1. märtsist algab sõidukite tehnilise ülevaatuse hooaeg. Alates sellest aastast kehtib uus sõidukite tehnoülevaatuse eeskiri, mille koostamisel on arvestatud ka Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiive. Uus eeskiri annab kõigile liiklusjärelevalve ametnikele õiguse kontrollida liikluses oleva sõiduki tehnilist seisundit.
Tartus asuva AS Autoveod-Tehnika ülevaatuspunkti inspektor Rein Nukki ütles uuendatud nõuete kohta «Kasule» lihtsalt: «Auto ei pea korras olema mitte ainult ülevaatuse tegemise päeval, vaid kogu aeg, järgmise ülevaatuseni.» Ta lisas, et ülevaatusele tulemiseks ei maksa juhil/omanikul sõbra käest kumme või ohukolmnurka laenata. Kui neid ei ole teel kontrollimise ajal, saadetakse sõiduk kordusülevaatusele.
Liiklusjärelevalve ametnikele antud liikluses oleva sõiduki tehnilise seisundi kontrollimise õigus tähendab seda, et liikluspolitsei võib kontrollida ja saata erakorralisele ülevaatusele iga sõiduki, mis hakkab teel oma vigadega silma.
Riigi politseiameti pressisekretäri andmetel saadeti jaanuaris kogu Eestis erakorralisele kontrollile umbes sada sõidukit, neist kolm Tartus.
Kui palju maksab?
Möödunud aasta maist kehtivad tehnoülevaatuse tegemise hinnad ei ole muutunud.
Praegu maksab korraline tehnoülevaatus
•sõiduautol 160 krooni,
•kerghaagisel 90 krooni,
•pakiautol 180 krooni,
•mootorrattal 100 krooni.
•Iga korduva ülevaatuse hind on 20 protsenti korralisest ülevaatuse hinnast (nt sõiduautol 32 krooni).
•Erakorraline tehnoülevaatus maksab sama palju kui korraline.
•Invaliidide, pensionäride ja lasterohkete perede sõiduki (sõiduauto, kerghaagis ja mootorratas) korralise ülevaatuse tegemisel kehtib 50-protsendiline hinnasoodustus. NB! Hinnasoodustus pole mitte soodustust saava inimese sõidukil, vaid temal endal. Seetõttu peab ülevaatusele minema autoomanik autoga, mitte omaniku esindaja.
•Soodustus ei kehti erakorralisel ja kordusülevaatusel.
•Ülevaatuseta sõidukiga liiklemise eest võib juhti trahvida 22-1100 krooniga.
LOE KA Nelja pisiveaga saab... ja Erakorraline tehnoülevaatus
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tavaline kvartsita raadiokell arvestab Eestis kummalist aega, mis sõltub Eesti energeetikute tujuka toodangu «liikumistihedusest».
Kvartsita raadiokell võib Eestis ööpäevas õigest ajast maha jääda kuni 15 minutit, harvem tõttab ta sellest ette. Sellise raadiokella omanik ei peaks siiski iga tunni aja tagant oma ajamasinat õigeks sättides kiruma tootja praaki, häda põhjus on elektris.
Kvarts ei lase hilineda
Tartu Raetehnika kaupluse müüjad soovitavad meie oludes halbade üllatuste vältimiseks osta kvartskristalliga raadiokell. Õige ajaarvamise eest peab klient tehnikakauplusesse jätma vähemalt kolmsada krooni. Tavalise raadiokella hind algab sajast- saja viiekümnest kroonist.
Kodutehnika remondifirma Arwest tegevdirektori Arno Merelahe kinnitusel on Euroopas võetud voolusageduse etaloniks 50 hertsi, Eesti voolusagedus kõigub aga 49 ja 50 hertsi vahel. Kvartskellas töötab oma kindlal sagedusel kvartsresonaator, mis vabastab kellraadio ebakvaliteetse elektri sõltuvusest ja sellepärast käib kell ka kõikuvale voolusagedusele vaatamata täpselt.
Kõikuvast sagedusest ohtlikumad on aga probleemid voolupingega - hetkega võib voolupinge kõikumine anda põhjuse seadme remondiks. Tavalisest elektriliinide lühisest purunenud seadme remont võib maksma minna vähemalt 300 krooni.
Kvaliteetsemasse (kallimasse) elektroonikasse on tootja voolupinge kõikumise puhuks paigutanud osad, mis päästavad näiteks televiisori suuremast hävingust.
N Liit elab kellraadios
Ka anonüümseks jääda soovinud Eesti Energia energiamüügi inspektor kinnitas «Kasule», et Eestis ei saa kvartsita kellraadioid usaldada, sest meie energiasüsteem on seotud Venemaa vooluvõrguga. Ühises sagedussüsteemis on laiad alad Moskvast Kaliningradini. Ja kusagil Venemaal reguleerib keegi voolusagedust meist sõltumatult ning halvasti.
Mingeid lahendusi energiamüügi inspektoril kvartsita kellraadio omanikele välja pakkuda polnud. Ta nentis, et vähemalt lähiaastatel pole nende odavamate ajamasinate soetamisel mõtet. «Neid päevi on väga harva, kui sagedus on stabiilne,» lisas inspektor.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kurb küll, aga tuleb tunnistada, et kaubandustöötajate vastutulelikkuse- ja viisakusetuhin hakkab vaibuma.
Taas tuleb ostjal häbelikult vabandades katkestada müüjate omavahelist vestlust, taluda enda märkamata jätmist, asjatundmatust, müüja laiskust või mugavust.
Müüjad, ärge veel solvuge! Kujutage ette, et te olete ostjad, näiteks tapeedipoes. Saatus nöögib teid, sest teile eriti meeldivate tapeetide juurde on kirjutatud, et järel vaid kaks rulli, järel vaid kolm rulli jne. Mis teha, valite siis nende vahel, mida on. Kaubakülluse hulgast leiate enam-vähem sobiva tapeedi. Aga isegi laos käimata, juba leti juures, teatab müüja teile, et seda tapeeti on järel vaid kolm viimast rulli.
Kuidas ja kellena te end siis tunnete? Kas te peate sellist müüjat mugavaks ja laisaks tegelaseks, kes lasi teil asjata valida?
Või näiteks soovite koju osta veel üht samasugust lampi, nagu seal juba on.
Ühes poes vastatakse teile, et niisugused lambid tulevad kahe nädala pärast. Teises poes räägib müüja: oleme tellinud, aga ei tea, millal nad jõuavad. Linna teises otsas asuva kolmanda poe müüja kinnitab teile, et selliseid lampe ei toodeta enam... Keda uskuda või mida lambi asemele riputada?
Ostjana arvan ma, et eelkirjeldatud elulises olukorras võiksid müüjad kaupa osta soovivale inimesele kauba saabudes sellest teada anda. Miks ei võiks müüja küsida ostjalt tema telefoninumbrit, et talle helistada, kui soovitud kaup kohale jõuab? See kulutaks küll müüja aega, aga säästaks ostja oma ning annaks talle kindlustunde.
Julgen väita, et ebaviisakad, asjatundmatud ja mugavad müüjad on tagajärg.
Kirjutise alguses mainitud müüjakultuuri mandumise põhjus on kitsi kaupluse omanik, kes ei raatsi heale töötajale head palka maksta. Kui kaupluse omanik ei taha kulutada müüjate väljaõppe peale ja võtab väikese raha eest tööle esimese ettejuhtuva, teeb ta vea, sest kauba hea müüja on kaubast endast tähtsam.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Need, kes polnud vene ajal Pomorini või Lesnaja hambapastade puhastamisvõimega rahul, kasutasid valgemate hammaste saamiseks soodat. Ei juureldud selle üle, on see kasulik või ei, peaasi, et odavalt ja hästi puhastas. Nüüd reklaamitakse soodaga hambapastasid ning toonitatakse vanaemade kavalust ja aine kasulikkust hammastele.
«Sooda on vana hambaravivahend,» kinnitas Tartu Stomatoloogide Seltsi esinaine, Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku vanemassistent, meditsiinikandidaat Mare Saag. «Varem soovitasid meie hambaarstid kasutada soodat hambapesuks nädalal enne hambakivi eemaldamist.»
Mare Saagi sõnul on igemepõletiku reaktsioon happeline, sooda muudab selle aluseliseks ja on seega ravitoimega. «Leeliseline keskkond ei sobi mikroobidele,» põhjendas ta.
Mõned hambapastad sisaldavad abrasiivseid (peeneteralisi ja kõvu) aineid, neid ei tohi kaua kasutada. Abrasiivsed on näiteks hambapasta täiteainetena kasutatavad silikaatühendid. «Hambapastade koostis tuleks poes tuubi pealt hoolega läbi lugeda,» soovitas Mare Saag. Sooda pole tema sõnul abrasiivne, sest lahustub kohe.
Procter&Gamble’i Eesti esinduse projektijuhi Külli Lüübeki kinnitusel võivad uut soodaga hambapastat kasutada kõik, kuid alla 15-aastastele ta seda siiski ei soovita. «Neile on omad hambapastad,» ütles ta.
Soodat sisaldav Blend-a-medi hambapasta maksab poes 19 krooni ringis, suitsetajatele mõeldud Sensodyne pasta 32 krooni ringis.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tartus asuva AS Autoveod-Tehnika ülevaatuspunkti inspektor Rein Nukki ütles «Kasule», et tänavu toob auto ülevaatusesse kõige suurema muudatuse liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise uus eeskiri.
Autode tehnilised vead jagatakse kolme rühma: vähemolulised, keerulised ja ohtlikud. Rein Nukki sõnul võib pidada esimese rühma vigadeks tulekustuti, ohukolmnurga, apteegi või tõkiskingade puudumist, samuti esimese gabariiditule riket. Teise ja ka kolmanda rühma vead on põhiliselt rikked piduri- ja roolisüsteemis.
Kuni nelja esimese rühma veaga autot loetakse tehniliselt korras olevaks. Ülevaatus teostatakse, kuigi esinenud vigade koodid märgitakse registreerimistunnistusele. Liikluspolitseil on õigus pärast kümne päeva möödumist kontrollida vigade kõrvaldamist. Mugav on see, et erinevalt varasemast ei pea pisivigade pärast enam uuesti kontrollile tulema.
Kordusülevaatusele tuleb esitada sõiduk siis, kui sellel on viis esimese või üks teise rühma viga. Sõidukiga peab kordusülevaatusele tulema ühe kuu jooksul.
Isegi ühe kolmanda rühma vea puhul on keelatud sõidukiga omal jõul sõitmine, auto viiakse ülevaatuspunktist ära ja ka tuuakse pärast remontimist kontrollile treileriga või puksiiris.
Talongid kaovad
Uue eeskirja järgi ei väljastata enam ülevaatusel talonge, nende asemel saavad juhid kontrollkaardi. Sellise muutuse üks põhjus on talongide võltsimine ja turul müümine.
Kontrollkaardi andmed salvestatakse autoregistrikeskuse arvutisse. Loodud andmebaasile on juurdepääs ka politseil, et vajadusel kontrollida kontrollkaardi õigsust või ülevaatuse läbimist.
Politseinik saadab ülevaatusele
Uus eeskiri annab kõigile liiklusjärelevalvet teostavatele ametnikele õiguse kontrollida liikluses oleva sõiduki tehnilist seisundit.
Liikluspolitsei võib kontrollida ja saata erakorralisele ülevaatusele iga sõiduki, mis hakkab teel oma vigadega silma. Samas ei tohi unustada, et kontrollija peab andma sõidukijuhile võimaluse avastatud rikke kõrvaldamiseks kohapeal või juhatama ta lähimasse remondikohta. Alles siis, kui viga ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada, tohib suunata sõidukit erakorralisele ülevaatusele. Konrollimine peab olema võimalikul lühiajaline.
Otseselt liiklust ohustavate puuduste korral tuleb politseinikul keelustada sõiduki omal jõul liikumine ning teha vastavasisuline märkus auto registreerimistunnistusele.
Sellised vead on piduri- ja roolimehhanismi rikked ning autorongi katkine haakeseade. Sõidukiga liikumine on küll keelatud, aga registreerimistunnistusele omal jõul sõidu keelu märkust ei tehta, kui vihma- või lumesaju ajal ei tööta juhipoolne esiklaasipuhasti. Sama kehtib pimeda ajal, halva nähtavuse korral, mil ei tohi liikuda autoga, mille vasakpoolne lähituli ei põle või on rikkis tagumised ääretuled. Nende vigade puhul on erakorraline tehnoülevaatus kohustuslik.
Vanad autod ja euronormid
Rein Nukki sõnutsi ei teki vanade, aga korras autodega ülevaatusel raskusi. «Põhiliselt on autodel rikkis pidurid, rool, valgustusseadmed ja kummid. Kui need on korras, siis enamasti rohkem probleeme ei teki.»
Karmistunud on liiklusohutuse osa. Näiteks peavad sõidukitel ees ja taga olema kollased suunatuled - nii on kõigil selge ja teada, kes kuhu pöörab.
Järeleandmisena ei nõuta ameerika-tüüpi punaste tagumiste suunatuledega sõidukitelt viimaste väljavahetamist kollaste vastu, kui auto on registreeritud enne 11. juulit 1995.
Euronormidele peab vastama ka klaasi läbipaistvus.
Sõidukeid, mis on vanemad kui 25 aastat, kontrollitakse vastavalt valmistamisaja nõuetele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
•Varustus:
1. bussil või ohtliku veose veokil puuduvad tulekustutid;
2. sõidukil puuduvad valmistaja poolt ettenähtud turvavööd;
3. sõidukil on vahelduva tonaalsusega helisignaal (v.a alarmsõiduk);
4. sõidukil puuduvad tahavaatepeeglid.
•Tuled:
5. lähituled ei sütti ega kustu üheaegselt või on nende värvus nõutavast erinev;
6. kaug- ja lähitulelaternad on valesti paigaldatud, kindlalt kinnitamata või valesti reguleeritud;
7. suunatuli ei ole ettenähtud värvusega;
8. piduritulede värvus või valgustugevus ei ole nõuetekohane. Pidurituled on elektrisüsteemi valesti ühendatud või töötavad vilkuvas rezhiimis;
9. tagumised ääretuled ei lülitu ega põle nõuetekohaselt (s.o üheaegselt eelmiste ja külgmiste ääretuledega) või on värvus erinev;
10. eesmiste udutuledena kasutatakse nendeks kõlbmatuid laternaid (hajutiklaasil puudub E-sertifikaadi tähis ja udutule tunnusena täht B või esinevad lähitule tunnusena täht C või kaugtule tunnusena täht R);
11. eesmised udulaternad on valesti paigaldatud, kindlalt kinnitamata või valesti reguleeritud;
12. tagumine udutuli on valesti paigaldatud või vääralt elektrisüsteemi ühendatud (põleb koos piduritulega);
13. sõidukile ei ole paigaldatud ettenähtud helkureid, helkurid on purunenud või üle värvitud.
•Roolimehhanism:
14. takistused või löögid pööramisel;
15. rooliratta vabakäik on lubatavast suurem või on roolihoovastiku ja -varraste liigendites ohtlikud lõtkud;
16. roolivõimendi ei tööta;
17. mootorratta juhtraud on kõverdunud või keevitusega remonditud.
•Pidurid:
18. sõidupidur toimib, kuid nõutavast märgatavalt nõrgemini või sõiduk (autorong) kaldub pidurdamisel sirgjoonest kõrvale;
19. pidurisüsteem pihkub või lekib;
20. pidurita või inertspiduriga haagisel puudub kaitsetross või -kett;
21. seisupidur ei toimi üldse või selle (juht)hoob ei lukustu pidurdusasendisse.
•Veljed ja rehvid:
22. velje poldiavad on kulunud, osa kinnituspolte purunenud, velje sisekilbis praod; mootorratta veljes on osa kodaratest purunenud või lahti;
23. rehv ei vasta sõiduki valmistaja juhendile või on sõiduki ühel teljel erinevat tüüpi (radiaal/diagonaal). Rehvil on koordi läbivad vigastused.
•Mootor ja jõuülekanne:
24.heitgaaside väljalasketorustiku ehitust on muudetud, müra on tugevnenud;
25. sõiduki heitgaasides on silmanähtavat (tumedat) suitsu;
26. sõidukile on paigaldatud valmistaja juhendile mittevastav tehase või omavalmistatud kütusepaak, mille kohta pole märget registreerimistunnistuses.
•Kabiin ja kere:
27. sõiduki tuuleklaasil on klaasipuhasti tööalas pragude kogumik või tööala läbiv pragu;
28. kas või üks sõiduki akende klaasidest on lubatust väiksema läbipaistvusega;
29. sõiduki kabiini uks ei sulgu;
30. bussi uks on kasutamiseks suletud, kinni keevitatud, barjääriga tõkestatud või on mõnel muul viisil takistatud ukse kasutamine;
31. bussil puuduvad katuseluugi avamise käepidemed või vahendid (käepide, haamrike, nöör jne) varuväljapääsu avamiseks;
32. bussis puuduvad juhised ukse, katuseluugi või varuväljapääsu avamiseks;
33. veoauto või haagise veokast on purunenud või ohtlikult deformeerunud;
34. veokasti luugi või furgooni ukse sulgur ei toimi või on purunenud;
35. veoautol või haagisel puudub nõutav tagumine allasõidutõke.
•Haakeseade:
36. sõiduki või haagise haakeseadme ehitus ei vasta valmistaja juhendile (v.a kerghaagis).
•Sõiduki välimus:
37. sõiduki raamis on praod ja/või uksealused karbid jm kandeelemendid on läbi roostetanud (augud sees);
38. sõiduk ei ole täielikult komplekteeritud (puudub kaitseraud, kapott, poritiib, uks, latern, laterna klaas, jms);
39. sõiduki värvimisel on kasutatud eritalituse sõiduki värviskeemi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Mõnigi lapsevanem võib keset õppeaastat üllatuda: lapsele tuleb osta uus päevik, sest vanas on nädalad otsa lõppenud. Sügisel kooliasjade kokkuostmise tuhinas ei pandud ehk tähele, et meie poodides müüakse kogu õppeaasta päevikuid ja poolaasta- ehk semestripäevikuid.
«Ostsin Tallinna Kaubamajast õppeaasta alguses päeviku. Laps läks esimesse klassi, valisin talle rõõmsa kujundusega Egmont Estonia firmas tehtud Piilupart Donaldi pildiga päeviku,» rääkis «Kasule» lapsevanem Maarika Roomere. «Kusagil märgatavas kohas polnud kirjas, et see on poolaastapäevik, ainult hinnasildil oli märge esimese osa kohta. Ma ei vaadanud hinnasilti. Keset õppeaastat aga lõppes päevik otsa. Pidin nüüd ostma teise samasuguse, kogu õppeaasta päevikut polnud ju enam mõtet osta. Üks päevik maksis 16 krooni, kaks päevikut 32 krooni. Ma ei arvestanud, et päeviku peale nii palju raha kulub.»
Kirjastuse Egmont Estonia peatoimetaja Tiit Heidmetsa sõnul tahtsid nad teha odavaid ja õhukesi päevikuid. «Üks päevik ei pea kogu õppeaastat vastu, ta kapsastub,» selgitas ta. «Paksem, kogu õppeaasta päevik laguneb ära ja lapsel on raske kanda. Tegime oma parima ega tahtnud õrritada lapsevanemaid.»
Kui poes silmatud õpilaspäevik maksab ootamatult vähe ja näeb kena välja, tasub teise päeviku ostmise vältimiseks küsida müüjalt või vaadata ise, kui palju on seal nädalaid. Semestripäevik peab vastu 14 nädalat, kogu õppeaasta päevikus on nädalaid neli korda rohkem (56). Päeviku hind ei pruugi midagi ütelda - kogu õppeaasta päeviku võib saada 10 krooniga ja poolaastapäeviku 16 krooniga.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Pesupesemise kunst on tänu automaatpesumasinatele taandunud vaid pesu sorteerimisele ja õige pesuprogrammi valikule.
Aga uue masina omanik võib pesemisjoovastuses avastada ka, et mõni riidetükk on masinast välja võttes kaotanud igasuguse väljanägemise või et pesumasin on pesija asemel käitunud värvijana. Halvad üllatused tulevad enamasti tähelepanematusest või vähestest teadmistest.
Pesumasinaid on üldjoontes kahte tüüpi: eestlaaditavad ja pealtlaaditavad. On levinud arvamus, et pealtlaaditavad masinad on töökindlamad, sest nende trummel toetub kahele laagrile. Need masinad on ka kompaktsemad ja sobivad väiksesse majapidamisse. Samas on pealtlaaditavad masinad kallimad, sest masina konstruktsioonis on kasutatud rohkem kalleid materjale.
Asjatundjate hinnangul on ka eestlaaditavad masinad õige hoolduse korral väga vastupidavad ja nende tööiga on sarnaselt pealtlaaditavatega 15-20 aastat.
Kõige nõrgemaks kohaks peetakse eestlaaditavatel masinatel uksetihendit. Et seda hoida, soovitatakse pesu pesta 70-kraadise või veel jahedama veega. Pärast masina kasutamist tuleks selle uks kindlasti lahti jätta, et tihend ära kuivaks.
Pesumasin peab seisma jalgadel
Enne uue pesumasina vooluvõrku lülitamist tuleb eemaldada masina tagaküljel olevad transporditoed, et trummel saaks vajuda tööasendisse. Transpordiasendis masina käivitamine on kodumasinate müüjate sõnul üks enamlevinud viga, millega rikutakse masinaid.
Pesumasin tuleb paigaldada võimalikult tasasele pinnale, masina jalgade kõrgust reguleerides peab ta seisma võimalikult horisontaalselt. Kui jalad jäävad reguleerimata, võib masin hakata vibreerima või «ringi kõndima». Vibratsioon võib olla tingitud ka sellest, et pesu pole trumlis ühtlaselt jaotunud, näiteks kui trumli ühte serva on sattunud mingi suur ja raske ese ning teise serva paar väikest asjakest.
Ratastega masinate puhul tuleb jälgida, et masin ei toetuks töötamise ajal ratastele, vaid jalgadele. Rattad on vaid masina liigutamiseks.
Elektrivõrku ühendamisel ei vaja pesumasin eripaigaldust sel juhul, kui on olemas vähemalt 10 A kaitsmega kaitstud kontakt. Kaitsme ülekoormamise vältimiseks ei soovitata samaaegselt ühendada samasse ahelasse teisi suure võimsusega seadmeid.
Pesumasina tohib veevõrku ühendada ainult külma veega. Kuum vesi võib rikkuda riideid ja nii halveneb pesemistulemus.
Kui palju pesu masinasse panna?
Pesumasinat ei tohi üle koormata: kui trummel on liiga tihedalt täis topitud, ei jää ruumi pesemiseks ja pesu jääb mustaks. «Pesu tuleb masinasse panna nii palju, et jääks ruumi veel käed sisse suruda,» õpetas «Kasule» Tartus Kaunase puiesteel asuva kodutarvete poe müüja Merle Tensing.
Kuigi enamasti mahub masinasse juhendi järgi viis kilo pesu, pole mõtet toppida sinna täiskogust. Kui täita trummel pesu liigselt toppimata, mahub masinasse umbes 3,3 kilo pesu. Sellise koguse moodustavad näiteks kaks padjapüüri, kaks aluslina ja kaks tekikotti.
Kitsamad masinad mahutavad kirjade järgi neli kilo pesu, aga neisse ei tasu panna üle 2,5 kilo pesu. Väiksematesse masinatesse ei mahu näiteks suuremat sorti jope.
Villasepesu- ja peenpesuprogrammides soovitatakse kasutada korraga ühte kilo pesu.
Mida võib masinasse panna?
Üldjoontes on vastus selline: kõike pesemist kannatavat.
Enne pesemist tuleb pesu värvi, materjali ja määrdumise järgi sorteerida.
Enne pesemist tuleks tühjendada taskud ning harjata taskutest ja õmbluste vahelt välja lahtine praht. Soovitatav on sulgeda tõmblukud.
Uusi värvilisi rõivaid tuleks esmakordselt pesta teistest eraldi, sest nad võivad eraldada teisi rõivaid määrivaid värvaineid.
Rõivastel on enamasti peal pesumärk, millest lähtuvalt tuleb valida pesuprogramm. Näiteks õrnemat kohtlemist vajavate villaste esemete pesemiseks on mõeldud madalama temperatuuriga villasepesuprogramm.
Osal masinatel on olemas ka programm käsitsipesu vajavatele esemetele.
Kõiki riideid ei soovita müüjad siiski masinasse pista, nende puhul võiks masinapesule eelistada keemilist puhastust. «Näiteks ei tasu masinas pesta sädelevate kaunistustega kostüümi, sest tulemus võib olla ootamatu,» hoiatas müüja-konsultant Toomas Taavet Rüütli tänava kodumasinate ärist.
Kui palju panna pesupulbrit?
Automaatpesumasinas on soovitatav kasutada ainult vähevahutavat masinapesuvahendit. Peen- ja villasepesuks tuleks kasutada neile materjalidele sobivaid puhastusvahendeid.
Pesupulbrit ei tohiks masinasse panna liiga palju, sest nii jääb pesu pulbriseks ja loputust tuleb korrata. Pulbriseks jäänud rõivad võivad põhjustada allergiat.
Pulbrit soovitatakse masinasse panna 100-150 grammi. Kui pesu on mustem, võib panna kaks korda nii palju pulbrit. Üledoseerimist tuleb vältida, et hoida ära liigset vahutamist.
Toomas Taaveti sõnul sobivad automaatpesumasinatele hästi pesupulbrid Ariel ja Omo, väga edukalt peseb ka Bioest.
Lisaks võib kasutada ka eelpesuvahendit, vedelat pesuvahendit ja loputusvahendit.
Kas võib pesta hommikust õhtuni?
Professionaalsed pesumasinad võivad töötada päevast päeva ja nädalast nädalasse, kuid nö kodumasinad on ikkagi ette nähtud vaid 1-2 pere pesu pesemiseks.
«Kui pesete oma pere pesu hommikust õhtuni, ei juhtu midagi,» kinnitas Toomas Taavet. Merle Tensing soovitas aga kahe pesu vahel anda masinale veidi puhkust - niikaua, kui järgmist pesukogust sorteeritakse.
Pesumasinat tuleb puhastada vastavalt kasutamissagedusele. Pesemise ajal masinasse sattunud võõrkehad liiguvad filtrisse, mida tuleb aeg-ajalt tühjendada. Pesu ja muude esemete sattumisel pesupaaki tuleb ka need sealt eemaldada.
Kare vesi ja seebisisaldusega pesuvahendid võivad trumli ja pesupaagi pinnale tekitada katlakivi. Kõigepealt võib proovida katlakivi eemaldada nii, et tühjal masinal lastakse käia 90-kraadise valgepesuprogrammiga. Seejuures kasutatakse sünteetilist pesuvahendit. Kui see ei aita, tuleb lubja- ja rauasetted eemaldada erivahendiga.
Masinat võib puhastada ka sidrunhappe pulbriga. 50-100 grammi sidrunhapet võib panna trumliluugi peale või pesuvahendi kambrisse ning siis lastakse masinal 85-kraadise veega valgepesuprogrammil töötada.
Masina voolikuid tuleb kontrollida kord aastas, sest nad töötavad surve all ja neisse võivad tekkida praod.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
• Soe/külm eelpesu (Lämmin/kylmä esipesu)
Väga määrdunud valgele pesule. Programm jätkub automaatselt valgepesuga.
• Valge- ja kirjupesu (Valko- ja kirjopesu)
Keskmiselt määrdunud valgele ja kirjule pesule.
• Lühike valge- või kirjupesu (Lyhyt valko- ja kirjopesu)
Vähemäärdunud valgele ja kirjule pesule.
• Silepesu (Siliävät)
Triikimatutele riietele või puuvilla ja polüestri segust esemetele (nt meestesärgid). Silepesulüliti vajutatakse alla. Programmist jäetakse välja tsentrifuugimine, vajutades tsentrifuugilüliti alla, nii jääb pesu viimasesse loputusvette.
• Kiirpesu (Pikapesu)
Pesu vähemäärdunud rõivastele, peamiselt temperatuuril 40 ja 60 kraadi.
• Loputus (Huuhtelut)
Mitu loputust, pikk tsentrifuugimine ja pesu kohendamine.
• Tsentrifuugimine (Linkous)
Üks loputus, pikk tsentrifuugimine ja pesu kohendamine.
• Peen- ja villasepesu (Hieno- ja villapesu)
Õrna kohtlemist vajavatele kunstkiust ja villastele riietele. Pesta ainult sellised villased esemeid, millel on märge «pesukindel» või «Superwash».
• Kerge peenpesu (Kevyt hienopesu)
Sobib riietele, millele on märgitud hoolduseks käsitsipesu. Kui pestavad esemed ei kannata tsentrifuugimist, vajutada tsentrifuugimislüliti alla ja pesu jääb viimasesse loputusvette.
• T Tühjendus
Tühjendamine ilma tsentrifuugimiseta.
• S Stop
Programm lõpeb kohal S (Stop).
• Pärast esimest pesu võib jääda plekist küll õrn jälg, aga see eemaldub tavaliselt järgmises pesus.
• Mõningaid plekke on enne pesemist vaja töödelda, eriti kui soovitakse kasutada peenpesuprogrammi.
• Plekieemaldajat tuleb kõigepealt proovida silmatorkamatus kohas.
• Plekk tuleb eemaldada leotades, mitte hõõrudes.
• Plekiga koht tuleb asetada niiskust imavale puhtale alusele, näiteks värvitule paberile või froteekangale.
• Alguses tuleb kasutada hästi vähe lahustit.
• Plekki tuleb tupsutada (mitte hõõruda!) valge riidetükiga.
• Pleki eemaldamist on soovitatav alustada servadest, siirdudes keskele.
• Alust tuleks nihutada nii, et eemaldatava pleki all oleks alati puhas koht.
• Plekiga kohta tuleb töödelda ettevaatlikult. Tegevus tuleb kohe lõpetada, kui plekk on eemaldatud.
• Pärast pleki eemaldamist tuleb riie loputada jaheda veega.
| Plekk | Eemaldamisvahend |
| Viltpliiats valgel kangal | (Tehniline) piiritus |
| Viltpliiats värvilisel kangal | Nuuskpiirituse- ja äädikhappe lahus,(tehniline) piiritus |
| Hallitus | Leotada ööpäev hapupiimas, loputada ja pesta vastavalt riidele, valgele pesule võib lisada valgen- dajat sisaldavat pesuvahendit |
| Küünelakk | Atsetoon (mitte atsetaatkiule!), järele jäänud värv eemaldada (tehnilise) piiritusega |
| Vaik | (Tehniline) piiritus |
| Rasv, õli, või | Bensiin või plekieemaldaja ja leige seebivesi |
| Parafiin | Jahutada kilekotti pandud jäätükkidega, murda ja harjata või kasutada sooja triikrauda ja kuivatuspaberit |
| Pastapliiats | (Tehniline) piiritus, leige seebi vesi nuuskpiiritusega |
Artikli algusesse