Pärast Budapesti Ferencvarose külaskäiku Newcastle’isse palus vutiajakiri «Match» mitmel Inglise liiga mängijal meenutada, mis nime too Ungari klubi kandis. Mängijad nägid meie sugulaskeele sünnitisega kurja vaeva, kõige lähemale pakkunud mees arvas nimeks Ferencfakos. Ega Szekesfehervarigagi lihtsam ole. Eesti lehtedes on ta esinenud Szehesfehervari nime all, ette on tulnud ka lihtsalt Szekesfehar.
Ungarikeelset mõttevahetust võis Kalevi spordihallis ilmselt viimati kuulda Tallinna mõõga vehklemisturniiri aegu, hõimurahva korvpallivisiite annab aga stagnaajastki meenutada. Nagu ette teada, oli mängu resultaat sisuliselt tähtsusetu - Kalev oli grupi võitja nii võit teisiti. Sestap oli Jaak Salumetsal soodne juhus peaosalistele (Sokk, Kuusmaa, Metstak, Babenko) pingevabamat äraolemist lubada ning nooremaile kogemust võimaldada. Muidugi oli ka ette näha, et Ungari kolmas klubi eesotsas hetke parima madjari Kornel Davidiga pole kindlasti nõrgem kui näiteks KK Baltika.
Kalev võttis ilmetu võidu
Kalev alustas üle pika aja Sokuta. Ilma suurema pingeta lõpetas kumbki meeskond oma rünnakud valdavalt korviga. Albacompil tabas hästi 206ne David (tõi esimesel poolajal 16 punkti), kuid võttis mängu ehk liialt enda peale. Babenko ja Chapmani punktidest sai Kalev 7-8 silmaga ette, seejärel muutus aga mäng kalevlaste poolelt lodevaks ning eeskätt tänu pallikaotustele ja viletsale vabavisketabavusele kaotati poolaeg 47:49. Tabavus oli Kalevil seejuures koguni 64% vastaste 55 vastu. Chapmani arvele kogunes parimana 11 punkti.
Teisel poolajal jätkas Kalev sama meeleolutult - mängijail oli ilmselt raske pingutuseks stiimulit leida. Tihti pusklemiseks muutunud mäng jättis vähe ruumi silmarõõmule. Pigem süvendas teadmist, et kalevlased ei tee karvavõrdki rohkem, kui võiduks vaja on.
Mängu viimastel minutitel oli Albacompil mitu võimalust mõnepunktine vahe olematuks teha, kuid võimed ei lubanud seda. Kalev küll pakkus, ungarlastest polnud aga võtjaid - mööda loobiti ridamisi.
Willie Chapman viskas lõpuks 16, Sergei Babenko 15 ja Rauno Pehka 11 punkti, Kornel Davidil lasti teisel poolajal lisada enda arvele viis silma, kokku tõi ta seega 21 punkti. Kalev tabas vabavisetel kehvemini (63%) kui mängust (71!). Laua võitis Kalev 29:27. Kolmesed tabasid 38 %-se täpsusega.
Lisaks Tallinna Kalevi meeskonnale pääses teise ringi ka Euroopa meister Anatoli Krikun, kes aitas karikavõitjate karikasarja teise ringi Helsingi Torpan Pojat meeskonna (tõsi, üleeile jäädi kodus Hispaania Manresale alla). Klubi peatreener on ameeriklane Aaron McCarthy, Krikun on teine treener, Eesti Korvpalliliidu andmeil ka klubi esindaja.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TEISIPÄEV. Toronto - Seattle 98:106 (Doug Christie 31, Walt Williams 22 - Shawn Kemp 26, Gary Payton 24). Cleveland - Atlanta 73:63 (Terrell Brandon 18, Danny Ferry 14 - Christian Laettner 16, Tyrone Corbin 14). Orlando - New York 88:92 (Gerald Wilkins 24, Darrell Armstrong 19 - Patrick Ewing 24, John Starks 15). Houston - Minnesota 122:93 (Charles Barkley 22, Clyde Drexler 18 - Kevin Garnett 20, Tom Gugliotta 17). Milwaukee - Dallas 100:97 (Armon Gilliam ja Johnny Newman 27 - Jason Kidd 25, Jamal Mashburn 16). Denver - Miami 86:104 (Antonio McDyess 27, Bryant Stith 11 - Alonzo Mourning 23, P.J. Brown 18). Portland - Sacramento 92:90 la. (Clifford Robinson 23, Kenny Anderson 20 - Mahmoud Abdul-Rauf 31, Mitch Richmond, Michael Smith ja Corliss Williamson 11). Golden State - LA Lakers 109:112 (Nick van Exel 27, Shaquille O’Neal 26 - Latrell Sprewell 33, Joe Smith 19).
Houstoni Rocketsi üks tugitaladest, liiga parimaid keskmängijad Hakeem Olajuwon viidi ebaregulaarsete südamelöökide pärast teisipäevase kohtumise vaheajal haiglasse.
Olajuwon kõndis pärast Rocketsi ja Minnesota Timberwolvesi vahelise mängu (122:93) esimest poolaega Houstoni spordihallist välja omal jalal, seejärel viidi ta kohe kohalikku haiglasse uuringutele, kuhu jäi veel ka eilseks. Rocketsi ametlikus teadaandes öeldakse, et avapoolajal 10 punkti visanud ja viis lauapalli hankinud Olajuwoni seisund ei olevat tõsine. Südame arütmia tegi kaks korda NBA meistriks tulnud pallurile muret ka 1991/92. aasta hooajal.
Kodumeeskond juhtis poole mängu järel 71:48, tabades 11 kolmepunktiviskest koguni kaheksa (kohtumise lõpuks 20st 10). Oma põhikeskmängija kaotanud Rocketsi parim oli seekord Charles Barkley 22 punkti ja 17 lauapalliga.
Müürsepp sõitis Heatiga kaasa
Martin Müürsepa koduklubi Miami Heat alustas kümnepäevast turneed võõrsil, mille sisse mahub koguni kuus kohtumist USA ja Kanada läänerannikul. Meeskonnaga sõitis seekord kaasa ka eestlane, kes eile ütles juba Vancouverist (meie aja järgi läinud öösel kohtus Heat seal kohaliku Grizzliesiga) telefonitsi «Postimehele», et ei näe endal veel võimalusi tosina mängumehe sekka pääsemiseks. «Ma ei näe praegu võimalust, et Riley mind eelolevates mängudes võistlusdressis väljakule saadab,» kommenteeris Müürsepp, «ma ei usu enam seda.»
Heati kümnepäevase turnee võõrsil teevad kaasa 14 pallurit, lisaks Müürsepale on meeskonnaga ühes ka ülejäänud kaks vigastatute lehel olijat, nii Tony Farmer kui ka James Scott. «Võibolla nimetatakse keegi meist mängumeeste sekka veel vahetult enne kohtumist Grizzliesiga,» tõdes Martin Müürsepp eile, «kuid kes...?»
Tõenäoliselt ühe neist kolmest on Riley sunnitud peagi mängumeeste nimekirja lisama, sest seni Heati algviisikus alustanud Kurt Thomas peab järgmised kolm kuud korvpallist eemale jääma. Põhjuseks pahkluumurd ja sellest tulenenud operatsioon.
Heat alustas turneed võõrsil kindla võiduga
Florida klubi tegi oma välismängude turnee otsa lahti Denveris, kus alistas kohaliku Nuggetsi probleemideta 104:86. Heat tegi ühtlasi ka lõpu oma kolmemängulisele kaotuste seeriale.
Alonzo Mourning toetas enamiku mänguajast eduseisus püsinud võitjaid 23 silmaga, juhtides veel viis meeskonnakaaslast kahekohaliste punktisummadeni. Antonio McDyess oli kodumeeskonna resultatiivseim - 27 punkti. Heat tabas oma 14 kolmepunktiviskeüritusest üheksa, tabavusprotsent mängust oli miamilastel 54. Kümne mängu järel on Florida klubil kuus võitu ja neli kaotust. Nuggetsile (koduhallis tänavu viiest kohtumisest vaid üks võit) said paljuski saatuslikuks 24 pallikaotust.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
«Suusalumi, suusalumi, sadas õhtust hommikuni...» Umbes niimoodi võisid laulda Lapimaa põhjaosa koolilapsed juba septembri lõpupäevil, kui maa kattus sealmail pehme lumevaibaga. Ja kohe olid kohal ka Soome suusakoondise liikmed, kes terve suve lumememme tegemisest unistanud mudilaste kombel valgetest helvestest siiralt rõõmu tundsid ja lõpuks ometi suvel rautatud reega esimesi proovisõite teha said.
Meie põhjanaabrite suusatajad on käesoleva nädala lõpul Rootsis Kirunas peetavaks MK-võistluste avaetapiks valmis, kuid mingit peadpööritamapanevat edu neil sealt küll loota pole. Nii on siinsed suusajuhid teada andnud. Seljataga pikk treeningutsükkel (laagrid Kilpisjärvil, Austrias ning Itaalia alpides) ja nn esimese lume võistlused Levil, sõidetakse MK-võistluste avaetapile niiöelda kirvest teritama, sest koondislaste tippvorm on planeeritud mõistetavalt veebruari lõpus ja märtsi alguses peetava Trondheimi MMi ajaks. Vanu vigu, et säratakse hooaja alguses ning oiatakse tülpimusest tähtsaimal jõuproovil, enam ei korrata. Vähemalt nii on siinmail lubatud. Iidse soome kombe kohaselt on paika pandud Trondheimi MMi eesmärgidki - plaan on suusatamises libistada enda taskusse kaks kuni kolm medalit. Suurusehulluses pole mõtet Soome suusajuhte süüdistada, sest paar medalit vastab oivaliselt meie põhjanaabrite suusatamise hetkeseisule.
Suurimad lootused on nii Trondheimi MMil kui ka MK-sarja etappidel asetatud meeste õlgadele, sest naiskond, keda üks Norra treener nimetas «maailma parimaks alla 25-aastaste suusakoondiseks», pole veel valmis kogenud venelannade, norralannade ning itaallannadega sammu pidama. Möödunud nädala lõpul Levil suusatatud 5 km vabatehnika distantsilgi oli parim soomlanna Kati Pulkkinen meie Kristina Shmiguni ning Pekka Vähäsöyrinki õpilase, jaapanlanna Fumiko Aoki järel alles kolmas. Aga nagu vanasõna ütleb, tasa sõuad, kaugele jõuad. Nimelt on Soome suusaliidu juhid andnud mõista, et naistelt oodatakse medalivõitu alles 2001. aasta Lahti MM-võistlustelt ning siiamaani on neil aega kogemusi omandada. Ja Lahti ümbruse metsades on soomlannad peaaegu alati hästi esinenud.
Soome suusaneidude valmistumist algavaks hooajaks on seganud ka kutsumata külalised - vigastused. Seitsmeliikmelisest põhikoondisest tervelt neli naist tegid lõppenud suve jooksul tutvust kirurgiskalpelliga. Kati Pulkkisel lõiogati põlve, Riikka Sirviöl kannakõõlust ning ka Merja Kuusisto ja Anu Kittilägi käisid korra ära operatsioonilaual. Koondise arsti Pirkka Mäkelä sõnutsi saavad kõik patsiendid juba tasapisi treenida ning võistelda, ent nende toibumisel hoitakse tähelepanelikult silma peal.
Samal ajal kui naised heitlevad vigastustetondiga, on Soome mehed valmis vanast muinasjutust tuntud kuningapoja kombel kasvõi seitsmepealise lohe endaga võitlema - nii tulist taplustahet õhkub vähemalt nende sõnadest. Koondise liider on tänavugi eelmise aasta MK-võistluste üldarvestuses kolmandaks tulnud Jari Isometsä, too naljahambast Kemi linalakk, kes paar kuud tagasi oli pisut pahuksis keelatud astmarohu tarvitamisega. Nüüd on vanad patud unustatud ning Isometsä sõnutsi ootab ta Trondheimi MMilt ainult kulda, sest «sellel talvel olen ma elu parimas vormis». Meest sõnast, härga sarvest.
Kui teadlased väidavad, et igiliikujat pole võimalik ehitada, siis vähemalt suusaradade igiliikuja on küll olemas - selleks on Harri Kirvesniemi. 38-aastane vana kooli mees, kelle salves paistab kuiva püssirohtu olevat veel küll ja küll. Kuidas ta muidu jaksab iga päev paar-kolmkümmend kilomeetrit maha suusatada? Pärast abikaasa Marja-Liisa sportlasekarjääri lõppu jätkab Harri Kirvesniemi suusaperekonna pikki traditsioone ning võib arvata, et tema viib oma lumelauad pööningule tolmu koguma alles siis, kui nende tütred ükskord oma tiibadega maailma suusaradadele jaksavad lennata. Statistikud, pange kõrva taha, nooruke Elisa Kirvesniemi on siinkandis juba õige mitmel võistlusel oma eakaaslastele tuule alla teinud ning pole sugugi võimatu, et ühel päeval kuuluvad Soome suusakoondisse taas kaks Kirvesniemit - sedakorda isa ja tütar.
Soomlaste teise-kolmanda numbrina sõidab Kirunasse Lillehammeri olümpiamängude kangelane Mika Myllylä. Läinud hooajal ussnugilistest tingitud väsimusega võidelnud Myllyläst sai umbes kuu aega tagasi väikese Benjamini isa ja nii ongi ta siinsetes lehtedes poseerinud rohkem lapsevankri kõrval, kui suusad õlal seistes. Aga Trondheimi MMini on veel piisavalt aega, nii et veebruari lõpuks jõuab Myllylä tippvormi tõusta ning pisi-Benjamini hälli kohale, kõrinate kõrvale riputamiseks medaligi kaasa tuua.
Kolmik Isometsä, Kirvesniemi, Myllylä moodustab ka teatesõidus Soome koondise selgroo ning treenerite tähtsaimaks ülesandeks ongi leida nende kõrvale antud hetkel kõige paremas vormis olev mees. Valikutegemine on raske nagu metsast sobiva mastipuu otsimine. Sami Repo, Kuisma Taipale ja Karri Hietamäki on võimelised heal päeval imesid korda saatma, ent samas võivad nad tervele teatemeeskonnale sõna otseses mõttes ankruks olla - vajuvad põhja ning paat ei pääse enam edasi ega tagasi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Nädala eest peeti Pirital pedagoogikaülikooli õppejõu Rene Meimeri eestvedamisel loodusliikumist käsitlev seminar, mis oli esimene tulevaks aastaks kavandatud suuremat sellealast konverentsi ettevalmistav üritus.
Loodusliikumine on ala, mis puudutab otseselt või kaudselt väga paljusid ametkondi ning erinevatel erialadel tegutsevaid inimesi. Nii vaagisid ühes spordirahvaga metsas, mererannas, rabas, jõe- ja järveveel liikumisega seotud probleeme asjatundjad metsanduse, turismi, ettevõtluse jm. aladelt.
Eestis on paljud loodusliikumisega seotud küsimused veel lahendamata. Rene Meimeri sõnul saavad segadused ja vääritimõistmised tihtilugu alguse juba terminite erinevast tõlgendamisest. Ka kohmakavõitu väljendi «loodusliikumine» suhtes puudub täpne kokkulepe, kas mõista selle all üksnes looduses sportimist või ka niisama metsas, rannas ja mujal viibimist, aja- ja kultuurilooga seotud paikade külastamist ning ka marjade, seente või ravimtaimede korjamist. Samas nõuab elu ise looduses oleku ning seal erinevatel eesmärkidel tegutsemise reeglistiku, infolevi, mõistete jms. korraldamist, sest rahva huvi kodumaise looduse vastu on kasvanud ning ka Eestit külastavate välisturistide seas on järjest rohkem selliseid inimesi, kes tulevad meile külla selleks, et siin seljakott seljas mööda metsi, soid ja rabasid rännata. Eestisse on jõudnud ka uued looduses liikumise vormid - maal ja veel liikumiseks kasutatakse järjest rohkem mootorsaane, skuutreid, klaasplastist süstasid, maastikurattaid jm. kaasaegseid vahendeid ning see toob paratamatult kaasa uusi probleeme.
Unustada ei maksa sedagi, et loodus on parim ja sealjuures odavaim paik tervisespordi harrastamiseks. Soomlaste hinnanguil läheb näiteks spordihalli kasutamine ühe harjutaja kohta ühiskonnale maksma tervelt 36 korda ning spordiväljaku kasutamine 10 korda rohkem kui harjutamine loodusrajal.
Eelmisel aastal Helsingis toimunud riiklikul loodusliikumist käsitleval konverentsil aga väitsid soomlased, et iga mark, mis on kulutatud rahvale looduses liikumise tingimuste loomiseks, annab tulevikus mitmekordset säästu tervishoiu- ja hoolekandekulude vähenemise arvelt.
Moodustati loodusliikumise töörühm
Kus on nõudmine, seal tekib ka pakkumine. Ei saa öelda, et meil ei oleks üldse midagi tehtud looduses liikumise tingimuste loomiseks ning rahvast loodusse kutsuvate ettevõtmiste korraldamisel. Meil on matkajate liikumiseks ettevalmistatud rajad Kloogal, Vaivaras, Ontikal, Toilas, Lahemaal, Pärnu kandis ja mujal. Eurostandarditele vastavate radade kohta võib leida teavet Euroopa sellealastest kataloogidest, probleemiks on aga see, kuidas ja kust leiab radade skeemid, kaardid ja info paikkonna huviväärsuste kohta üles üks tavaline, end Võrus, Viljandi- või Harjumaal teele asutav matkaja. Teenuseid müüvad firmad, reisibürood ning liikumisklubid ei tea sageli suurt midagi teiste sarnaseid teenuseid pakkuvate organisatsioonide tegevusest, seepärast märgistatakse radu ning viidatakse telkimisplatse ja lõkkekohti erinevalt, mis loomulikult toob kaasa järjekordseid segadusi ja arusaamatust. Tihti põrkuvad looduses ka maaomanike ja seal liikuvate inimeste huvid.
Kõigi nimetatud ning paljude teiste loodusliikumisega seotud küsimuste lahendamiseks otsustasid seminarist osavõtjad moodustada ajutise töörühma, mis oma järgmise koosoleku, loodetavasti juba laiemas ringis, peab jaanuaris. Kevadeks katsutakse kokku saada esimene tervet Eestit haarav infobülletään, mida loodusesse puhkama või sportima mineja saaks soovi korral osta maakondade turismiinfo punktidest, reisibüroodest, spordiühingutest ja -klubidest. Loodusliikumise koordinaatoriks jääb edaspidi Eesti Tervisespordi Ühendus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Vaevalt said Eesti B-vanuseklassi tüdrukute karikavõistlused korvpallis alata, kui nad juba ka lõpule jõudsid. Põhjus - võistkondi võis üles lugeda vaid ühe käe sõrmedel.
Huvitav, kust on siis oodata meie praegusele kasinale harrastajate koosseisule järelkasvu? Kas hakkame ka naisi sisse ostma nagu praegune Eesti koondnaiskonna treener soojalt soovitab? Õigem ja vajalikum on siiski ise lastega töötada ja sellest peaksid ka Eesti Korvpalliliidu härrad aru saama.
Seekordsesse karikafinaali jõudis Tartu Korvpallikooli naiskond eelmängudeta, sest nende ainuke vastane Jõhvi esindus loobus. Teiseks finalistiks oli ootuspäraselt Tallinna Kristiine spordikooli esindus. Esimene finaalmäng peeti Tallinnas ja see andis 95:84 võidu võõrustajatele. Kordusmängus Tartus said aga omakorda suure võidu korvpallikooli tüdrukud. Paremus (76:47) oli sedavõrd suur ja ootamatu, et kahe mängu kokkuvõttes tuli Eesti karikavõitjaks Elle Lapi juhendatav võistkond. Samade võistkondade varasemateski mängudes on tartlannad suutnud võita, kuid mitte kunagi nii suure vahega.
Karikavõitja küll selgus, kuid ei karikat ega ettenähtud diplomeid pole võitjad siiamaani saanud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kahel järjestikusel nädalalõpul tulid esmalt Mõedakul ning seejärel Vana-Otepääl kokku ligi 70 õpetajat ja muud noortejuhendajat, et osa saada Eesti Suusaliidu korraldatud koolitusseminarist. Eesti Kultuurkapitali toetusel korraldatud täienduspäevad olid täis kõige erinevamat, mida veel enne lund on kasulik teadmiseks võtta.
Noortetreeningut käsitlenud Jaanus Teppan tõdes, et laste spordihuvi on hetkel suur. Nii pole treeningurühmade täitumine enam probleem ning sedasama kinnitavad paljude spordialade esindajad. Suusatamises tekkis tõeline buum muidugi mulluse imeilusa talvega, samas selgus aga, et meil nii tavaline suusatamisoskus on lumevaeste talvedega taandunud nii koolidest kui perekondlikust suusaharrastusest. Arvata võib, et seetõttu läheb iga Jaanus Teppani selgitatud suusatarkus kohal viibinud juhendajate kaudu koheselt ellu.
Suusavarustuse osas ületab pakkumine peatselt nõudmise ja küllap langevad seetõttu ka hinnad. Seminaril tuli oma hooajapakkumisega välja Visu suusavabrik, kes suusatoodangu kõrval pakub ka sidemeid, saapaid, keppe, määrdeid ja kindaid. Nii kutsub reklaamlauseks kujunenud - Visust saab kõike! - varustust hankima nii lapsi kui täiskasvanuid.
Loengud suusatehnikast on alati huvipakkuvad. Selgi korral juureldi professor Hans Grossi juhtimisel klassikalise ja allakirjutanu ettekande põhjal uisutehnika üle. Praegused noored sooviksid meeleldi ainult «uisutada». Seminaril leiti siiski üksmeelselt, et õpetada tuleb mõlemat suusatehnikat, mis omakorda tugineksid heale tasakaalule ja suusatunnetusele.
Kahepäevase seminari lõpetas professor Toomas Karu loeng noorte tervisest ja treeningute juhtimisest, mis pakkus häid näpunäiteid selle kohta, mida arvestada noorte suusarühmadega tööd alustades. Ohte tervisele on loomulikult palju, eesmärgiks peab aga ikkagi pidama põhimõtet: kui on terved hoolealused, paranevad ka tulemused.
Kahe seminari neli töist päeva andsid võimaluse veelkord veenduda - huvi suusaharrastuse vastu ei ole kadunud ning piisavalt on ka neid, kes on nõus juhendajarolli enda kanda võtma. Kutsutud lektorite teadmised ei jäänud alla mistahes külalisesinejate omadele. Väljapakutud teemadering pakkus kuulajatele huvi - osati küsida ning diskuteerida ning niiviisi said paarikümne kooli õpetajad taas oma teadmistele lisa.