Kaks nädalat Eestis viibinud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) missioon jäi Eesti eelmise aasta majandustulemustega rahule, kuid osutas samas tähelepanu kohalike omavalitsuste kontrollimatust laenamisest tekkida võivale eelarvedefitsiidile, samuti liialt kiiresti kasvavale väliskrediitide osale kommertspankades.
«Kui arenenud maades vastutab keskvalitsus riigi kogu rahanduspoliitika, ka omavalitsuste laenutegevuse eest, siis Eestis see päris nii ei ole,» ütles rahandusministeeriumi välislaenude ja -abi osakonna juhataja Agate Dalton eile «Postimehele».
Daltoni sõnul tuleneb selline olukord Eesti põhiseadusest, kus keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused on sisuliselt kaks täiesti iseseisvat valitsussüsteemi. «Sellest tulenevalt ongi keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle olematu,» lisas ta. «Maastrichti lepingute ja kriteeriumide järgi peab aga keskvalitsus vastutama riigi kogu võlakoormuse eest.»
Ta mainis, et Tallinna linnavalitsuse poolt eelmise aasta kevadel võetud 480 miljoni kroonine võlakirjalaen Nomura Internationalilt on kujukas näide sellest, kuidas kohalikud huvid võidutsesid riiklike üle.
«Kuna omavalitsuste laenutegevus ei ole kontrolli all, siis soovitasid IMFi esindajad keskvalitsuse tasemel senisest kokkuhoidlikumad olla,» ütles Dalton.
Eesti vajab pensionisüsteemi kaasajastamist
Daltoni sõnul märkisid IMFi esindajad, et Eesti peaks jälgima oma eelarvedefitsiiti. 1994. ja 1995. aastal oli inflatsioon Eestis kavandatust kõrgem ning eelarvetuludega probleeme ei olnud. Seetõttu jäid ka kulud tuludele alla.
«Kuna praegu hakkab inflatsioon normi minema, olles isegi planeeritust väiksem, siis on eelarve täitumine ebaühtlane, kulutused on aga aasta lõikes ühtlaselt jaotatud,» selgitas ta. «Sellega seoses tekib aasta algul eriti äge defitsiit. IMFi esindajad olid mullu oktoobris Eestis käies murelikud, sest esimese poolaasta andmed olid koledad.»
Eelarve üldise defitsiidi arvutamisel võetakse peale keskvalitsuse eelarve arvesse ka riiklikud fondid (sotsiaalkindlustus, haiguskindlustus, metsakapital) ja kohalike omavalitsuste eelarved, mis põhjustavadki Daltoni sõnul defitsiiti. Mullu tekkis 1,5 protsendi suurune defitsiit just seetõttu, et riik tõstis pensione. See kasv maksti küll kinni varem sotsiaalkindlustusfondi kogunenud rahaga, kuid jooksva aasta eelarvesse tekkis defitsiit.
«Selleks korraks oli pensionide suurendamise raha olemas,» selgitas Dalton. «Kui aga finantsbaas ei laiene, siis näiteks 1998. aastal võib juba pensioniraha puudu jääda ning see tuleb riigieelarvest leida. Niisugune oli IMFi sõnum meile.»
Eesti erinevus arenenud maadest on selles, et meil puuduvad pensionifondid. Sotsiaalmaksuna laekuv raha makstakse kohe pensionideks välja ja inimesel puudub seos sotsiaalmaksuga, mida ta oma tööajal on tasunud.
«Arenenud riikides on pensionifondid kõige kasulikum ja kindlam raha paigutamise viis,» ütles Dalton. «Iga inimene on huvitatud liitumisest mingi pensionifondiga, et koguda endale vanaduspäevadeks raha. Seetõttu tegigi IMF meile ettepaneku evitada võimalikult kiiresti samasugused pensioniskeemid. Praegu töötavad inimesed kergendaksid sellega ka oma laste maksukoormust tulevikus.»
Eestil peaks olema riigireserv
IMF lähtub oma hinnangutes makromajanduslikust analüüsist, koostades riikide majandusliku arengu üldisi suundumusi. Kui täheldatakse negatiivseid tendentse, mis võivad avalduda alles paari-kolme aasta pärast, siis antakse sellest riigile teada.
Eestil soovitab IMF luua rahalist riigireservi. Eestis kehtiv eelarveseadus Daltoni väitel seda ei võimalda. Seaduse järgi tuleb jooksva aasta tulud samal aastal ka kulutada.
«Eelarveseadus ütleb, et kui laekumine on kavandatust suurem, siis tuleb kohe koostada lisaeelarve ja kogu raha jälle kulutada,» rääkis Dalton. «Mõne aasta eest oli see ehk ka otstarbekas, sest raha läks pidevalt odavamaks. Praegu soovitab IMF aga küll riigireservi luua.»
Ta lisas, et Eesti eelmise aasta netovälislaen oli vaid 143 miljonit krooni. Arvestades mitut suurt pooleli olevat projekti on see väike summa. «Niisugustele projektidele võib välislaene võtta, kuid peaks olema ka mingi riigireserv, millest neid laene tagasi maksta. See tekitaks riigis soodsa majandusseisu,» arvas Dalton.
IMFi esindajates tekitas Daltoni väitel rahutust tendents, et Eesti kommertspankadesse tuleb viimasel ajal palju välismaist krediidiressurssi. Võrreldes 1995. aastaga kasvas niisuguse krediidi maht mullu 60-70 protsenti. Selline trend peab IMFi hinnangul osutama ettevaatlikkusele, kuna Eesti hakkab liiga palju elama laenudest. Mingil hetkel võib välislaenude teenindamine muutuda riigi oma arengut piiravaks ja koormavaks.
«See teeb Eesti majanduse haavatavaks, nagu juhtus Mehhiko majandusega,» ütles Dalton. «Praegu ei ole see veel suur oht, kuid samasuguse tendentsi jätkumine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi.»
Väliskrediidid on tavaliselt lühiajalised. Kui kommertspangad jagavad selle arvel pikaajalist laenu, siis mingil hetkel võib tekkida tõrge uute laenude võtmisel, et vanu laene pikendada.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Statistika näitab, et maatootjate tulud on pidevalt vähenenud. Arvestuslik tuludefitsiit on põllumajanduses tänavu juba 1,3 miljardit krooni.
Riik peab sekkuma majandusse, et kompenseerida liberaalse majanduspoliitika tagajärjel tekkinud ebaõiglust.
Makromajanduslike abinõude eesmärk on muuta rahavoogusid nii, et suurem osa efektiivselt tegutsevaid põllumajandusettevõtteid oleksid tulukad, st saaksid peale omahinna katmise kasumit ka investeeringuteks.
Riigil pole sekkumiseks palju võimalusi. Valitsusel tuleks teha nende hulgast valik või rakendada mitut abinõu ühtse süsteemina, et katta arvestuslikku tuludefitsiiti (tootjate ja valitsuse vaheliste läbirääkimiste kohaselt tänavu 1,3 miljardit krooni).
Riiklikud otsetoetused
Selle abinõu sisu on kompensatsioonide maksmine maatootjatele, kes on neist sõltumatutel põhjustel (krooni ülehindamisest ja jäigast kursist tingitud madalad hinnad, kõlvatu konkurents) viidud olukorda, kus maatootmine on keskmiselt kahjumis.
Otsetoetuste süsteem on kasutusel kogu maailmas ja tal on mitmeid eeliseid (ei moonuta otseselt turuhindu, lubab turul selekteerida perspektiivikamad tooted, vähendab kõlvatu konkurentsi mõju).
Hinnaerinevustest tulenevate kahjumite kompenseerimiseks peab riik Eesti tingimustes maksma maatootjatele toetust keskmiselt 1000 krooni hektari kohta aastas. Toetuste maksmist võib siduda näiteks tootmise efektiivsusega, maa omandamisega, talu suurusega, kaugusega keskustest jms.
Küsimus on selles, kust saab riik toetusteks vahendeid. Et valuutakursi poliitika on seni soosinud teenindus- ja vahendussektorit (pangandus, kaubandus, ehitus, teenindus, transport jne), oleks loogiline maksustada neid sektoreid määral, mis katab toetusteks vajalikud kulutused.
Tollitariifide kehtestamine
Välisriikides rakendatavad soodustused (toetused, tollipiirangud, eksporditoetused jms) oma maatootjate toetamiseks loovad meie tootjatele olukorra (kõlvatu konkurentsi), kus nad ei ole võimelised välismaiste tootjatega isegi Eesti siseturul konkureerima.
Olukorra normaliseerimiseks ja omamaise tootja kaitseks kõlvatu konkurentsi eest on maailmas välja töötatud abinõude süsteem - s.o tollitariifid ja impordikvoodid nendele kaupadele, mille import põhjustab samalaadse omamaise tootmise hääbumise, väliskaubandusdefitsiidi, tööpuuduse suurenemise, sotsiaalkulude kasvu jne. Eriti puudutab see põllumajandust, mis on enamikus riikides erilise kaitse all.
Samas on mistahes tollid moonutanud rahvusvahelistel turgudel toidukaupade hindu ja olnud takistuseks ka optimaalse tootmisstruktuuri ning kaupade nomenklatuuri väljakujunemisel. Seda puudust aitaksid leevendada ühtsed tollitariifid.
Kui Eesti kavatseb liituda Euroopa Liiduga (EL), oleks otstarbekas kehtestada juba nüüd samasugused tollitariifid nagu ELis. See aitaks vähendada majanduslikku kahju, mida meie tootjad kuni ühinemiseni peavad kandma. Kuni teised riigid toetavad oma põllumehi ja meie ei kasseeri tollitariifide rakendamisega riigieelarvesse neid toetusi, säilivad nende eelised toidukaupade turustamisel meie turgudel.
Et tollitariifide rakendamine võib põhjustada ekspordi vähenemist, tuleks teiste riikide eeskujul suunata osa tollitariifidest laekuvatest tuludest eksporditoetustele. Kui eksporditoetused võrduvad tollitariifidega, siis eksport ei vähene; kui on natukene suuremad, siis eksport suureneb.
Peamine vastuseis niisugusele võimalusele tuleneb sellest, et Maailma Kaubanduse Organisatsioon (WTO) püüab vähendada riikidevahelisi tollitariife ja ka eksporditoetusi, põhjendades seda ülemaailmse kogukasuga globaalsel tasandil. Kahjuks ei saa niisugune väikeriik nagu Eesti sellest mingit tulu. Vastupidi, kui maailmas eksisteerivad põllumajanduskaupade tollitariifid, saab Eesti riik ainult kahju.
Riigi kehtestatud tootjahinnad
See võimalus parandada maatootmise rentaablust on mitmetes riikides viimasel ajal kaalumisele võetud. On aru saadud, et tingimustes, kus erakapital on toiduainetööstuse ja kaubanduse erastamise järel saanud majandusliku kontrolli maatootjate üle, langevad viimased seisundisse «ei ela ega ka sure». Tagajärjeks on maatootjate kõige madalam elatustase, mida neil ei õnnestu iseregulatsiooni korras kuidagi tõsta.
Et Riigikogu loobus ühistegevuse taastamisest (ühistuliste ettevõtete müümisega erakapitalile ei loodud võimalust vertikaalse integreeritud tootmise-töötlemise-turustamise süsteemi kujunemiseks), on meil kujunenud teistsugune olukord kui Soomes, Rootsis, Taanis jm. See asjaolu teeb tootjahindade riikliku kehtestamise võimaluse meil üheks tõsiseltvõetavaks alternatiiviks.
Paralleelselt tootjahindade riikliku kehtestamisega tuleks rakendada sama liiki importtoorainele ka miinimumhinnad. Importtooraine hind piiril peaks olema võrdne riigi poolt kehtestatud tootjahindadega. Erinevus varem kehtinud kokkuostuhindadest seisneb selles, et riik ei garanteeri ega osta tootjatelt kokku toorainet ega sõlmi ka lepinguid tootjatega. Seda teevad eraomanduses olevad tööstused.
Eesti krooni devalveerimine
Juunis 1992 fikseeriti Eesti kroon jäigalt Saksa margaga (8:1). Järgmise nelja aasta jooksul jätkus tugev inflatsioon. Väga kiirelt tõusid hinnad teeninduses, kaubanduses ja transpordis. Samas suurusjärgus tõusid ka põllumajanduslikuks tootmiseks vajalike sisendite (kütused, väetised, energia, masinad jms) hinnad. Tootjahindade kasvutempo oli seevastu väga väike ning jäi kuni 50% väiksemaks siseinflatsioonist. Hinnavahede pideva suurenemise tingimustes ongi põllumajandussektor langenud järjest suuremasse kahjumisse.
Meie olukorda uurinud välismaa majandusteadlased on pakkunud põllumajanduse tulukuse reguleerimise ühe abinõuna välja Eesti krooni devalveerimise ja vabakslaskmise idee.
Selle tulemusena kujuneksid põllumajanduses ja tööstuses kõrgemad hinnad, suureneksid tootmismahud ja sissetulekud, paraneks tööhõive maal ja tööstuses. Suureneksid ekspordivõimalused, mis on oluline riigi maksebilansi seisukohast. Väheneksid kõlvatu konkurentsi mõjud ja riigieelarve kulud sotsiaalabile. Kokku võttes suureneksid põllumajandustootjate tulud ja pankadel tekiks lootus saada tagasi oma väljalaenatud raha. Mõnevõrra väheneks teenindus-, kaubandus- ja pangandussektori osakaal, mis on riigi keskmisega võrreldes (põllumajandussektorist rääkimata) praegu liialt ette rebinud.
Kirjeldatud makromajanduslikud abinõud on poliitilised. On selge, et teatud poliitilised ringkonnad ja ärilised huvigrupid ei ole nõus rakendama mitte ühtki neist. Makromajanduslike abinõude rakendamise tulemusena ei parane aga mitte ainult põllumeeste olukord, vaid kogu eesti rahva ja riigi julgeolek ning majanduslik olukord. Majanduskasv suureneb, linnarahvas saab tööd ja lisateenistust, kiireneb raharinglus, suureneb eksport, paraneb väliskaubandusbilanss, väheneb riikliku sotsiaalabi vajadus jne.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti Mobiiltelefon (EMT) arvestab uue GSM-operaatori Ritabelli turuletulekuga, kuid firma senist äriplaani ja arengustrateegiat see oluliselt ei mõjuta.
EMT juhatuse esimees Tõnu Tee ütles «Postimehele», et firma 1996. aasta käive oli auditeerimata andmetel 545 miljonit krooni. Võrreldes 1995. aasta 333 miljoni krooni suuruse käibega tähendab see 212 miljoni kroonist juurdekasvu. Tänavu kavandab EMT käibeks 650 miljonit krooni. EMT eelmise aasta kasum oli 160 miljonit krooni, 30 miljonit rohkem kui 1995. aastal. Tänavuse aasta kasumit on Tee väitel veel vara ennustada.
Mullu investeeris EMT 250 miljonit krooni, millest 50 miljonit võttis uue peakorteri rajamine Lasnamäele. Tänavu on kavas investeerida 260 miljonit krooni.
«Klientide arvu suurenemisega käive ja kasum ühe kliendi kohta loomulikult langeb,» lisas Tee.
Eelmise aasta lõpu andmetel oli EMTl 19 tuhat NMT- ning 35 tuhat GSM-klienti. Kui suureks klientide arv tänavu kasvab, seda on raske prognoosida. Kõik sõltub Eesti majanduse arengust ning inimeste ostujõu kasvust.
«NMT-klientide hulk jääb ilmselt enam-vähem samale tasemele, GSM-klientide arv kasvab kindlasti,» ütles Tee. «Mobiiltelefonide arvu poolest ühe elaniku kohta on Eesti praegu Prantsusmaa ja Belgia tasemel. Skandinaaviamaadega ei saa me end esialgu võrrelda. Seal tuleb 1000 elaniku kohta umbes 300 mobiiltelefoni. Eestis on see arv neljakümne ringis.»
EMT NMT-võrguga on Tee sõnul kaetud praktiliselt kogu Eesti territoorium, GSM-võrk haarab aga enamuse suurtest linnadest ning põhilised automagistraalid.
«Kuna GSM-operaatorite osas on tekkinud Eestis juba arvestatav konkurents, siis peab EMT ka põhjalikult mõtlema, kuhu uusi tugijaamu ehitada,» mainis Tee. «Tuleb lähtuda sellest, et investeeringud oleksid võimalikult efektiivsed ja toodaksid võimalikult suurt tulu.»
Eesti, Soome ja Rootsi ühisfirma EMT suurendas eelmisel aastal aktsiakapitali 16 miljonilt 64 miljonile kroonile. Tänavu ei ole Tee sõnul kavas kapitali laiendada. EMT aktsiakapitalist kuulub Eesti Telekomile 51, Rootsi Teliale 24,5 ning Soome Telele 24,5 protsenti.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Erastamisagentuuri nõukogu poolt Kohtla-Järve keemiakombinaadi RAS Kiviter erastajaks valitud OÜ Infravesti rühmituse kõnelused agentuuriga ei ole seni viinud lõplike lahendusteni, tunnistas eile «Postimehele» Infravesti omanik Jaan Uustalu. Kiviteri müügil tõusnud probleemide sasipundar näitab tõenäosust, et suurettevõtte erastamislepe jääb sõlmimata ka juba teist korda, 10. märtsini pikendatud tähtajaks.
RAS Kiviteri erastamise põhitakistused on seni olnud kõnelused ettevõtte põlevkivikeemiatööstusele tarnitava tooraine - põlevkivi - hinna ja tarnetingimuste üle, samuti ettevõtte lahendamata keskkonnaprobleemid. Eile tõusis uue hooga üles ka konflikt erastajate ja Kohtla-Järve linnavõimude vahel.
Kohtla-Järve linnavõimude poolt eile levitatud avaldusest selgub, et linn teeb erastamisagentuurile ettepaneku lõpetada läbirääkimised RAS Kiviteri erastamiskonkursi võitjaks kuulutatutega kui tulemusteta, lülitada Kiviteri bilansil olev vara erastamisjääkidesse, alustada läbirääkimisi Kohtla-Järve ja naaberomavalitsuste esindajate osavõtul Kiviteri erastatava vara uueks määratlemiseks ja võtta ette uued erastamiskõnelused Kiviteri erastamiskonkursil osalenutega.
Keskkonnanõuded kummitavad
«See on linnavalitsuse ja linnavolikogu ühine seisukoht,» kommenteeris Kohtla-Järve volikogu esimees Avo Blankin. «Muud ei tahakski, kui et jäetaks ikka meile kontroll sotsiaalsfääri teenindavate objektide üle. Mõtlen neidsamu puhastusseadmeid, ühiseid võrke ja trasse. Me ei kavatse sinna mingit munitsipaalstruktuuri peale luua, leiame ise operaatorfirma,» seletas Blankin.
Puhastusseadmed peavad tema sõnutsi saama õigeaegselt rekonstrueeritud keskkonnanõuetele vastavaks. «Kui ei saa, on asi palju hullem. Tulevad trahvid,» teadis Blankin. «1999. aastaks peavad nad olema korras. Ei oska protsenti öelda, kui korras nad nüüd on, aga võhikupilguga ehk ainult 10-20%. Must solk läheb praegugi merre.»
Seadmed ise vajaksid investeeringuid umbes 100 miljonit krooni, juurdekuuluvad trassid 50 miljonit. «Protsentidega tuleks 200 miljonit ära,» arvestas Blankin.
Ka OÜ Infravesti ühe osaniku, väliseesti ärimehe Jaan Uustalu sõnul oleks paljalt puhastusseadmetesse kuluv raha umbes 100 miljoni suurusjärgus. «Meie teeksime eraldi neid seadmeid haldava firma, oleksime ka munitsipaalvõime valmis osanikuks võtma,» pakkus Uustalu.
Põlevkivi teeb kartlikuks
Blankini sõnul teeb teda ettevaatlikuks, et Infravest, kellega lepingut on ette valmistatud, toob lepingu mittesõlmimise põhjuseks sobiva soodushinna mittesaamist põlevkivile. «Soodustingimused tuleb ju kellelgi kinni maksta. Puht subjektiivselt järeldan, et pole tegemist tõsise erastamissooviga, et tootmistegevust jätkata. Asjalikul lähenemisel võiks Kiviter jätkata suurettevõttena ning isegi töökohtade arvu suurendada,» lootis Blankin.
Uustalu lükkas eile «Postimehele» väite Infravesti mittetõsidusest tagasi. «Loomulikult on meil Kiviteri suhtes tõsine investeerimissoov ja pikaajaline huvi,» kinnitas ta.
Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütles BNSile, et agentuur on kohalike omavalitsustega pidevalt läbirääkimisi pidanud, kuid peab arvestama kõigi kolme osapoole huve. Muudatusi ei tule Sarneti sõnul enne, kui on kindel, kas OÜ Infravesti pakkumise alusel jõutakse lepinguni või ei. «Kui lepinguni ei jõuta, tuleb alustada uusi läbirääkimisi,» märkis ta.
Jaan Uustalu lausus, et praeguses olukorras tuleks tema arvates siiski eelkõige lahendada fundamentaalsed probleemid, mis on seotud Kiviteriga. «Juhul, kui peaksime võtma uue omanikuna vastutuse, siis tahame kindlasti ka kohaliku võimuga koostööd teha,» märkis ta.
Kiviteri mullune käive oli 938,3 miljonit, puhaskasum 20 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 3500 inimest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Turgude suhtumine dollarisse on endiselt soosiv, ainsat ohtu nähakse keskpankade võimalikus sekkumises. Sekkumine on seni olnud vaid verbaalne, kuid vaevalt ka muudest abinõudest tulu tõuseks, sest USA majandus on lähimate konkurentide omast tunduvalt paremal järjel.
Sel nädalal on peatähelepanu suunatud kolmapäeval avaldatavatele USA väliskaubanduse näitajatele. Väga tõenäoline, et dollar jõuab seejärel viimaste aastate tugevaimale tasemele.
Ainsa valuutana on suutnud dollari suhtes tugevneda Inglise nael. Dollari üldine tugevus on teiste Euroopa valuutade suhtes nii ilmne, et arvatavasti ei püsi ka nael senises tempos - esimesed märgid sellest ongi juba ilmnenud. Ülejäänud Euroopa valuutad liiguvad väiksemal või suuremal määral dollariga samas suunas.
Dollari väljavaated ei ole juba aastaid olnud nii roosilised kui praegu. Veel eelmisel nädalal võis tehniliselt oodata korrektsiooni allapoole. Lühiajaline kukkumine 8. veebruaril 1,64 Saksa margani lasi aga müüjatel ilmselt kogu võimu välja.
Lühemas perspektiivis, mil turge mõjutavad peamiselt nn tehnilised tegurid ehk turuosaliste ahnus ja hirm, on dollari maagiline piir 1,7 marka üsna lähedal. Sellest kõrgemale liikumine võib avada tee 1,77ni, mis oleks pikemaajalises tehnilises plaanis märkimisväärne tase, sest nii kõrgele ei ole dollar jõudnud 1991. aastast saadik.
Kui vaadelda pikemaajalisi fundamentaalmajanduslikke tegureid, siis Ameerika majandusjuhtidele võib praegune olukord tunduda lausa ideaalsena. Olukorras, kus riigisisene majanduskasv tõotab kujuneda nii kiireks, et võib omandada inflatsioonilise mõju, tuleks ilmselt piirata sisenõudlust. Samal ajal on nõudlus USA toodete järele väljaspool riiki kenasti kasvamas. Ka USA väliskaubandusbilansi puudujääk on kahanemas vaatamata sellele, et dollar tugevneb.
Kuu aega tagasi tundus 14 Eesti krooni dollari eest utoopiline, praegu ei näi see aga sugugi võimatuna isegi esimesel poolaastal.
Artikli algusesse