«Tee Welville’i»
Täna kell 21.25, Kanal 2: «Tee Welville’i» («Road to Welville»), Inglise-USA, 1994. Rezhii: Alan Parker.
Alan Parker (s 1944) on nüüdisaja tuntumaid inglise lavastajaid. Küünilisevõitu komöödia «Tee Welville’i» on ta teinud heade kavatsustega pilada neid inimesi, kes usuvad pimesi autoriteete.
Filmis esitatu põhineb tõsielusündmustel. Peategelaseks on väsimatu tervise eest hoolitseja doktor John Harvey Kellogg, kes on meile pärandanud kümneid tervisetoidu retsepte ning näiteks maisihelbed, maapähklivõi ja elektriteki.
Kellogsi tervisekliinik tegutses sajandivahetusel Battle Creekis Michigani osariigis. Tolles kliinikus propageeriti fanaatiliselt nn bioloogilist eluviisi. Ravi seisnes seksist hoidumises, soolestiku tegevuse kontrollis ja väljaheidete uurimises. Klientuur koosnes rikastest. Ravikuuride sekka kuulusid mudavannid, elektriravi, sagedased pärakusüstid ja soolteloputus. Doktor Kelloggi lööklauseteks olid näiteks «Masturbatsioon on vaikne öine tapja», «Vorst on mäda seedimatu lihakamakas täis tuberkuloosi» jms.
Vaataja saab võimaluse jälgida ühe abielupaari eriskummalisi ravivorme. Will Lightbody (Matthew Broderick) kannatab kroonilise kõhulahtisuse ja painajalike nägemuste all. Tema abikaasa Eleanor (Bridget Fonda) muutub aga ravikuuri ajal paljude meespatsientide seksuaalse ihaluse objektiks. Lugupeetud doktori mitmekesised ravimeetodid ei suuda seda tema patsientides kuidagi maha suruda.
«Tee Welville’i» põhineb T. Coraghessan Boyle’i koomilisel romaanil ning filmi stsenaristiks on rezhissöör ise. Paraku on sellest paljutõotava teemaga loost välja tulnud ebaühtlane, ennemini põhimõtteliselt naljakas kui naerutav film, mis ei küüni Parkeri tavatasemeni.
Inglise tuntumaid näitlejaid Sir Anthony Hopkins suudab peaaegu ainsana loost maksimumi välja pigistada.
TIIT MERISALU
Keelatud film Valgevene presidendist «Otseliini» asendab dokumentaalfilm «Tavaline president», täna kell 21. 40, Eesti TV.
Eesti TV teeb täna õhtul kavas muudatuse. Aktuaalsete teemade saadet «Otseliin», mida juhtinuks Katrin Saks, täna ei näe. Küll aga valgevenelaste tehtud dokumentaalfilmi «Tavaline president». «Peame seda nii oluliseks, et sellele eetrikohta otsides jätsime ära «Otseliini»,» ütles Saks eile «Postimehele».
Filmi annotatsioon määratleb «Tavalise presidendi» poliitiliseks pamfletiks. Tähelepanu keskmes on Valgevene presidendi Aleksandr Lukashenko võimuletuleku mehhanism ja tema diktatuurilaadse positsiooni kindlustumine.
Filmi tegijate teatel näidati «Tavalise presidendi» fragmenti ühes Venemaa telekanali infoprogrammis. Pärast seda süüdistati filmimeeste gruppi presidendi hääle võltsingus «lääne eriteenistuste tellimisel».
Asjatundjate arvamuse kohaselt kinnitab «Tavalise presidendi» loojate hinnanguid referendumijärgne poliitilise olukorra areng Valgevenes. Sealsetel televaatajatel pole seda filmi lähemal ajal lootustki vaadata...
Käsikirja autorid on Leonid Mindlin, Petr Martsev ning Juri Hashtshevatski, kes on ka filmi rezhissöör.
ETVs ütleb «Tavalisele presidendile» saatesõnad Aarne Rannamäe.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
«Talviku tund», 3. detsembril, ETV OLARI KOPPEL
Vaadates üle nädala Mati Talviku autorisaadet, siirdub mõte minevikuradadele. Saatetund meenutab muistset «Reklaamiklubi», milles ettevõtete tublid juhid ning teised tuntud tegijad sulni muusika saatel jutulõnga heietasid. Sekka kübe nalja ja napilt kaetud laudade taga istunud publiku aplausi. Kui mu noor mälu mind ei peta, siis juhtis reklaamsaade mõnda aega koguni tollast vaatajaskonna edetabelit.
Mati Talvik ei tee midagi oluliselt teisiti võrreldes «Reklaamiklubi» saatejuhtidega. Ta aga veeretab oma külalistele heatahtlikult ette küsimusepalle, millele viimastel mõnus vastata. Kiiret pole kuhugi ja kriitikanooled ei lenda. Selline muhe äraolemine.
Magus saateaeg eeldaks, et une-eelseid telerielamusi leiavad võimalikult paljud. Näib aga, et «Talviku tund» on tehtud eelkõige neile, kes igal õhtul, saatekavast sõltumata, kella kuuest üheteistkümneni ETVd vaatavad. Vastasel juhul võiks ka ekraanilt paista, et lõppemas on 1996., mitte aga näiteks 1983. aasta.
Praegu aga näitab Talvik pool tundi järjest põlevkivitootmisest pajatavaid onusid. Nagu ekraaniga raadio. Parema meelega vaadanuks seda, kuidas Eesti majandusele oluline ettevõte maapõues peituva kivitüki energiaallikaks töötleb.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kas uueks aastaks uus valitsus?
Valitsusreform peaks olema teostatav detsembrikuu jooksul, teatas eilsel pressikonverentsil valitsuse esimees Edgar Savisaar.
Ta arvas, et uus riigiaparaat tuleb «suurusjärgu võrra väiksem, kuid on see-eest suurusjärgu võrra paremini kinni makstud».
«Praegune riigiaparaat laguneb niikuinii. Niisugusel kujul pole mõtet seda hoida,» mõtiskles valitsuse esimees selle üle, kas vastu talve ja enne valimisi on õige aeg põhjalikke muudatusi teha.
Kavandataval reformil on tema sõnul kolm eesmärki: arendada parlamentaarset demokraatiat ja astuda samme valitsuse kui poliitilise institutsiooni loomiseks; suurendada usaldust parlamendi ja valitsuse vahel; kärpida oluliselt riigiaparaati.
«Praegu ei vastuta minister parlamendi ja valitsuse, vaid bürokraatia ees,» sõnas Edgar Savisaar. «Samuti aetakse ministeeriumeis tööülesanded sageli segi. Näiteks võib juhtuda, et minister hangib Venemaalt kütust ja laohoidja langetab samal ajal poliitilise tähtsusega otsuseid.»
Sõdurite kehaline ja vaimline väljaarendamine
Kuuldavasti olevat sõjaministeeriumis ettevalmistusel Vabariigi sõjaväeteenijate põhijoonte kindlaksmääramine. Neis kavatsustes tahetakse läbi viia kindla kava järele niihästi Vabariigi kohaselt teatava sõjameeste arvu kindlaksmääramine kui ka üksikud sihtjooned sõjaväe kasvatamise alal.
Suurt tähelepanekut tahetakse juhtida sõjaväe kehakultuuri edendamise peale, arendades võimalikult põhjalikult sporti sõjaväes. Muuseas pannakse kõigis üksikutes väeosades sporditrainerid ametisse.
Ka vaimlise hariduse tõstmiseks kavatsetakse hoolt kanda, korraldades põllumajanduse, tehnika ja muudel aladel igasuguseid loenguid. Iseäranis põhjalikult ja kavakindlalt mõeldavat läbi võtta sõja-ajaloo sündmustik, et noortel sõduritel juba alguses selge arusaamine sõjaväeteenistuse tähtsusest oleks.