|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| 6. detsember 1996 | Postimees "Extra" |
9. detsember 1996 |
SILMET OOTAB SADU MILJONEID
Repliik
ANDRES TARANDI JUHTUM
ALLAN ALAKÜLA
Tõenäoliselt neljapäeval ja tõenäoliselt mõni minut enne kella kahte potsatasid Eesti Erastamisagentuuri fuajees seisvasse musta kasti kaks ümbrikku. Kaks ümbrikku, mis sisaldasid endas pakkumise Eesti ühe haruldasema ettevõtte, värvilisi muldmetalle tootva Silmeti erastamiseks.
Erastamiskonkursi võitjat, olgu see siis Tartu Magnum Grupp koos Ameerika eestlase Toomas Waldiniga või Vene ärimeeste grupp eesotsas Botransi juhi Nikolai Jugantsoviga, ootab sadu miljoneid kroone vajav ettevõte. Sama suuri summasid ennustas «Postimees» vaja minevat ka eelmisel nädalal, vahetult enne põlevkivikeemiakombinaadi Kiviter erastamist. Kuid Kiviter ja Silmet ongi vaatamata erinevale toodangule üsna sarnased firmad.
Mõlemad on nõukogudeaegsed suurettevõtted, Kirde-Eesti sümbolid. Gigandid, mille toodang läks väljapoole Eestit, on nüüd amortiseerunud seadmete ja vananenud tehnoloogiaga monstrumid, mis võivad põhjustada keskkonnakatastroofi.
Lisaks ühendavad neid rahulolematud mitte-eestlastest töölised, kelle palganõudmised võivad kergesti omandada poliitilise värvingu. Sõnaga, need firmad vajavad enda hiilguse ja kogu piirkonna stabiilsuse taastamiseks kokku vähemalt poolt miljardit krooni.
Silmet on mitmes mõttes tähelepanuväärne. Endisel numbritehasel on tegelikult väga suur potentsiaal - praeguseks sõlmitud lepingud maailma suurte keemiakontsernide, näiteks Nisso Iwai ja Sumitomoga veenavad, et ettevõte võib edukalt töötada. On alustatud tehnoloogia uuendamist, samuti firma struktuuri reformimist. Kui sellele lisanduvad kindlad tarnelepingud ja kindel omanik, võib Silmetist saada oluline eksportöör.
«Postimees» loodab, et Silmeti erastamisel võidab parim pakkumine. Parim ostuhinna, aga eelkõige investeeringute poolest. Ning kui tavaliselt puhutakse erastamispakkumises investeeringute kohale juurde omajagu «õhku», siis Silmeti puhul pole sellel mõtet. Niikuinii on vaja sadu miljoneid ja niikuinii peab enamik neist tulema Läänest.
Ainult et mis saab vikerkaarevärvides küütlevast jäätmehoidlast, mille peaaegu kogu Mendelejevi tabelist koosnevat sisu eraldab Soome lahest vaid üks tamm ja mõnisada meetrit rannikut? Ega erastamisagentuur ei unusta, et seegi ootab umbes 50 miljonit?
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Tartus EÜSi majja kogunenud umbes nelikümmend inimest otsis eile vastust küsimusele, kas Eesti teab, kuhu ta läheb. Iseenesest huvitav probleem muidugi.
Et kutsed (101) saatis osalejatele laiali seltsi vilistlane Andres Tarand, siis võiks koosolekut pidada EÜSi otsiva vaimu renoveerimise katseks. Tarandi autoriteedist jagus parajasti, et oma seltsi majja mõõdukas koguses uusi inimesi ja ideid kokku tuua. Aga katsu sa väita, et see oli alasti EÜSi värk.
Mõõdukate parteist arvati, et ju see asi ikka ka nende parteile kasulik on, kui vapilind ükskõik millises vormis lobbytööd vihub teha. Aga parteiürituseks seda siiski pidada ei saavat.
Parlamendis on küll Tarand fraktsiooni esimees, aga valitud rahvaesindajate väljasõiduistung polnud see samuti. Opositsioonigi koondamiseks on Tarandi mõju praegu väiksem kui mõõdukas.
Pealegi ei passi Eesti ühes korporatiivsuse hällis isiklike kutsetega peetav üritus demokraatliku ühiskonna alustega. 1988. aastal poliitilise tsunami vallandanud loomeliitude ühispleenum kasutas ära olemasoleva struktuuri. Ilma vähimagi mõjuta rahvusliku kasvatuse kongressid tuginevad ajaloolisele traditsioonile. Toomepuu ja muud väliseesti misjonärid on apelleerinud rahvaliikumiste tarkusele.
Ambitsioon, et üks Tarand võiks värskendavat variparlamenti kanda, näikse pealegi olevat pigem kummaline juhtum.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse