1995. aastast on riigi maanteeamet teinud AS Corbex Engineeringule 25 miljonit krooni ettemakseid 20 teehöövli valmistamiseks. Kahe viimase aasta jooksul pole ükski teehöövel maanteeameti omaks saanud. 1994. aastast kahjumis olev AS Corbex on toitnud end maanteeameti rahast. Selle aasta 17. jaanuaril kuulutas Rapla maakohus välja AS Corbexi pankroti.
Kuigi ettevõtte varad olid juba 20. novembrist 1996 arestitud, tegi AS Hansa Liising 30. detsembril Kohila aktsiaseltsile Corbex Engineering üheksa miljoni krooni suuruse ülekande viie teehöövli liisimiseks maanteeametile. Corbex maksis ülalnimetatud summa kohe võla katteks maanteeametile, mille maanteeamet oli omakorda võtnud Ühispangast.
Vaatamata varade ja pangaarvete arestimisele kannab 30. detsembri kuupäeva akt, millega Corbexi juhatuse esimees Ilmar Priimets andis Hüvitusfondi Liisingu direktorile Sven Rohtmetsale üle kuus teehöövlit. Järgmisel päeval, 31. detsembril on allkirjastatud üleandmisakt, millega Priimets omakorda andis maanteeameti esindajale Raimo Undile üle üheksa teehöövlit, nende hulgas täpselt samade numbritega teehöövlid, mis läksid juba Hüvitusfondi Liisingule.
Üleandmisaktides märgitud numbritega teehöövlid seisavad osadena tänini Corbexi laos.
Pankrotitoimkond kaalub seoses pankrotivara võõrandamisega kriminaalasja algatamist.
Maanteeamet doteeris
1994. aastal sõlmis maanteeamet tehingu, millega Corbex pidi valmistama maanteeametile 16,3 miljoni krooni eest 15 teehöövlit. Need pidid valmima 1995. aasta lõpuks, ent pole siiani valmis, väidab pankrotihaldur. 30. ja 31. detsembril 1996. aastal fiktiivselt üle antud teehöövlitest on Corbexis valmis saanud vaid üks, ülejäänud vajavad veel kõvasti tööd ja investeeringuid.
Ettevõttest, mille varad on arestitud ja pankrotimenetlus käimas, tellis maanteeamet Hansa Liisingu kaudu üheksa miljoni krooni eest lisaks veel viis teehöövlit. «Harva on maanteeamet andnud otse raha. Täpsed maanteeameti kaudu laekunud summad peaksid selguma, kui Hansa Liising ja Hüvitusfondi Liising oma nõudeid täpsustavad,» ütles pankrotihaldur Andres Hermet.
«Kõik kolm on Corbexile maksnud, kuid seni on selgusetu, kes kelle eest maksis,» on Corbexi pankrotihaldur Hermet nõutu, arvates, et ettevõtte raamatupidamise auditkontrolli käigus peaks selguma, kui palju maanteeamet on ikkagi Corbexisse raha matnud.
«Kohati ei saa aru, kus algab riigiettevõte ja kus eraettevõte,» ütles Hermet ja lisas, et kogu senise kahekuise pankrotialgatamise käigus on võlgniku esindaja Priimets apelleerinud kohtuistungite edasilükkamisel ootustele maanteeametist mingisuguste kohe-kohe laekuma pidavate summade suhtes.
AS Corbex Engineering on asutatud 1990. aastal. Varem on Eesti maanteeamet saanud sellelt firmalt 22 teehöövlit. Ühe AS Corbex Engineeringu Soome litsentsiga toodetud höövli hind on 1,52 miljonit krooni.
Pankrotimenetluse alguseks kogunes Corbexile 65,51 miljoni krooni eest kaitsmata võlanõudeid. Ettevõtte vara bilansiline väärtus on 21 miljonit krooni, audiitor on hinnanud vara väärtuseks 14 miljonit krooni. Corbexis töötab 90 inimest, kellele ettevõte võlgneb umbkaudu miljon krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eile hakkas Pärnu linnakohus arutama kohtuasja, kus süüpingis on korraga 44 inimest. Teadaolevalt on see protsess süüdistatavate arvu poolest Pärnu linnakohtu ajaloos suurim.
Kohtukutse on saadetud 52 kannatanule ja 72 tunnistajale, kohtunike, kaitsjate ja turvameestega kokku on protsessiga seotud ligikaudu 250 inimest.
Süüdistatavatest kõige vanem on 23-aastane, 28 pole jõudnud täisikka ja 4 kuritegudes kahtlustatavat pääsesid kohtulikust vastutusest, kuna ei ole veel 13-aastased. Eestvedajate vanus on 20 aasta ringis. Kriminaalasja uurimismaterjalid on mahutatud 8-köitelisse toimikusse, milles on ligikaudu 3000 lehekülge.
Pärnu linnakohus planeerib protsessiga lõpule jõuda hiljemalt 14. märtsiks.
Uurimistulemuste kohaselt panid kohtualused esimese kuriteo toime 1994. aastal ja jõudsid ligikaudu 2 aasta jooksul sooritada vähemalt 81 kuritegu. Ühe isiku poolt sooritatud kuritegude arv on väga erinev.
Kindla ülesehitusega ja ühtselt juhitavat organisatsiooni kohtualused ei moodustanud, kuid enamasti nad tundsid üksteist.
Kohtualuseid süüdistatakse salajastes või avalikes vargustes, röövimistes, varastatud vara teadlikus omastamises ja selle edasimüümises. Varastati kauplustest toiduaineid, ajalehekioskitest nätsu ja pastapliiatseid, pesunöörilt pesu, koolimajast raadiotehnikat jne.
Artikli algusesse