Uudised:
(27)433075
POSTIMEES
Reklaam:
(27)433351

Reede, 24. jaanuar 1997




Kuum | Krimi | Võim | Karikatuur | Koomiks | Täna | Tartu | Tallinn
Uudised | Juhtkiri | Arvamus | Välis | Majandus | Kultuur | Sport | Kuulutused | Ilm
"Luup" | Tellimine | BMF meediauuring | Postiweb | Otsimismootor | Erilehed | Küsitlus | Kalender | Sosinad | Kõik artiklid | ?

23. jaanuar 1997 25. jaanuar 1997

Postimehe juhtkiri

PILL PIKA ILU PEALE

Repliik

SPETSIALISTI TARKUS JA POLIITILINE TAHE
MÄRT KIVINE

PILL PIKA ILU PEALE

Autobaasi direktori karastusega Tiit Vähi on siiani peaministrina kõigist kahtlastest olukordadest kui mitte just võidukalt muiates, siis vähemalt suhteliselt rahulikuna välja tulnud. Ent pill võib tulla ka pika ilu peale. Tallinna korteritehingute taustal ei ole Vähil enam õigust valitsusjuhi kabinetis edasi istuda.

Kahjuks ei ole ta ise sellest veel aru saanud, öeldes üleeile Tallinna lennujaamas, et tal pole mingit kavatsust tagasi astuda. Samas lisas peaminister, et kui pressil on talle süüdistusi, leiab ta kellegi juristi, kes ajakirjanikega need küsimused läbi arutab, sest tal endal «ei ole aega nende jamadega tegelda».

Küsimus ei ole ainult valitsusjuhi enda võimalikus sahkerdamises või ametiseisundi kuritarvitamises. Küsimus on rohkem isegi kogu selles massilises oma taskusse ajamises, mida Vähi nii Tallinna linnavolikogu esimehena kui ka riigi täitevvõimu juhina on oma selja taga paljudel lasknud karistamatult teha.

«Ametipositsiooni abil erahuvisid ajav poliitik või ametnik on rikkunud seda kõige põhilisemat lepingut, mille alusel meie tänane demokraatlik ühiskond koos seisab,» rõhutab tänases «Postimehes» poliitikateadlane Ivar Tallo, kelle arvates korteritehingutega seotud poliitikute ja ja ametnike loomulikest enesekaitseinstinktidest tingitud avaldustest kumab kõige kurvemal moel läbi meie poliitilise harituse puudulikkus.

Koonderakonna esimehe praegune liigenesekindlus võib olla muidugi tingitud sellest, et ei talle ega tema erakonnale ei tundu hetkel Eestis olevat õiget vastast, vähemalt parlamendi 1995. aastal valitud koosseisu silmas pidades.

Riigikogu on tõesti nii kirju ja lõhestunud, et parim, mida ta Vähi tagasiastumise korral asemele suudaks pakkuda, on tagasihoidlikult mõõdukas vahevalitsus á la Andres Tarandi kabinet 1994. Seetõttu, kui koonderakondlased ja maapoliitikud viimaseid sündmusi silmas pidades ennast ise oma juhist vabatahtlikult lahti ei ütle, võib Vähi praegu kõigest hoolimata isegi umbusaldushääletuse oma kasuks pöörata.

Samas peaks igal vähegi elukogenud inimesel olema selge, et niisugune eetika- ja kontrollivaba valitsemine, nagu ta Eestis teostab, ei saa kesta lõpmatuseni.

Kui Riigikogu liikmed seda oma sisseharjunud mugavuses kangekaelselt ei taha tunnistada, võivad varsti lisaks õpilastele ja üliõpilastele hakata tänavarahutusi korraldama ka vanemate põlvkondade esindajad eesotsas kasvõi nende tallinlastega, kes tagastatud majadest välja peavad kolima, aga kellele vanalinnas vabanenud korteritest ei raatsitud isegi teatada.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Repliik

SPETSIALISTI TARKUS JA POLIITILINE TAHE

MÄRT KIVINE

Tallinnas käinud Leedu ülivõimsalt populaarseim poliitik Vytautas Landsbergis nentis, et kui ühel Balti riigil on teisega võrreldes paremad tingimused NATO või ELiga liituda, pole see teistele mitte kahjulik, vaid kasulik.

Leedu Seimi spiiker pidas silmas seda, et kui Eesti saab ELi enne Leedut-Lätit, siis Leedu tahaks saada NATOsse enne põhjanaabreid.

Mõlemad pooled leidsid, et kummalgi pole midagi teise soovide vastu ning et see kõik on Lätilegi väga kasulik.

Eestiski (kuri)kuulsa RAND Corporationi strateegiaspetsialisti Ronald Asmuse meelest pole reaalne, et Leedu võiks sõita NATOsse laienemise esimesel lainel.

Leedu ja Eesti soov on nende maade poliitiline tahe, mida poliitikud-diplomaadid võimete kohaselt ellu viivad.

Asmuse arvamus on spetsialisti tarkus, mis arvestab asjade praegust seisu ning tuleviku tõenäolisi variante.

Meie õnneks on tulevikul pakkuda ka vähemtõenäolisi variante, mis võivad alguse saada just ebareaalsest poliitilisest tahtest kombineerituna soodsate asjaolude kokkusattumisega.

Meenutagem kasvõi Lennart Meri toodud klassikalist näidet: Nõukogude Liidu hävingut Lääne sovjetoloogide armee üllatuseks.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Impressum

Webmaster, lehekülje algusesse

Copyright © Postimees 1995-1997