|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Neljapäev, 5. detsember 1996
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| 4. detsember 1996 | 6. detsember 1996 |
EBAÕNNESTUNUD KÜSIMUS
Repliik
ANNETUS PROLETARIAADI DIKTATUURILE
JAAN KELDER
Täites Isamaaliidu suurkogu laupäevast otsust mitte lasta sõlmida ettevalmistatavat Eesti-Vene piirilepingut enne selle rahvahääletusele panemist, esitas Riigikogu Isamaaliidu fraktsioon eile Riigikogule referendumi korraldamiseks otsuse-eelnõu.
Selle eelnõu kohaselt tuleb rahval otsustada, kas Eesti Vabariik võib uue piirilepinguga muuta 1920. aastal Tartu rahulepinguga kehtestatud piiri selliselt, et praeguse kontrolljoone taga paiknevad eestlaste ajaloolised asualad loovutatakse Vene Föderatsioonile.
Küsimuse niisugune asetus on selgelt ebaõnnestunud ning Riigikogu teeb õieti, kui arvab isamaaliitlaste eelnõu enne päevakorda võtmist üldse menetlusest välja.
Alustame mõistest eestlaste ajaloolised asualad.
Vastavalt rahvahääletuse seadusele peab hääletusele pandav riigielu küsimus sisaldama selget ja ühemõttelist ettepanekut. Mõiste «kontrolljoone taga paiknevad eestlaste ajaloolised asualad» on nii mitmetähenduslik, et seda võib iga rahvahääletusest osavõtja tõlgendada täpselt nii, nagu ise heaks arvab.
See on ainult asja üks külg. Teiseks võib olla kindel, et niipea, kui ametlik Eesti tõstab rahvahääletuse nõudel uuesti üles meie ajalooliste asualade küsimuse, hakkab ametlik Venemaa Eestit uuesti süüdistama territoriaalsete pretensioonide esitamises.
Enamik meie poliitikutest ja riigitegelastest, nagu kinnitavad nende seisukohavõtud, sellist süüdistust enam kuulda ei taha, olles jõudnud järeldusele, et mõlemapoolselt tunnustatud piirileping Venemaaga on praegu Eestile tähtsam kui mingid kunagised asualad, mis pealegi on ammu suures osas venelastega asustatud.
Ainuüksi nendel kahel põhjusel on üsna tõenäoline, et Isamaaliidu referendumiplaani ja -küsimust ei kiida heaks ei Riigikogu põhiseaduskomisjon ega ka Riigikogu täiskogu, rääkimata valitsusest.
Jääb muidugi küsimus, et aga rahvas arvab hoopis teisiti kui riigiisad. Ametliku vastuse annakski sellele ainult rahvahääletus. Ent nagu kinnitavad avaliku arvamuse küsitlused, ei hooli ka vähemalt 50-60 protsenti eestlastest kunagistest nn idaaladest või peavad nende tagasisaamisvõimalusi lootusetuks.
Põhimõtteliselt on ainult tervitatav, kui poliitikud riigile eriti tähtsates küsimustes üldsusega rahvahääletust kasutades nõu peavad. Ainult et iga niisugune nõupidamine eeldab põhjalikku eelnevat läbimõtlemist, mida üldse küsida ja kuidas küsida.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Riiklikud võlakirjad on madalaima riskitasemega väärtpaberid, mis elavad üle nii valitsuste vahetused, börsikrahhid kui loodusõnnetused. Ühelegi normaalse mõistusega inimesele ei tule ju mõttessegi, et terve riik võiks maa pealt kaduda.
Ka Nõukogude Liidus ei tulnud see kellelegi mõttesse. Riiklikud siselaenu obligatsioonid olid pangahoiuste kõrval ainuke seaduslik investeerimisvõimalus. Lihtsad töölised ja teenistujad kogusid nende abil rubla rubla kõrvale, et aastate pärast korteri või auto ostmisel midagi võtta oleks.
1990. aastal Eesti hoiukassadest ostetud NSV Liidu kaubandusministeeriumi sihtlaenu obligatsioonide eest autot või kodutehnikat siiski ei saanud, ehkki lubati. See raha sai justkui kogemata kombel 5700 Eesti inimese vabatahtlikuks annetuseks hääbuva impeeriumi keskvalitsusele.
Laenuvõtja - NSV Liit - on kadunud, Moskva tegude eest ei vastuta justkui ei Eesti valitsus, keskpank ega Hoiupank, kelle hoiukassast eelkäija obligatsioone müüs. Seega polegi justkui kelleltki küsida?
Sellega ei nõustu küll ükski obligatsiooniomanik. Seetõttu lasub Eesti valitsusel kohustus teha kõik endast olenev, et asi lahendataks riikidevaheliste läbirääkimistega ning heas usus investeeritud raha ei jääks annetuseks proletariaadi diktatuurile.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
