Võimalikul peaministrikandidaadil Mart Siimannil tuleb täna kõneluste hoogpäev, kuid esialgsed hinnangud näitavad endiselt, et kõige tõenäolisem areng on Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse vähemusvalitsuse jätkamine uue peaministriga.
Peaminister Tiit Vähi võimaliku tagasiastumise järel Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse poolseks peaministrikandidaadiks tõusev Siimann ütles eile «Postimehele», et tänase päeva jooksul kavatseb KMÜ läbirääkimisdelegatsioon kõnelda Riigikogus esindatud nende poliitiliste jõududega, kellega pole seni ametlikumal pinnal läbi räägitud.
Seni on KMÜ delegatsioon pidanud eelläbirääkimisi Arengupartei, Reformierakonna ja Keskerakonnaga. Arengupartei on teatanud, et on valmis ametlikult liituma KMÜga. Reformierakond ja Keskerakond on jätnud kõik võimalused lahti, kuid lubanud toetada peaministrikandidaat Siimanni.
«Keskerakonnaga jäid meil esialgsed kõnelused veel pooleli. Tõenäoliselt jätkame neljapäeval. Teisipäeval kohtume Isamaaliidu, Mõõdukate, Parempoolsete ja ka nendega, kes ei kuulu fraktsioonidesse, ning selle nädalaga lõpeb niiöelda esimene voor,» loetles Siimann.
Parempoolsete juhatus soovitas eile oma saadikutel Mart Siimanni kinnitamisel peaministrikandidaadiks Riigikogus erapooletuks jääda.
Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson tunnistas eile «Postimehele», et Isamaaliit võtab eesseisvaid kõnelusi kui mitteametlikke, sest Siimann ei ole veel ametlik presidendi määratud peaministrikandidaat.
«Kuulame ära, mida räägitakse. Valitsusliitu, kus endiselt domineerib Koonderakond, Isamaaliit ei kipu,» tõdes Jürgenson. Isamaaliiduga samal seisukohal on seni avalikkuse ees esinenud ka Mõõdukate liidrid.
Siimann ei soostunud eile täpsustama, millistel tingimustel võiks kõne alla tulla Reformierakonna või siis Keskerakonna liitumine uue valitsusega, mis endiselt põhineb KMÜl.
«Väga konkreetsetest tingimustest on üldse vara rääkida. Praegusi kõnelusi saab ikka pidada eelläbirääkimisteks, mille käigus analüüsitakse poliitilist olukorda ja kombatakse vastastikku võimalusi,» pareeris Siimann «Postimehe» küsimused.
«Postimehe» andmeil on võimaliku valitsusliidu laiendamine raskendatud asjaoluga, et Vähi juhitav KMÜ suutis alles detsembri algul täita Reformierakonnast vabaks jäänud ministrikohad ning paar kuud ametis olnud ministreid taas minema saata pole esialgu plaanis. Keskerakonna võimalikule liitumisele on seni ametlikult vastu olnud Arengupartei.
Võimalik peaministrikandidaat Siimann ei soovinud arutleda teemal, et kokkuvõttes on peaministrikandidaadi määramine presidendi otsus, mitte KMÜ otsus. «Olen kogu aeg rõhutanud, et põhiseaduse kohaselt ei ole ma veel keegi. Kuid poliitiline reaalsus on, et KMÜ jätkab ühtsena,» nentis ta.
President Lennart Meri teatas eile ajakirjandusele, et kavatseb hilisõhtul kohtuda Vähi ja Siimanniga.
Erinevail hinnanguil president tagasiastuva Vähi asemel vaevalt määrab peaministrikandidaadiks kedagi teist kui Koonderakonna aseesimeest Siimanni, sest ulatuslikumaks muutuseks kui KMÜl põhinev, kuid uue peaministriga vähemusvalitsus, mis heal juhul võib poole aasta jooksul arvestada töörahuga, pole keegi valmis.
Peaminister Vähi pressibüroo jõudis eile avalikkusele teatada, et tagasi astuda lubanud Vähi ei tee seda enne Ukraina visiiti. Vähi Ukraina visiit algab neljapäeval ja lõpeb laupäeval.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kohtla-Järve linnavõimud pahandavad kohaliku omavalitsuse eiramise pärast RAS Kiviteri erastamisel ja tegid erastamisagentuurile ettepaneku lõpetada läbirääkimised erastamiskonkursi võitja OÜ Infravestiga, kandes keemiatööstuse erastamisjääkide loetellu.
Kohtla-Järve linnavolikogu esimees Avo Blankin esitas eile «Postimehele» subjektiivse arvamuse, et OÜ Infravesti investeerimiskavatsused ei ole tõsised. Tema sõnul on põhjust Kiviteri erastamisse suhtuda ülimalt tähelepanelikult, kuna ebaõnnestumise tulemuseks võiks osutuda Oru briketikombinaadi kurva ja kuluka pankrotistsenaariumi kordumine suuremas mastaabis.
«Siin nüüd oleme Oru võlavanglas: seal on praegu ainult soojatootmine, kuhu on valitsus ja Kohtla-Järve linn maksnud kõva raha sisse. Ja ainult selle nimel, et maksta kinni erastamisel tehtud vigu,» nentis Blankin.
Tüliõunaks puhastusseadmed
Kohtla-Järve linn vaidleb erastamisagentuuriga peamiselt linna puhastusseadmete kuuluvuse üle, soovides neid jätta munitsipaalvõimude kontrolli alla. Kiviteri erastajad aga kinnitavad, et tegu on osaga ettevõtte tehnoloogilisest protsessist, mida ei saa keemiatööstusest eraldada.
Blankini sõnul võib osutuda halvemal juhul võimalikuks ka variant, et Kohtla-Järve ja Jõhvi ehitavad kahe linna vahel nagunii juba rajatud heitveetrassile oma tarbeks uued puhastusseadmed, mille maksumus ei ületaks 30 miljonit krooni.
Blankini sõnul varjati kohaliku võimu eest fakti, et Kiviteri juures asuvad tuhamäed ei lähe ettevõtte tervikvara seas erastamisele. «Võibolla natuke pahasti öeldud - aga leian, et linna suhtes on käitutud petturite kombel. Meie teadsime, et ka tuhamäed lähevad erastamisele. Nüüd aga selgus, et riik jätab nad endale - asuvad nad aga linna territooriumil,» nägi Blankin kohaliku võimu kaela jäetud saasteprobleemi.
Norma loobus projektist
Mullu novembris valis erastamisagentuur Kiviteri erastajaks OÜ Infravesti, mille taha olid koondunud Norma Grupp, Arengufinantseeringu AS ning väliseesti ärimehed Jaan Uustalu ja Hillar Tuiskvere. «Postimehe» andmetel on Norma tänaseks projektist loobunud. Ka Uustalu kinnitas eile informatsiooni, et Norma on Kiviteri erastajarühmast kõrvale astunud, kuid lisas, et asemele on leitud teine, «Normast mitte halvema reputatsiooniga investor». Uustalu sõnutsi on tegemist Eesti ettevõttega, keda ta aga täpsustada ei soovinud.
Artikli algusesse