLLIAMET PEAB TAAVETI VÕITLUST
Repliik
TULIVEELE TAMM ETTE
MÄRT KIVINE
Rein Talviku juhitav Riigi Tolliamet on sel aastal mitmeid kordi muskleid näidanud. Juunis arestis tolliamet kütuse Termoili Maardu ja Eesti Kütuse Rakvere terminaalis, mille eesmärk oli panna suuri kütusefirmasid riigivõimuga kuigivõrd arvestama ja näidata, et nende vastas on jõud.
Pärast seda on tolliameti juhtkonna ponnistused pidevalt avalikkuse ette jõudnud, kuid salakütuse osa Eesti bensiiniturul ei vähene sellegipoolest.
Hoopis vastupidi - aktsiisimaksu suurenemisega kipub see järjest kasvama. Tolliameti võitlus meenutab seetõttu praegu piiblist tuttavat Taaveti ja Koljati lugu, kus sõjaõnn esialgu teps mitte Taavetit ei soosinud.
Iga majandustudeng teab, et kui maksukõver on ületanud kriitilise piiri, hakkab maksude tõstmisel neist laekuv raha vähenema. Eesti puhul pole maksuraha vähenemise põhjuseks mitte tarbimise vähenemine, vaid see, et meelitav alternatiiv on maksuvaba kaup. Enamik tarbijaid ei hakka ainuüksi aadete pärast bensiiniliitri eest maksma 5.30, kui sama kütuse saab mõnest kõrvalisest tanklast 4.60 eest.
See aga ongi põhjuseks, miks selle aasta riigieelarvesse jääb paarisaja miljoni krooni eest kütuseaktsiisi laekumata. Samuti näitab see edukalt riigi maksupoliitika lühinägelikkust - avatud turul ei ole võimalik müüa kaupa kõrgema hinnaga kui seda teeb konkurent. Ja nõrga tollikontrolliga riik on täiesti avatud ja metsik turg.
Mida me siis räägime Tartu-Tallinna kiirtee ehituseks vajalikest miljarditest, kui riik ei suuda isegi maanteehoiuks vajalikke makse kätte saada. Valitsuskoalitsiooni lootus, et uuest aastast lisanduvad 60 senti aktsiisi ja 10 senti käibemaksu bensiiniliitrilt vastavad kulud katavad, kuulub praegust olukorda vaadates küll ulme valdkonda.
Salakütus toidab varimajandust vähemalt sama edukalt kui omaaegne metalliäri. Lisades siia (sala)viina ja -sigarettide müügist saamata jäävad maksud, leiame siit sajad miljonid kroonid riigikassast möödaläinud raha, mis kosutab hoopis Eesti varimajandussektorit.
«Postimees» pooldab kütuse aktsiisimaksu suurendamist, ent seda on mõtet teha alles siis, kui riiklikud jõustruktuurid suudavad selle kättesaamise tagada. Tolliameti tugevdamiseta ei ole mõtet mingeid aktsiise suurendada, sest nende laekumine jääb endiselt suhteliselt vabatahtlikuks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Euroopa komisjon tunnistas eile, et ta mõistab Soome ja Rootsi muret viina ja tubakatoodete suhtes. Komisjon andis välja paberi, mis peaks varsti võtma Euroopa Liidu direktiivi kuju. See direktiiv ütleb, et need maad võivad piirata alkoholi ja tubaka importi kuni aastani 2002.
Nii sai Soome selle, mis tahtis - maa sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi õudusunenägu, kus kodanikud sõidavad Saksamaalt kodu poole, pagasnikud täis sadu liitreid odavat ja täiesti seaduslikku alkoholi, ei saa ilmsuseks niipea.
Soome on korduvalt öelnud, et alkoholi müük pole mitte kaubandus-, vaid sotsiaalpoliitika sfääri küsimus. Sama käib ka tubakatoodete kohta.
See tähendab, et need tooted on maksustatud äärmiselt kõrge aktsiisiga. Tarbija maksab seeläbi ise kohe kinni ka nende tervistkahjustavate mõnuainete tarbimisele järgneva võimaliku ravi.
Ilus idee, mis tegelikkuses ei toimi: kopsakad alkoholimaksud on tänapäeval lihtlabaselt väga tähtis osa riigieelarvest, ja vaid killuke sellest läheb ravikuludeks.
Igal juhul on Soomel vaja tagada, et kodanikud ostaksid ikka kodumaist maksustatud viina. Eestist ja Saksast ostetava viina pealt Soome riik raha ju ei teeni. Nii et kõige taga on hoopis riiklik rahanduspoliitika.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
