President Lennart Meri palus kaitseväe juhatajal Johannes Kerdil tõhustada kontrolli Kaitseliidu üle, et vältida kaitseliitlastega seotud intsidentide kordumist. Johannes Kerdi sõnul lonkab kord Kaitseliidus muu hulgas ka alafinantseerimise tõttu.
Kaitseväe juhataja Johannes Kert andis eile president Lennart Merile ülevaate abinõudest Kaitseliidu malevates distsipliini tugevdamisel, relvahoiutingimustest ning neid reguleerivatest õigusaktidest. President huvitus Kaitseliidus korra parandamise võimalustest.
«Kontrolli tuleb tõhustada ja nõuda, et Kaitseliidu põhidokumente - kodukorda, Kaitseliidu ülema käskkirju jms - täidetaks punktuaalselt,» ütles Kert pärast presidendiga kohtumist «Postimehele». «Kui neid täita, on need piisavalt tõhusad ning midagi uut ja täiendavat juurde mõelda on peaaegu võimatu. Kui neid nõudeid ei täideta, on tegemist laiskuse, lolluse ja vastutustundetusega.»
Kaitseväe juhataja märkis, et tõhus kontrollmehhanism vajab ka piisavalt rahalisi vahendeid.
«Kontrollimiseks on vaja kohtadele sõita. Kui ma sain 1993. aastal Kaitseliidu ülemaks, oli meil vaid palgafond. Kui kaitsejõudude peastaap poleks aidanud, oleks meie kontrollisuutlikkus piirdunud vaid selle piirkonnaga, mida suutnuksime jala läbi käia. Kaitseliidus korra loomine oleks läinud kiiremini, kui me ei oleks pidanud raha hankimiseks kasutama kõikvõimalikke äärmuslikke vahendeid,» rääkis Kert.
Tänavu on kontrollitud 1830 kaitseliitlast, Kaitseliidust on välja arvatud 213 liiget. Kert märkis, et hiljutise Rapla intsidendiga seotud kaks noormeest ei olnud juriidiliselt Kaitseliidu liikmed.
Kaitseliidu peastaabi andmetel on kaitseliitlastega tänavu olnud 19 intsidenti, teatas BNS. Kümme korda on ebaseaduslikult kasutatud relva, kaheksa korda on lastud relv röövida või varastada ning üks inimene on kaitseliitlasega seotud intsidendis tapetud. Viis kaitseliitlast on teinud enesetapu.