Riigiprokuratuur saadab täna advokatuuri juhatusele taotluse nõustuda vandeadvokaat Monika Mägi kriminaalvastutusele võtmisega.
Eesti tuntud ja eduka vandeadvokaadi Monika Mägi (64) kohale on tõusnud pistisekahtlus. Kaitsepolitseis algatatud kriminaalasja järgi võidakse teda süüdistada 10 000 krooni vägisi andmises Tallinna linnakohtu kohtunikule Anne Kramerile.
«Kohtuniku kabinetis olla advokaat talle jõuga ümbrikut põue surunud,» kirjeldas eilne «Eesti Ekspress» eelmise kesknädala sündmusi kohtumajas.
Monika Mägi eitas pistise andmist nii kaitsepolitseis vestlusel kui ka ajakirjanduses.
«Ma ei ole kunagi kellelegi altkäemaksu andnud. Loodan, et kuni ma terve mõistuse juures olen, ma seda ka kunagi ei tee,» väidab ta.
Kaitsepolitsei (kapo) keeldub avalikustamast seni kogutud andmeid, et kohtunikule raha anti ja et 10 000 krooni on tõlgendatav pistisena.
«Me algatasime kriminaalasja altkäemaksu andmise tunnustel sel nädalal ja praegu ei pea võimalikuks veel mingeid üksikasju kommenteerida,» jäi kapo pressiesindaja Helle Sagris resoluutselt ebamääraseks.
Ka riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs on napisõnaline. «Vandeadvokaat surus kohtunikule vägisi kampsuni alla ümbriku 10 000 krooniga.
Kas tegemist oli altkäemaksu andmisega, selle selgitamiseks tuleb kriminaalasja eeluurimine lõpuni viia,» ütles Kirs.
Ta teatas, et ilmselt juba täna saadetakse Eesti advokatuuri juhatusele taotlus saada nõusolek vandeadvokaat Monika Mägi kriminaalvastutusele võtmiseks.
Alar Kirs vestles telefonitsi advokatuuri juhatuse esimehe Aare Targaga, kelle sõnul hakatakse seda küsimust arutama teisipäevasel juhatuse koosolekul.
«Kui advokatuuri juhatus nõustub meie taotlusega, esitatakse kahtluse alla sattunud vandeadvokaadile süüdistus. Kui nõusolekut selleks ei anta, on võimalik äraütlev otsus vaidlustada halduskohtus,» rääkis riigiprokuröri asetäitja.
Mõned «Postimeest» konsulteerinud juristid peavad tõenäoliseks, et advokaati varjutavat pistisekahtlust ei suudeta tõendada, kuna 10 000 krooni surumist on väga keeruline kvalifitseerida altkäemaksu andmisena. Siis võib kogu lugu taanduda erasüüdistusele, sest rahaümbriku saanud linnakohtunik peab juhtunut enda solvamiseks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Skandaalne suurärimees Vello Kütt kinnitas eile Tartu ringkonnakohtus alanud istungil, et kaitseväe juhataja Johannes Kert mõjutas Kaitseliidu juhina töötades kaitseministeeriumi andma ühte naftabaasi Kütile kuulunud aktsiaseltsi AVVO kasutusse. Kert ise eitab seda.
Vello Kütt väitis eile kohtus, et osa dokumente, mis õigustavad Tallinnas Lauliku tänaval asuva naftabaasi kunagist kasutamist aktsiaseltsi AVVO poolt, on nüüdseks kadunud.
«Kert kauples need mulle kaitseministeeriumi juurest välja. Kaitseministeeriumi kinnisvarabüroo juhataja andis Rebase käsul välja kasutamisloa,» ütles Kütt endisele kaitseministrile Hain Rebasele viidates.
Vell Kütt märkis, et ei esitanud seda väidet oma süüasja käsitlemisel Tartu linnakohtus, sest soovis vältida selle sattumist ajakirjandusse.
Kütt kinnitas ka, et pole näinud pabereid, millega naftabaas AVVO käest edasi liikus, ning väitis, et sai sellest teada alles kohtuistungil.
Johannes Kert ütles eile «Postimehele», et Kütt laimab teda sihilikult, kuna just tema esitas koos kaitseliidu peastaabiga Kaitsepolitseile avalduse Vello Küti vastu kriminaalasja algatamiseks.
Vello Kütt pidas kohtuistungil ka alusetuks süüdistust Kaitseliidu Fondile tasu maksmata jätmises Kaitseliidu Fondi nimel Eestisse tarnitud kütuse eest. Kohtualune kinnitas, et kõnealuseid kütuseeshelone ei toonud Eestisse mitte tema, vaid Kaitseliidu Fondi tegevdirektor Andres Rekker. Kütus müüdi edasi käibemaksuta, kuid hiljem maksti käibemaks Küti kinnitusel tagantjärele ära. Kuna Kaitseliidu Fond ei olnud kütuse müümise ajal veel linnavalitsuses registreeritud, avaldas Kütt veendumust, et kõnealused käibemaksusummad asuvad maksuameti kontodel veel praegugi.
Vello Kütt teatas, et Rahvapangast 1993. aasta sügisel saadud 30 000 USA dollarit toimetas ta Kaitseliidu Fondi tegevdirektori Andres Rekkeri kätte, kusjuures Rekker kirjutas raha saamise kohta ka dokumendi. Küti kinnitusel viibis raha üleandmise juures ka tema autojuht, samuti avaldas Kütt usku, et Rekkeri allkirjaga dokument asub pangas siiani, kuid uurimine pole seda välja nõudnud.
Rekker on raha saamist eitanud ja keeldunud summat tagastamast. Kütt seletas enda vastu selle süüdistuse esitamist asjaoluga, et pankurite arvates on võimalus raha temalt kätte saada suurem kui Rekkerilt.
Kütt eitas kohtus ka Hoiupangalt helikopterite ostmiseks saadud laenu omastamist, samuti kinnitas ta, et Tori kirikule sponsorannetusena eraldatud 100 000 krooni jõudis adressaadini.
Kohtus spetsialistina esinenud revident Linda Preis rõhutas korduvalt aktsiaseltsi AVVO raamatupidamise korrastamatust ning märkis, et Vello Kütt oli tippjuhina raamatupidamise seisukorra eest vastutav.
Vello Kütt väitis ka, et süüdistus Kaitseliidu relvade tagastamata jätmises pärast tema Kaitseliidust väljaheitmist ei pea paika, kuna Kaitseliidu Tartu maleva pealik Aivo Kapten tegi politseile relvi puudutava avalduse Johannes Kerdi survel juba enne tema tegelikku Kaitseliidust väljaheitmist.
Tartu linnakohus mõistis Vello Küti tänavu 27. mail süüdi 19 miljoni krooni riisumises ametiseisundi kuritarvitamise teel ja illegaalses relvaäris. Kokku omastas, hoidis ja andis Kütt edasi üle 800 vintraudse tulirelva. Samuti mõistis linnakohus küti firmalt AVVO välja 1 088 943 krooni.
Kohus karistas Kütti nelja-aastase vanglakaristusega, millele liideti Eesti NSV ajal talle määratud ja kandmata jäänud kahe aasta ja seitsme kuu pikkune vabadusekaotus. Lõplikuks karistuseks mõistis kohus Kütile viieaastase vanglakaristuse.
Prokurör taotleb karistuse suurendamist
Vello Kütt taotleb oma apellatsioonkaebuses linnakohtu määratud karistuse kergendamist. Prokurör Marge Püssi apellatsioonkaebus taotleb seevastu Küti vanglakaristuse suurendamist 9 aastani ning 150 000 krooni väljanõudmist Kaitseliidu Fondi ja 12 miljoni krooni sissenõudmist AS AVVO kasuks, samuti kahe kopteri erikonfiskeerimist kaitsejõudude kasuks.
Kohtunik Agu Timmi eesistumisel peetav istung jätkub Tartu ringkonnakohtus täna.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kolmapäeval süttis Raplas põlema sealse ühisgümnaasiumi algklasside hoone rõivistu. Inimesed õnneks viga ei saanud, kuid ära põlesid ning said kannatada esialgseil andmeil 60-90 koolilapse riietusesemed.
«Ma saan praegu niipalju öelda, et tulekahju ei olnud suur,» ütles eile ühisgümnaasiumi algklasside õppealajuhataja Tiiu Pariis. «Põles all garderoob, laste rõivad said kannatada. Lapsed on kõik terved.»
Pariis sõnas, et parasjagu käisid tunnid, kui üks õpilane läks keldrikorrusel asuvasse WCsse. Alla minnes tundis laps imelikku vingu ja kiirustas sellest õpetajatele teatama.
Õppealajuhataja läks alla asja kontrollima ning helistas kohe seejärel päästeteenistusse. Raplamaa päästeteenistus sai teate kell 11.42. Nelja minuti pärast oli esimene tuletõrjeauto kohal. Kokku käis sündmuskohal kaks tuletõrjeautot. Kell 12.18 oli tulekahju likvideeritud.
Raplamaa päästeteenistuse vaneminspektor Arvo Puri ütles, et keldrikorrusel oli tules kitsa garderoobi (pindala 28,2 m2) üks viiest boksist. Puri sõnas, et tolles boksis olid 26 õpilase rõivad-jalanõud, mis põlesid ära. Suitsus, kuumuses ja kustutusveest said kannatada rõivad ka teistes boksides.
Õppealajuhataja Tiiu Pariis ütles, et esialgseil ja väga umbkaudseil andmeil said koos ärapõlenud rõivastega tulekahju tõttu kannatada kokku 60-90 koolilapse riietusesemed ja jalanõud. «Täpselt ei tea enne öelda, kui saan lastevanemate käest täpsed andmed,» nentis ta.
Tulekahju ajal oli kolm klassi lapsi ekskursioonil Viimsis jõulumaal ning osa lapsi spordipäeval ühisgümnaasiumi põhihoones, nii et garderoobis oli sellevõrra vähem rõivaid. Koolis oli tulekahju ajal neli klassi enam kui saja õpilasega.
Päästeteenistuse vaneminspektor Arvo Puri sõnas, et tulekahju põhjus pole praegu veel teada. «Elekter on välistatud,» nentis ta. «Arvata võib, et oli kas süütamine, hooletus lahtise tulega või midagi sellist. Võibolla tõi keegi tule sisse.»
Rapla Ühisgümnaasiumi põhihoone asub aadressil Keskkooli 2, algklasside hoone on eraldi üle jõe Kooli tänav 8. Eile, päev pärast tulekahju, oli algklasside õpilastel vaba päev. Täna on taas kool.
Rapla linnavõimud plaanivad tulekahju tõttu materiaalselt kannatada saanud peresid aidata. Nagu ütles Rapla linnavalitsuse majandusnõunik Aivar Surva, teeb Rapla linnvalitsus volikogule ettepaneku, et leida reservfondist raha kannatanute abistamiseks.