|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| 20. jaanuar 1997 | Olnust olevale |
![]() Kasu |
22. jaanuar 1997 |
LEIMANNI KIIDUVÄÄRT ALGATUS
Repliik
RAHU, AINULT RAHULIKUMALT
VAHUR KALMRE
«Postimees» ei ole nõus nendega, kes väidavad, nagu oleks ministrite Leimanni, Opmanni ja Vare ettepanekud riigivalitsemiskulude efektiivsemaks kasutamiseks tühipaljas ja teostamatu bluff. Poliitika poliitikaks, aga majanduslikult on meestel õigus - Eesti riiki saab ja tuleb valitseda ökonoomsemalt.
Piirivalve ja toll peab ühel iseseisval riigil olema, nende arvel suuremat kokku ei hoia. Ministeeriumide ja omavalitsuste halduskulude arvel on aga võimalik säästa. On ääretult ebanormaalne, kui vallajuhid kulutavad oma nappi eelarveraha iseenda aparaadi funktsioneerimise tagamiseks, mis omakorda töötab peamiselt selleks, et tõestada iseenda olemasolu vajalikkust.
Majandusminister Jaak Leimann tegi «Postimehele» oma mõtte selgeks lihtsa näite varal, tõmmates taskust päevinäinud rahakoti: «Kui palju kordi on mul tulnud seda ametnikele näidata ja öelda: just siit, suvalise kodaniku rahataskust makstakse sinu palk. Ja just selle kodaniku huvides ja tema teenimiseks oled sa ametis, mitte millegi muu pärast».
Avaliku sektori kulude vähendamine on lisaks meile endile tähtis märk ka Eesti majanduspoliitika ookeanitaguste patroonide - Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga jaoks, kelle otsustest ja hinnangutest sõltub Eesti majanduses lähiaastail veel üsna palju, soovime me seda või mitte.
On veel teisigi välismaiseid suunajaid. Kui mitut miljonit dollarit investeeringuid tähendaks Eesti jaoks näiteks Financial Times’i pealkiri «Eesti karmistab reforme»? Või kui palju raha voolab siit välja, kui sellise kaaluga väljaanne annab Eesti reformidele hävitava hinnangu?
Kuid tuleviku arvel elamise lõpetamist ei ole ju vaja ei IMFile ega börsimaakler Johnile Londonis, kelle jaoks tähendaks Eesti valitsuse kokkuhoiupoliitika vaid ühe väikese Ida-Euroopa riigi võlakirjade või aktsiate riskitaseme alanemist mõne protsendikümnendiku võrra. Seda on vaja meile endile.
Kahtlemata ei ole kolme ministri kõik ettepanekud teostatavad - need nõuavad arvutamist ja tõestamist, avalikku arutelu, ning mõne puhul osutub poliitilise konsensuse saavutamine tõenäoliselt võimatuks. Ja samas ei ole üheski neist midagi võimatut, ka mitte Riigikogu liikmete arvu vähendamine, kui lihtkodanikud alt tuleva survega selle poliitikuile selgeks teevad. Küsimus on julguses ja eesmärgikindluses ning seejärel arvutustes.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Mida lähemale jõuavad suusatalve suurvõistlused - ikka need maailmameistrivõistlused Norras Trondheimis -, seda häälekamaks muutuvad suusakommentaatorite detsibellid. Meie Kristina - ikka see vanem õde Shmigun - on juba võrdne maailmaklassiga ja millal see medalgi ei tuleks.
Rahu, ainult rahu - võiks siinjuures kõlada üleskutse teenekate suusakommentaatorite poole.
Liigne ootuste ja lootuste üleskütmine võib küll meelitada vaatajaid telerite ette - ja võibolla tooks ETVle rohkem reklaamiraha -, kuid see võib küpsetada sportlase, kes pärast kümnenda kohaga enam koju tulla ei söandagi.
Nädalavahetusel kütsid ETV kommentaatorid taas kirgi: küll uudses sprindi teatesuusatamises meie tüdrukud nüüd maailmale näitavad. Õed Shmigunid said hoopis kolmeteistkümnenda koha, jäädes maailma paremikule kahekesi koos veel selgelt alla.
Ja pealtvaataja mõtleb, kas tõesti on meie sportlased jälle alla oma võimete teinud. Ei ole. Meie ootused on lihtsalt liialt suureks puhutud. Me ei läbe õiget aega ära oodata. Oleme kergeusklikud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse