|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Esmaspäev, 17. veebruar 1997
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| 15. veebruar 1997 | 18. veebruar 1997 |
PRANTSUSMAA HEA TOON
Repliik
VÄHI VALED
VAHUR KALMRE
Eesti teab, et Euroopa Liitu pääsemiseks ei piisa ainult Põhjamaade toetusest. Üle euroliidu lävepaku saamiseks tuleb hankida Euroopa suurriikide heakskiit.
Prantsusmaal, kuhu president Lennart Meri äsja oma riigiviisidi lõpetas, on seejuures eriline taust. Kutsus ju kadunud François Mitterrand Eesti, Läti ja Leedu välisministrid 1990. aasta sügisel külla Pariisi harta allakirjutamisele. Paraku pidid võõrustajad vaid mõned minutid enne piduliku osa algust paluma neil lahkuda.
N Liidu tollased juhid eesotsas Mihhail Gorbatshovi ja marssal Jazoviga ähvardasid tseremoonia boikoteerimisega, kui saalis peaksid viibima ka Balti riikide esindajad. See Prantsusmaale piinlikustunnet valmistanud ja õiglustunnet riivanud sündmus on tema sümpaatiat Balti riikide vastu saatnud praeguseni.
Kui president Meri tegi 1993. aasta algul oma esimese riigivisiidi Prantsusmaale, kirjutas ta Mitterrand’iga alla lepingule, mille üks artikkel sätestab Prantsusmaa valmisoleku aidata kaasa Eesti ja ELi suhete arendamisele ja tugevdamisele. Sellist lepingut pole Eestil ühegi teise lääne suurriigiga.
Seetõttu polegi paljas juhus, et esimest korda sai Eesti kutse ELi tippkohtumisele Cannes’i Prantsusmaa eesistumise ajal. Jacques Chiraci jõuline sõnavõtt ELi Madridi nõupidamisel 1995. aasta detsembris tuli kasuks mitte ainult Eestile, vaid ka teistele Balti riikidele.
Tõsi, Chirac on viimastel kuudel ELi kandidaatriike Ungarit ja Poolat külastades lubanud neile liikmestaatust koguni aastaks 2000. Tempo tundus nõnda peadpööritavana, et Brüssel oli sunnitud presidendi tormakust paari-kolme aastaga korrigeerima. Seetõttu ei tundu Chiraci äsjane Eesti kõrvutamine tuntud kolmikuga - Poola,Tshehhi, Ungari - sugugi enneolematu toetusena, vaid pigem Prantsusmaa hea toonina.
Kuivõrd eripärane ja tähtis oli Eesti riigipeale äsja Pariisis lausutu, selgub alles siis, kui kuuajaliste vahedega on seal käinud ka Läti ja Leedu juht.
Ent veelgi tähtsam on suvise Amsterdami tippkohtumise aeg ja järelkuud, kui selgub, kas Eesti panus Euroopa «vägevatele» kandis vilja. Või läheb täide möödunud nädalal Prantsuse välispoliitika instituudis Meri peetud kõnes kostnud mõte, et praeguse edasilükkava laienemistempoga võib Euroopa Liit tagasi triivida eelmise sajandi geopoliitilise mõtlemise aega.
Prantsusmaa aga võib selle veenvalt ümber lükata. Tal ju puudub siin geopoliitiline huvi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Miks ma otsustasin tagasi astuda? küsib peaminister Tiit Vähi laupäevases «Sõnumilehes» ja, ausalt öeldes, annab artikli teise lõiguga ka vastuse.
Vähi ise arvab, et tagasiastumise põhjuseks on tema vastu suunatud ülemaaline vandenõu, olgu siis väidetavate Ühispanga aktsiate kokkuostmise, tütre korteritehingu või oma korteri remontimise rahade avalikustamise kaudu. Tegelik põhjus aga on peaministri jätkuv valetamine.
Vähi kirjutab: aasta algul ujuski päevavalgele teade, nagu oleksid kolm koonderakondlast konfidentsiaalset infot kasutades ostnud kokku Ühispanga aktsiaid. «See teema vallutas väljaannete esiküljed terveks nädalaks,» väidab peaminister.
Kas tõesti on kogu riik juba harjunud Vähi valedega, et ta nii julgelt neid kasutades endale õigust püüab saada. Ühispanga aktsiate ostu ja konfidentsiaalse info kasutamise teema oli väljaannete esikülgedel tegelikult vaid päeva-paar: «Postimehes» ja «Eesti Päevalehes» 1 kord, «Sõnumilehes» ei kordagi ning «Äripäevas» paar korda.
Mis küll Vähit nii valetama sunnib? Kas suurushullustus (kõik tegelevad minu isikuga), tagakiusamismaania (kõik on minu vastu) või teadmine, et enesekindlalt valetamine on usutavam kui tõe tunnistamine. Kui Vähi on peaministri ametist priiks saanud, võiks ta leida aega sellele küsimusele vastust otsida.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
