«Üksinda kodus»
Täna kell 20.30, SAT 1: «Üksinda kodus» («Home alone»), USA, 1990. Rezhii: Chris Columbus.
Mõnigi poiss unistab vahel sellest, kui vahva oleks üksinda, ilma kamandavate täiskasvanute ja segavate õdede-vendadeta elada. Niiviisi mõtleb ka peategelane ühes menukamas 90ndate aastate alguse filmis «Üksinda kodus».
Chicago eeslinnas elav kaheksa-aastane Kevin (Macaulay Culkin) teeb koos oma vanemate, õdede-vendade ja nõbudega ettevalmistusi sõiduks Prantsusmaale, et seal jõulusid veeta. Kõigil on pakkimisega kole kiire ja Kevin jääb kõigile jalgu. Lõpuks pannakse ta pööningule luku taha.
Hommikul on neljal täiskasvanul ja kümnel lapsel õigeks ajaks Pariisi lennukile jõudmisega sedavõrd kiire, et alles lennukis meenub emale luku taha pandud poeg.
Üksi koju jäänud Kevin on esialgu vägagi rahul, keegi ei sega, võid teha kõike, mida süda ihkab. Siis aga ilmub akna taha murdvaraste paar (Joe Pesci ja Daniel Stern), kes käib selles kandis kortereid tühjendamas. Kutsumata külaliste tulek ei heiduta toimekat poissi. Petiste vastu peab võitlema ja Kevinil tundub olevat selleks ammendamatu ideede ja võtete arsenal.
«Üksinda kodus» on koguperefilm. See on lõbus, selge sõnumiga ja tempokas seikluslugu, kus korduvad mitmed tuttavad mängumotiivid tagaajamisest põgenemiseni ja peitmisest otsimiseni.
Kohati tundub häirivana ikkagi lastele mõeldud filmis esinev vägivald, olgugi, et see on pakutud Tomi ja Jerry lugude stiilis.
«Üksinda kodus» tegi Macaulay Culkinist miljonäri ja tähe. Peategelase nõbu Fullerit esitab Macaulay vend. Kevini ema rollis näeme Catherine O’Harat, isa osas John Heardi.
Priske vaatajamenu tõi filmile järje «Üksinda kodus 2 - New Yorgis eksinud» (1992). Sama rezhissööri ja näitlejatega film soojendas üles algvariandi lõbusamaid episoode.
TIIT MERISALU
Kui neerud on haiged
«Tervis 2000», täna kell 19, ETV.
Tänane tervisesaade on neeruhaiguste põhjustest. «Ilmselt on süüdi ka meie niiske kliima ja inimeste vähene teadlikkus,» ütles saatejuht Heli Vilu.
Kaamera viib vaataja Maarjamõisa haigla operatsioonisaali, kus on käsil neeru siirdamine. Küsitletud on nii opereerijat kui ka isa, kes annab oma pojale neeru, ja poega.
Samuti räägivad oma neerusiirdamise tundmustest tütar ja isa. Kaks näidet on hemodialüüsist - kuidas patsient ennast tunneb, kui ta on ühendatud aparaadiga.
Tallinna Pelgulinna haigla arstid selgitavad ravivõimalusi. Käsitletud on ka ajakirjanduses üles võetud teemat neerusiirdamise lubatavusest.
Jörbergi magamistuba
«Õhtune ekspress», täna kell 20, ETV.
Eile ei olnud üks «Õhtuse ekspressi» tegijaid Vahur Kersna veel kindel, mida kõike saates vaadata pakutakse. Arvatavasti koosneb seekordne nn meelelahutuslik-ajakirjanduslik programm siiski neljast osast.
Üks neist laseb heita pilgu kohaliku staari Üllar Jörbergi magamistuppa. Kas vastab tõele, et tuled kustuvad kohe, kui laulumees viskub voodisse? «Laiem avalikkus näeb ka nais-Jörbergi,» lisas Kersna.
Priit Hõbemägi tegi veel eile saatelõiku suurpetturitest. Mihkel Kärmas tutvustab kinnisvaramaaklerit, kes kuulutas välja näljastreigi. «Minu lugu räägib meestele tehtavatest kosmeetilistest operatsioonidest alakehal,» lõpetas Kersna.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
«Sügis-TV», 4.detsember, Kanal 2. HEIDIT KAIO
Loomulikult tahab reklaamitellija, et sihtgrupp ei taipaks, kus lõpeb ajakirjaniku arvamus ja kus algab reklaam.
Kanal 2 laseb särada reklaamintervjuudel «Nota bene», «Wigla show» ja «Sügis-TV» saates, kus ajakirjanduslik lugu läheb sujuvalt üle reklaamtekstiks. Sama saatejuht, kes ennist arutles elu põhiväärtuste üle, kiidab järgmisel hetkel banaanipoodi. Televaataja on segaduses: kas vana tervisesportlane maksis selle eest, et temaga intervjuu tehtaks, või imetleb ajakirjanik siiralt hulgilaos müüdavate jõuluehete mitmekesisuse üle?
Ajakirjandusliku ja reklaamteksti piiride hajutamine mõjub kanali usaldusväärsusele. Arvan, et veel mõnda aega tagasi olid «Aktuaalse kaamera» põhiuudistes reklaamintervjuud ja praegugi pole kindel, kas äriuudiste finantskommentaaride eest pole pangad maksnud. Võimalik, et pole, aga jääb kahtlus, teades eelnevat.
Kokkuvõtteks: televaatajal (ka lehelugejal ja raadiokuulajal) peab olema võimalus eristada makstud informatsiooni ajakirjanduslikust materjalist, näiteks helikõlli ja kirjamärgi abil.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Rootsi ei toeta Eesti relvaostusoovi
Rootsi ühiskondlik arvamus on kerges hämmingus pärast Eesti-poolseid taotlusi müüa relvi.
Küsitlused näitavad, et rootslased aitaksid Eestit oma rahaga meelsasti, kuid ei soovi jagada raha relvade ostmiseks. Tulevad ju kroonid, mis abiprogrammidele kulutatakse, Rootsi maksumaksja taskust. Võib kindel olla, et tulevikus hakkavad ajakirjanikud ning poliitikud väga teraselt jälgima abi andmist Balti riikidele.
Poliitiliste vangide vahetamine
Pikemat aega kestsid läbirääkimised nõukogude Venemaaga vangide vahetamise asjus. Mitmed Eesti kodanikud istuvad veel Venemaal vangikodades.
Nende väljaandmise vastu nõudsid Vene võimud meilt poliitiliste vangide väljaandmist. Nüüd on mõlemalt poolt vahetatavate vangide nimekiri ära antud. Korraga ei saa aga mitte kõiki vangisid vahetada, vaid see sünnib järk-järgult. Ka on mitmed vangid paremaks pidanud vangikodadesse jääda kui Venemaale minna.
Esimene vangide vahetus sünnib neljapäeval, 8. detsembril. Neljapäeval saadetakse meie poolt 43 vangi Jamburisse, kus me 70 vangi vastu saame.