|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Laupäev, 1. veebruar 1997
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| 31. jaanuar 1997 |  Postimees "Extra" |
3. veebruar 1997 |
TINGIMISI EUROOPLASED
Repliik
MAAPOLIITIKUD ÄREVIL
IVAR KOSTABI
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee neljapäevane otsus lõpetada Eesti üle järelevalve teeb küll meele rõõmsaks, kuid teisest küljest näitab, et päris tõsiselt meid veel ei võeta.
Eestile pandi kohustuseks neli tingimust, mille täitmise järel võidakse meid tunnistada tõepoolest täisverelisteks euronõukogulasteks. Nendeks tingimusteks on surmanuhtluse kaotamine, asüülitaotlejate ja põgenike vanglas hoidmise lõpetamine, vangide olukorra parandamine ning venekeelse tasuta hariduse andmine seni, kuni lapsevanemad seda soovivad.
Vangide ja asüülitaotlejate olukorra leevendamine seisab põhiliselt raha taga. Kui Euroopa Nõukogu aitaks meil ka mõne uue vangla ehitada ning rajada põgenikelaagri, siis pole selle vastu midagi. Kahe käega poolt.
Ent venekeelse hariduse tasuta andmine vastavalt lapsevanemate nõudlusele tekitab juba küsimusi. Riigikogu on niigi andnud pika tähtaja venekeelsete koolide jätkamiseks.
Kui nüüd aga nõutakse säärase poliitika jätkamist peaaegu lõpmatuseni, on vastuväited vältimatud. Eesti ei ole kakskeelne riik, millele niisugune keelekorraldus paratamatult viitab.
Ja mida ikkagi tähendab venekeelse tasuta koolihariduse nõue seni, kuni lapsevanemate hulgas valitseb selleks küllaldane nõudlus. Keele, sealhulgas ka koolikeele poliitikas peab Eesti jätkama senisel rajal, olenemata, mida arvab euronõukogulane Bindig või Björck.
Veelgi enam vastuväiteid aga kutsub esile nõue kaotada surmanuhtlus. ENi enda ridades on selline põlisdemokraatlik riik nagu Suurbritannia, kes erinevalt Eestist pole surmanuhtlust keelavale protokollile alla kirjutanud.
Hoolimata tõsiasjast, et viimaste aastate küsitluste järgi on 72 protsenti eestimaalastest surmanuhtluse kaotamise vastu, on Eesti valitsus juba teada andnud, et kaotab surmanuhtluse. Ja juba veebruariks 1998. Taas tunnistus tõsiasjale, et mõnes küsimuses ollakse siin paavstim kui paavst ise.
Tuleb arvestada, et EN ei ole enam karm inimõigusi jälgiv organisatsioon, mis ta oli veel 1990. aastate algul. ENis käib praegu tugev lubaduste devalvatsioon. Euronõukogu jõuab veel uutele liikmesriikidele esitada inimõigusalaseid nõudeid, kuid ei suuda nende täitmist enam piisavalt kontrollida.
ENi igat näpuganäitamist ei tasu enam ammu liigtõsiselt võtta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Mida kõrgemalt päike pärast jõule käima hakkab, seda rahutumaks muutuvad Eesti parlamendi maapoliitikud. Ka need, kes ise enam kusagil midagi ei künna ega külva, kui ehk isiklik aiamaalapp välja arvata.
Aasta tagasi tähistasid Riigikogu maapoliitikud kevade lähenemist 22. veebruaril ja 4. märtsil põllumajandusele ja maaelule pühendatud poliitilise ülddiskussiooniga, millest küll midagi ei muutunud, aga kus kõik rahvaesindajatest soovijad said vähemalt oma sõnaosavust näidata.
Tänavu on otsustatud tarvitusele võtta konkreetsemad abinõud. Selleks algatas Maarahva Ühendus neljapäeval põllumajandusminister Ilmar Mändmetsa valitsusest tagasikutsumise kampaania.
Samas seda, miks Mändmetsaga enam rahul ei olda, ei ole siiani osanud eriti täpselt öelda ei minister ise ega tema vastasleer eesotsas Maarahva Erakonna peasekretäri Andres Varikuga.
Võib ka olla, et tegelikku põhjust lihtsalt ei taheta välja öelda. Nagu sedagi, kuhu meie maaerakonnad Eesti põllumajandust tegelikult tahavad tüürida, kas edasi vabasse turumajandusse või tagasi kroonu köiena lohiseva ühispõllupidamise ja riikliku ATK monopoli aega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
