Inreko Laeva AS peab leidma parvlaevale Vana Tallinn uue operaatorfirma, sest kolmapäeva õhtul jooksid Inreko ja laeva seni kasutanud AS Hansatee koostöö jätkamise kõnelused ummikusse. Inreko tahab panna remondis asuva Vana Tallinna taas sõitma Tallinna-Helsingi liini.
Ka Hansatee hakkab Helsingi liinile Vana Tallinna asemele uut laeva otsima, teatas eile AS Hansatee vastne peadirektor Enn Pant.
Pandi kinnitusel ei jätkunud vastaspoolel head tahet kokkuleppeni jõuda. «Hansatee pakkus omalt poolt välja majanduslikult mõlemale poolele kõige sobivama ja kasulikuma variandi, millega põhimõtteliselt nõustusid nii Inreko Laeva juhatuse esimees Henn Ruubel kui ka Hansatee aktsionärid,» nentis ta.
Tallinki kaubamärki kasutav Hansatee kahtlustab, et Eesti firmade kokkuleppe nurjumine on kasulik peamiselt soomlastele. «Selge on see, et ühe laevaga laevafirma vee peale ei jää. Seetõttu on väga tõenäoline, et laeva omandab Soome kapital ning Eesti reederite mängumaa Läänemerel aheneb veelgi,» oli Pant nördinud.
Inreko Laeva ASi omanik Enn Rohula kinnitas samas eile BNSile, et Hansatee väide, nagu läheks Vana Tallinn tõenäoliselt ühe tuntud Soome laevafirma kaubamärgi alla, on vaid konkurentide spekulatsioon. Mingeid läbirääkimisi pole ühegi potentsiaalse kodumaise ega välismaise ostjaga peetud, seletas Rohula. Inreko ise on vormiliselt laeva rentnik.
Inreko Laeva juht lubas, et olenemata konfliktist Hansateega jääb reisilaev Vana Tallinn edaspidigi Tallinna-Helsingi liini sõitma. See võivat taas juhtuda juba järgmisel nädalal. Rohula pidas võimalikuks, et Vana Tallinna hakkab opereerima uus ettevõte, millele tulevad investoriteks Eesti pangad ja tootmis- ning kaubandusfirmad.
Hansatee ja Inreko Laeva AS loobusid hiljuti omavahelistest rahalistest nõuetest ja see andis lootust koostöö jätkumiseks. Kokkuleppe karilejooksmine tuli kolmapäeva õhtul üllatusena.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Erinevalt ajakirjandusse lipsanud teadetest ei lenda Eesti rahvuslik lennukompanii Estonian Air hiljuti taasavatud Tallinna-Kopenhaageni liinil Fokkeritega, vaid kasutab oma lipulaevu Boeing 737-500. Lende müüb ka Taani pealinnas hiljuti avatud Estonian Airi esindus.
Eesti firma esindus tegutseb Vester Farimagsgadel, samas Kopenhaageni kesklinna kvartalis, kuhu on koondunud enamik teiste lennukompaniide kontoreid. Ruume kasutatakse seal ühiselt Estonian Airi tuumikinvestori, Taani lennufirma Maersk Air esindusega.
Eesti Õhule saab Kopenhaagenis helistada eraldi telefoninumbritel, kuid kõned võtavad müügikontoris vastu samad neiud, kes Maersk Airi asjade eest hoolt kannavad. Kas vastata torusse «Maersk Air!» või «Estonian Air!», teavad nad telefonihelina erineva tooni järgi.
Maersk Airi asepresident Ejvin Pedersen loodab, et Estonian Airi telefonis väga tihti ei küsitagi, sest reisijad pöörduvad tavaliselt kontorisse vaid mingite probleemide tekkimisel. «Parem, kui neid üldse ei juhtu,» kinnitas ta.
Loomulikult müüb esindus ka lennupileteid, kuid Taanis on harjutud neid ostma peamiselt reisibüroode vahendusel. Nende kaudu müüakse piletite kogumahust umbes 85%, seepärast tegelebki Estonian Airi esindus lisaks otsemüügile ka reisifirmade müügitegevuse toetamisega.
Väike esindus on mõlemal lennufirmal ka Kastrupi lennujaamas ja Estonian Air kasutab seal sama salongi, kus Maersk Airi äriklassi reisijad oma reisieelset aega parajaks teevad.
Esimese lennu taasavatud Kopenhaageni liinil tegi Estonian Air 23. novembril, pärast pikaajalise konflikti laabumist konkureeriva Scandinavian Airlines Systemsiga. Kui Eesti ja Taani transpordiministril õnnestus reiside arv kahe kompanii vahel kompromisslahendusena ära jagada, sai Eesti lennufirma alustada lende Kopenhaageni Kastrupi lennuväljale, ehkki esialgselt planeeritud ja väljakuulutatud tähtajaga võrreldes hilineti nädala võrra. Lõppes ebaloomulik olukord, kus suures osas taanlastele kuuluva firma lennukitega Taani reisida ei saanud.
Puhkusereis Eestisse
Estonian Airi asepresidendi Toomas Leisi hinnangul oleks Eestile kasulik mõelda, kuidas siiski rohkem turiste Eestisse meelitada. Küsimusele, miks näiteks taanlased peaksid tahtma tulla siia oma puhkust veetma, on Leisil vastu panna loogika: «Aga miks nad ei peaks tahtma?» Lennufirma turundusjuhi sõnul võiks panuse asetada asjaolule, et Kesk-Euroopa reisihuvilised on tüdinenud igal aastal samadele soojadele liivarandadele kogunemast.
Estonian Airi president Børge Thornbech kinnitas «Postimehele», et konkurentsis püsimiseks teeb firma panuse teenindustasemele. Lennundus on ärivaldkond, kus suur osa kulutusi on ette määratud ja efektiivsemalt saab majandada peamiselt turunduses, konkurendilt reisijaid üle lüüa aga neid paremini teenindades. «Ka stjuardesside kenadusega saab võistelda,» teab Thornbech.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tartu linnakohtus lükkus eile juba neljandat korda edasi Tartumaa maksuameti poolt keskpiimaühistu Tartu Piim kohta esitatud pankrotiavalduse arutamine, sest ühistu advokaat puudus istungilt tervislikel põhjustel. Varem toimuma pidanud kolm istungit jäid ära, sest kohtusse ei saanud tulla maksuametit esindav vandeadvokaat Aivar Pilv.
Tartu Piima esindav advokaat Helmut Pikmets ei saanud jalavigastuse tõttu linnakohtusse ilmuda, kuigi osales tund enne protsessi algust peetud riigikohtu istungil. «Aga see käik oli talle väga halvasti mõjunud,» nentis kohtunik Peet Teidearu. Ka Tartu Piima ajutine pankrotihaldur ei saanud haiguse tõttu istungisaali ilmuda.
Tartu Piima võlg maksuametile on praeguseks kasvanud 24 miljoni kroonini. Tartumaa maksuameti direktori Lea Otti hinnangul kasvab ettevõtte võlg umbes miljon krooni kuus.
«Tartu Piim on teinud erinevate esindajate kaudu juttu kompromissist, kuid praeguseks pole ühtegi konkreetset ettepanekut maksuvõlgnevuse kustutamise võimalikkuse kohta esitatud,» kinnitas Aivar Pilv.
Pilve väitel tühistas maksuamet Tartu Piimale esitatud maksete ajatamise graafiku, sest Tartu Piim ei maksnud maksuametile ka jooksvaid makse. Varem oli maksuamet Tartu Piima soovil juba korra ajatamise graafikut muutnud.
Tartu Piim on kaevanud ka maksuameti peale, sest viimane tühistas maksete ajatamise graafiku. «See on puhtformaalne kaebus, mis on esitatud selleks, et pankroti väljakuulutamist vältida ja näidata, et poolte vahel toimub vaidlus ja nõue pole selge,» lausus Pilv.
Pilve kinnitusel on Tartu Piim oma makseraskusi ka ise tunnistanud.
Lisaks pankrotiprotsessile on Tartu Piim ja maksuamet seotud veel mitme kohtuprotsessiga.
Järgmine katse pankrotiprotsessi alustada tehakse seitsmendal jaanuaril.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tuleva aasta riigieelarve maht on eelnõu kahe lugemise käigus kasvanud 209 miljoni krooni võrra. Suurendatud on käibemaksu, tubakaaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumist. Raha on enim juurde antud siseministeeriumile ja haridusministeeriumile.
Eelarve esialgse kavaga võrreldes on tublisti (181 miljoni krooni võrra) suurendatud käibemaksu laekumist. Rahandusministeerium tegi tänavuste tulude laekumise arvestuse ja leidis, et käibemaksu laekumise tuleva aasta kava võiks suurendada 160 miljoni krooni võrra, selgitas «Postimehele» Riigikogu rahanduskomisjoni nõunik Tiina Licht.
Parlament on käibemaksu laekumist suurendanud rohkemgi. Käibemaksu esialgu kavandatud suurenemine oli suhteliselt väiksem kui teistel tuludel - ainult 7%.
Tänavusest laekumisest lähtuvalt suurendati ka tubakaaktsiisi tulevaks aastaks kavandatud laekumist - 26 miljoni krooni võrra. Käibemaksust planeeritav lisaraha on jagatud põhiliselt siseministeeriumile (50 miljonit krooni), põllumajandustootjatele mootorikütuse aktsiisi kompensatsiooniks (60 miljonit valitsuse reservfondi) ja regionaalseteks toetusteks (50 miljonit rahandusministeeriumile), ütles Licht.
Haridusministeeriumi ja kultuuriministeeriumi eelarvet on suurendanud seni valitsuse reservfondi arvel olnud 50 miljonit krooni haridus- ja kultuuritöötajate kavandatava palgatõusu raha, mis jaotati ministeeriumide vahel.
Haridusministeeriumi kulud on suurenenud ka sõidusoodustuste kompensatsiooni (15 miljonit krooni) raha lisandumine. 2 miljonit krooni on lisandunud Albu põhikooli ehituseks.
Siseministeerium sai lisaks käibemaksule täiendavat raha ka kaitseministeeriumi kulude vähendamise arvel.
Keskkonnaministeeriumilt võeti omakorda 1,5 miljonit krooni kaitseministeeriumile kaartide tellimiseks. Keskkonnaministeeriumi eelarve vähenemist põhjustas ka osa kulude minek maavalitsustele.
Põllumajandusministeerium sai lisaraha veterinaarlaborile (8 miljonit krooni) ning koolitusprogrammideks.
Teede- ja sideministeeriumi eelarve on suurenenud 4 miljoni krooni eraldamise tõttu lennujaamadele. Bussiliikluse dotatsioonideks tuli juurde 6 miljonit, millele lisandus veel 5 miljonit veeteede töökodade remondi arvelt.
Sotsiaalministeeriumi eelarve on vähenenud, sest lastekodude ja üldhooldekodude kuludest läks omavalitsustele. See raha kajastub nüüd muude kulude all.
Eelarve maht on teise lugemise järel 15,35 miljardit krooni. Kui jõustub maksuseaduste muudatus, millega kohalikud omavalitsused saavad otse maksuametilt neile määratud üksikisiku tulumaksu osa (56%), väheneb riigieelarve maht 2,68 miljardi krooni võrra. Praegu kajastub see raha muude kulude all eraldistena riiklikest maksudest valla- ja linnaeelarvetele.
Tuleva aasta riigieelarve üks problemaatilisim koht on haiglate kommunaalkulud. Tänavuses eelarves on selleks ette nähtud 159 miljonit krooni, tuleva aasta eelarves see esialgu ei kajastu. Küsimusi on ka kiirabi rahastamisega.
Probleeme on pedagoogide koolituskulude, koolilõunate, Lüganuse kooli ja Tartu Treffneri gümnaasiumi remondi rahastamisega.
Lahtine on ka Kultuurkapitali spordi sihtkapitalile alkoholi- ja tubakaaktsiisi rahast vastavalt seadusemuudatusele lisaks eraldatava 6,4 miljoni krooni katteallikas.
Riigikogu fraktsioonid ja komisjonid saavad riigieelarve kolmandale lugemisele muudatusettepanekuid esitada kuni 12. detsembrini.
Kolmas lugemine on esialgu planeeritud 18. detsembriks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti Ühispanga, Euroopa suurima autokaubandust rahastava kompanii Ford Credit Europe ning Oy Ford Ab esindajad kirjutasid eile alla koostöölepingule, mis võimaldab nii era- kui juriidilistel isikutel kasutada Eestis Ford Crediti pakutavaid liisimisvõimalusi.
Eesti Ühispanga tütarfirma Ühisliisingu ASi juhatuse esimehe Marek Puidaku väitel on Eesti autoturg liiga väike, et Ford Credit siin oma esinduse avaks. Ühisliising hakkab otse suhtlema Soome tütarfirmaga.
Ford Credit Europe’i esindaja Jussi Jarrett lisas, et Eestis peaks müüdama aastas vähemalt 10 000 uut Fordi, et Ford Creditil oleks mõtet siin esindus avada. Prognooside järgi müüakse Eestis tänavu vaid ligi 800 uut Fordi.
Jarrett mainis, et Ford Credit Europe alustas Baltimaade vallutamist Eestist kui Soomele kõige lähemast ning tõenäoliselt kõige arenenumast riigist. Firma tunneb loomulikult huvi ka Läti ja Leedu turu vastu, kuid aktiivset partneriotsimist ei ole seal veel alustatud. Põhimõtteliselt suunab Ford Credit oma tegevuse kõigisse neisse riikidesse, kus müüakse Fordi autosid. Ida-Euroopa maadest on tütarfirmad asutatud Ungaris ja Tshehhis.
Koostööd pakutakse edasimüüjatele
Puidak märkis, et Soomes liisitakse Ford Crediti kaudu ka teist marki autosid. Eestis piirdub Ühisliising siiski vaid Fordi sõiduautode ja bussidega, kusjuures teenust pakutakse kõigile Fordi autode edasimüüjatele. Suurimad neist on Fordi Keskus ja Ülemiste Autokeskus Tallinnas ning Satwo Lõuna-Eestis.
Automüüjatel võimaldab Ford Crediti teenuse kasutamine kindlasti läbimüüki suurendada. Ühisliisingule tähendab see koostöö aga pikaajalist investeeringut. Kiiret kasumit Puidaku väitel ei loodeta. Eile allakirjutatud leping võimaldab Ühisliisingul kasutada Ford Crediti logo. Otsesuhtlemisel välispankadega annab see arvestatava eelise.
Eesti Ühispanga asepresident Ott Karolin ütles, et Ühisliising tahab Ford Crediti teenust kasutades vormistada oma klientidele liisingu standardpaketi ühe tunniga. See on tema hinnangul täiesti reaalne. Praegu kulub selleks 2-3 päeva. Projekti raames pakutakse Fordi bussidele nelja-aastast, sõiduautodele kolmeaastast liisingut.
Puidaku väitel tahab Ühisliising alandada liisingu baasintresse seniselt 16-17%lt 15%le. Põhiliselt oma raharessursile toetudes ei saa lubada, et intress langeks varsti oluliselt allapoole.
Esimesel koostööetapil ei saa Ühisliising Ford Creditilt raha liisingu arendamiseks. Rahastamise küsimuse lahendab Ühisliising Puidaku väitel ise. Praegu saab Ühisliising oma raharessursi natuke rohkem kui pooles mahus Ühispangalt, peale selle veel Rootsi autokontsernilt Volvo ning Saksa pankadelt. Suund on selline, et välisrahastajate osa aina suureneb.
Ühisliising emiteerib võlakirju
Ford Crediti projekti raames teeb Ühisliising koostööd ka kindlustusfirmadega. See tähendab, et klient ei pea ise kindlustusseltsi otsima. Kindlustuspreemia hind lülitatakse kohe liisingulepingusse.
Tulevast esmaspäevast kolmapäevani märgitakse Ühisliisingu võlakirju. Emissioonil ei ole konkreetset suunitlust. Puidaku väitel kasutatakse laekuvat raha eelkõige igapäevaste finantsvajaduste rahuldamiseks. Emissiooni korraldaja ning tagaja on Ühispank.
30 miljoni krooni suurune emissioon on põhimõtteliselt kinnine, milles osalevad pangad, investeerimisfondid ja kindlustusfirmad. Kolmekuuliste võlakirjade nominaal on 100 000 krooni ning esialgne intress 8,5%.
Ühisliisingu AS on asutatud 1994. aasta aprillis. Rohkem kui 200 miljoni krooni suuruse bilansimahu poolest on Ühisliising Eesti liisingufirmade hulgas teisel kohal. 5 miljoni krooni suurusest aktsiakapitalist kuulub 2/3 Ühispangale ning 1/3 põllumajanduse ja maaelu arengu krediteerimise fondile.