Lillehammeri olümpiamängude järel loobus Eesti laskesuusatamise koondis peaaegu et täies koosseisus. Alale jäid truuks vaid Kalju Ojaste ja Krista Lepik. Naiste laskesuusatamine polegi enam jalgu alla saanud, mehed on aga vähemalt neli tõsist harrastajat kokku saanud.
Laskesuusatajate grand old man
Kalju Ojaste osa ala arengus on olnud suur. Ta on olnud noorematele eeskujuks ja teda usaldatakse. Ojaste treeninguplaanide alusel harjutavad meie hetke selle ala parim mees Dmitri Borovik ja juunioride nimekaim Margus Ader. 35-aastane Kalju Ojaste treenib ise hoolikalt (vähemalt Naganoni on veel vaja vastu pidada!), kuid on juba ka treeneriametis. Meeste treeningukoormus on märgatavalt tõusnud, eriti laskmises.
Laskesuusatajate eneseusku on märgatavalt tõstnud suhteliselt edukas esinemine MMil Osrblies. Kalju Ojaste leidis, et MMil oli tippude ja meie meeste sõidukiiruse vahe märksa väiksem kui seni. «Esimestel aladel kaotasime sõidus rohkem ja ka laskmine ei klappinud veel kõige paremini. Aga teatevõistlusel laskmine istus: sellel alal küll rekordeid ei loeta, kuid meie tippmark oli see kindlasti. Nelja mehe peale kokku kulus vaid kaks lisapadrunit. Kunagi sai endise N Liidu koondis hakkama vaid ühe varupadruniga,» analüüsis Kalju Ojaste.
Laskmine on paranenud
Kalju Ojaste põhjendas edusamme laskmises lihtsa valemiga - tarvis on rohkem tööd teha. Võrreldes eelmiseks hooajaks valmistumisega on lastud peaaegu kolm korda rohkem. Padruneid on rohkem käes ja ka relvad on paremad. Borovik ja Indrek Tobreluts said endale Anschützi firma püssid. Ojaste enda ja Janno Prantsu püssidel on Soome firma Sako torud peale pandud. Varem muutusid vene relvad külmaga ebakindlaks, nüüd kinnitas Kalju Ojaste, et püsside taha ei tohiks enam midagi jääda.
Ojaste sõnul on mehed treeninguid väga tõsiselt võtnud ja palju on aidanud koondise peatreener Kalev Pukk. «Ise treenides on ju väga raske teisi jälgida. Selles osas on minu abi väike. Noored mehed ise arenevad edasi ja tunnetavad, mida peab tegema. Paaris esimeses hooajaeelses treeningulaagris käis meid juhendamas laskespetsialist Hillar Vanatalo,» rääkis Kalju Ojaste.
Indrek Tobrelutsule oli laskmine eelmisel aastal tõeline komistuskivi, nüüd Eesti meistrivõistlustel lasi ta aga väga kiiresti ja täpselt. Laskmise kiirendamise kallal oldi suvel agarasti ametis. Kalev Pukk fikseeris aega ning stopper muudkui käis kinni ja lahti.
«MMile läksime juba lennukiga ja tulime lennukiga ka tagasi, nii et asi läheb paremuse poole. Aga siit ei tasu järeldada, et meie majanduslik seis alati nii roosiline on. Eks tuleb autobussiga kolistamist ka veel ette,» ütles Kalju Ojaste.
Laskesuusatajad on fanaatikud
Kalju Ojaste lubas, et veab Naganoni välja, eks siis näeb, mis edasi saab. Meestele loodab ta täiendust eeskätt kahest praegusest juuniorist, Margus Aderist ja Roland Lessingust. Noorematest on tulemas Vladimir Vshivtsev ja Sergei Lopuhhin. Laskesuusatajate majandusoludest rääkides ütles Ojastu, et föderatsiooni rahaline seis on kindlasti paranenud, kuid sportlased hingitsevad ikka edasi. Alale on truuks jäädud rohkem fanatismist. «Borovik sai endale sponsori tänu neljandale kohale suvisel laskejooksu MMil. Prants on üleajateenija Kuperjanovi üksikus jalaväepataljonis. Tobreluts ei saa raha vist õieti kusagilt, mina saan Põhjakotkast treeneritasu,» rääkis Ojaste.
Kalju Ojaste lisas, et ka MMil esinemine aitas mingil määral tiimi majanduslikku seisu parandada. Borovik täitis Eesti Olümpiakomitee poolt seatud normi ja hakkab ilmselt kevadel stipendiumi saama. Teistel jäi normist natuke puudu. Seda veel ei teata, kas võistkonna üheksas koht MMil hakkab meestele midagi sisse tooma. Ojaste leidis, et kui Krista Lepikule võimalused luua, siis ei võistleks ta sugugi halvemini kui mehed. Naistel on konkurents hõredam. Kui meestel on esimese ja kolmekümnenda vahe poolteist minutit, siis naistel küünib see kolme minutini.
Borovik on treeninud rohkem
Eesti tänavune parim laskesuusataja Dmitri Borovik kinnitas, et paremaks on ta saanud tänu treeningukoormuse tõstmisele. «Suudan juba maailma paremikuga konkureerida, ma ei kaota neile enam nii palju kui varem. Laskmine läheb ka ülesmäge. Sain uue püssi, mis algul tahtis sisselaskmist. Nüüd olen uue relvaga juba harjunud. Külma ilmagagi on sellega laskmistihedus väga hea. Ka püssitoru on veidi pikem. Kui ma eksin, siis enam mitte nii palju kui vene püssist lastes,» rääkis Borovik.
Eesti esilaskesuusataja ütles, et laskmise parandamiseks tegi ta ise tublisti tööd, aitasid ka treener Tiit Pääsuke ja Kalju Ojaste. «Ojaste on pikka aega laskesuusatamist harrastanud, temaga arutame tihti probleeme üksipulgi. Ta on hea treener ja teeb mulle ka treeninguplaanid. Sõidan Peltoneni suuskadega, mul on selle firmaga leping. Libisevad hästi, olen rahul. Sel hooajal pole mul mingeid probleeme olnud. Saime korralikult harjutada ja kui vaja, siis läheme võistlema. Minu sponsor on ajaleht «Sport-Kurjer»,» rääkis Dmitri Borovik.
Ka Borovik leidis, et tänavu kaotab võistkond tippudele vähem kui eelmisel hooajal, kuid enamik meeskonnaliikmeid on noored ja läbimurre tippu nõuab aega. «Viimasel ajal oleme väga palju võistelnud ja arvasin, et on väga raske, aga väga hästi läks. Sportlik vorm on olnud päris hea,» oli Borovik endaga rahul. 6. märtsil algab Naganos MK-sarja eelviimane etapp. Kohale lennatakse juba kolm-neli päeva varem.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Nädalavahetusel selgitati Tallinna jäähallis Eesti meistreid iluuisutamises. Võitjad said õiguse osaleda 19.-23. märtsini Lausanne’is peetavatel MM-võistlustel.
Meeste üksiksõidu lühikava järel asus eeldatult juhtima Eesti esiuisutaja Margus Hernits, poole punktiga kaotas talle Roman Martõnenko ja punktiga Aleksei Kozlov. Sama järjestus säilis ka pärast vabakava. Eriti efektse kavaga esines Hernits, tehes Eesti meistrivõistlustel ajalugu. «Ta sooritas kodustel meistrivõistlustel esimese sportlasena kõik viis erinevat kolmekordset hüpet puhtalt ja veel järjestikku,» kiitis Eesti Uisuliidu president Gunnar Kuura.
Tänavusel hooajal on Martõnenko tulemused Hernitsa omadest paremad olnud (EMil kuulus talle 22. koht), kuid viimane suutis ennast koguda ja esindab nüüd Eestit MMil.
«Mõtlesin Eesti meistrivõistlustel välja tulla uue kavaga, aga ei riskinud veel,» rääkis Hernits ja lisas, et sõitis kindla peale. Enne MMi plaanib ta sõita treeningulaagrisse Shveitsi. «Mägedelaager mõjub mulle hästi,» märkis Hernits, kes on varemgi kahel korral Shveitsis laagerdanud.
Lilender üllatas meeldivalt
Naiste üksiksõidus juhtis lühikava järel väljaspool arvestust võistelnud Valentina Trifancova Lätist. Talle järgnesid Olga Vassiljeva ja Liina-Grete Lilender. Ilusa lühikava esitanud Trifancova vabakava ebaõnnestus ning ta langes teiseks. Eesti meistriks tuli Lilender, teise koha pälvis Jekaterina Golovatenko ja kolmanda Vassiljeva.
«Tänavu on liidrikohta hoidnud Golovatenko, teise-kolmanda koha pärast on võistelnud Lilender ja Vassiljeva,» selgitas Gunnar Kuura. «Lilender valmistas täna aga meeldiva üllatuse, võites kindlalt vabakava ja koos sellega kogu võistluse.»
Golovatenko näis meistrivõistlustel väsinuna. Pole ka ime, sest hiljuti osales ta Euroopa noorte olümpiapäevadel Rootsis, kus tuli seitsmendale kohale.
Paarissõidus võistles vaid üks paar: Jekaterina Nekrassova ja Valdis Mintals.
Jäätantsus tulid Eesti meistriteks Kristina Kalesnik ja Aleksandr Terentjev EMil osalenud Anna Mossenkova ja Dmitri Kurakini ees.
Gunnar Kuura sõnul olid meistrivõistlused väga huvitavad. «MMini jääb veel kuu ja Eesti koondislastel on parasjagu aega oma kavasid lihvida ja parandada,» nentis ta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti Olümpiaakadeemia korraldab olümpiateemaliste esseede konkursi 20-35-aastastele noortele, kes oleksid koostööst akadeemiaga huvitatud ka tulevikus.
Kirjutada võib nii olümpiamängude ajaloost, Eesti spordist, olümpiaideedest (aus mäng, sport ja tervis, sport ja kultuur jne) kui ka kaasaja olümpialiikumise probleemidest. Kahe parema töö autorid saavad osaleda Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia kahenädalasel suvesessioonil Olümpias (Kreeka).
Esseed tuleb saata aadressil EE2400 Tartu, Jakobi 5-304, märgusõna «Konkurss» hiljemalt 1. märtsiks 1997.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Õdede Shmigunide ema Rutt ütles eile Trondheimist «Postimehele», et ootas tütardelt juunioride MM-võistlustelt Canmore’ist (Kanada) medaleid.
Eeloleval pühapäeval 20-aastaseks saava Kristina Shmiguni kaks kullavõitu polnud emale üllatus, nagu ka noorema õe Katrini (17) hõbemedal üleeilses 15 km vabasõidus. «Tõesti, mitte midagi üllatavat seal minule polnud,» väitis Rutt Shmigun telefonitsi Norrast, «kõik läks nii, nagu minema pidi.»
Rutt Shmigun, neiuna Rehemaa, võitis aastail 1970-1973 Euroopa juunioride meistrivõistlustelt (siis veel MM-võistlusi ei peetud) teatesõitudega kokku (N Liidu naiskonnas) neli kulda, kaks hõbedat ja ühe pronksi.
Viimast aastat juunioride MMil kaasa teinud Kristina Shmigunil on ette näidata kuus individuaalmedalit - kaks kulda ja neli hõbedat. «Kristina on ikkagi parem suusataja kui mina,» leiab ema Rutt. «Mina sain osa medaleid ju teatesõidust (kaks kulda, hõbeda ja pronksi). Pealegi sõidab Kristina edukalt ka koos täiskasvanutega, näiteks MK-etappidel.»
Suusaperekonnal kokku 16 medalit
Kristina ja Katrini isa Anatoli Shmigun sai 1972. aasta juunioride EMil kaela kaks kuldmedalit (nii individuaalselt kui teatesõidus). Kui lisada siia juurde Kristina kaks kulda ja neli hõbedat ning Katrini üks hõbe, on Shmigunide suusaperekonnal juunioride tiitlivõistlustel juba kuusteist medalit (8 + 7 + 1).
Läinud sügisel, 21. oktoobril 17-aastaseks saanud Katrini hõbemedal ja vaid 23,8-sekundiline kaotus 15 km vabasõidus Kristinale oli Rutt Shmiguni sõnul väga tubli tulemus. «Aga ma ei tea, kui palju aitasid Katrinit suusad, sest 15 km sõideti ju 13 soojakraadiga, mis tähendas suuskade määrimisel suurt loteriid,» arutles ema.
«Postimees» päris Rutt Shmigunilt, kumb oli 17-aastaselt parem suusataja, kas Kristina või Katrin. «Arvan, et... Kristina,» mõtiskles ta, kuid lisas kohe, et tegelikult ei saavat sellele küsimusele veel vastata. «Katrinil on ju pool hooaega veel ees!»
Tütardega kohtus Rutt Shmigun eile õhtul Trondheimis, kuhu Kristina, Katrin ja Anatoli Shmigun ning Shmigunide tiimi määrdemeister Kristjan Vähi sõitsid otse Canmore’ist.
Shmigunid stardivad Trondheimis reedel
Eile hommikul Trondheimi jõudnud Rutt Shmiguni sõnul on norralased neljapäeval avatavateks MM-võistlusteks igati valmis, kuid eile pärastlõunal segas MMi linnas aga liiga tugev tuul. «Ilmad vahelduvad siin väga kiiresti, kord on tuul liiga vali, siis tuleb aga päike välja ja on mõnus talveilm,» rääkis ta.
Kristina ja Katrin Shmiguni avadistants Trondheimis on reedel, MMi esimesel võistluspäeval, kui naised sõidavad 15 km vabatehnikas.
CANMORE (CAN)
JUUNIORIDE MM-VÕISTLUSED PÕHJA SUUSAALADEL. NEIUD. 5 KM (K): 1. Kristina Shmigun (EST, sünd. 1977) 14.28,7; 2. Mari Rauhala (FIN, 77) 14.50,7; 3. Piia Tarvainen (FIN, 78) 14.52,7; 4. Katrin Shmigun (EST, 79) 14.58,1; 5. Maija Puukilainen (FIN, 77) 15.01,1; 6. Zuzana Kocumova (CZE, 79) 15.01,8; 7. Katerina Hanusova (CZE, 77) 15.04,7; 8. Marit Roaldset (NOR, 77) 15.06,9; 9. Marianna Longa (ITA, 79) 15.07,4; 10. Roennaug Schei (NOR, 77) 15.10,2; 11. Hilde Glomsaas (NOR, 78) 15.13,9; 12. Saskia Santer (ITA, 77) 15.16,2; 13. Ramona Roth (GER, 77) 15.17,2; 14. Andrea Senteler (SUI, 77) 15.17,3; 15. Marina Lazkai (RUS, 78) 15.20,0. 65 lõpetajat.
4 X 5 KM (2K + 2V): 1. ITA (Marianna Longa, Saskia Santer, Arianna Follis, Lorenza Cosner) 57.18,7; 2. FIN (Maija Puukilainen, Mari Rauhala, Piia Tarvainen, Salla Juntunen) 57.43,7; 3. NOR (Hilde Glomsaas, Marit Roaldset, Hanne Pettersen, Roennaug Schei) 57.45,2; 4. CZE (Kamila Rajdlova, Helena Balatkova, Zuzana Kocumova, Katerina Hanusova) 57.48,4; 5. RUS (Jelena Lazutkina, Marina Lazkai, Jelena Buruhhina, Tatjana Kolesnikova) 57.49,0; 6. GER (Ramona Roth, Isabell Klaus, Mandy Kämpf, Lena Erhard) 57.59,6. 14 naiskonda.
15 KM (V): 1. Kristina Shmigun 43.45,7; 2. Katrin Shmigun 44.09,5; 3. Tatjana Kolesnikova (RUS, 77) 44.14,8; 4. Lazkai 44.25,4; 5. Kocumova 44.55,1; 6. Lotta Ekberg (SWE, 77) 44.58,9; 7. Jelena Buruhina (RUS, 77) 45.00,0; 8. Arianna Follis (ITA, 77) 45.15,4; 9. Sandra Gerhardsson (SWE, 77) 45.19,4; 10. Lena Erhard (GER, 77) 45.25,2; 11. Schei 45.29,8; 12. Salla Juntunen (FIN, 77) 45.31,1; 13. Elina Rissanen (FIN, 77) 45.36,7; 14. Andreja Mali (SLO, 77) 45.43,8; 15. Santer 45.46,9. 61 lõpetajat.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Hiljemalt laupäevaks saabuvad Tallinna Läti ja Leedu kergejõustikukoondise liikmed, et kummutada arvamus, nagu oleks Eesti kergejõustiklased nendest kõvemad.
Tallinna Spordihallis toimuva kolmikkohtumise korraldajatel on oma paremuse tõestamiseks faktid: Eesti edestas möödunud aastal konkurente nii sisehallis kui suvel staadionil.
Mullusel sisemaavõistlusel jätkus midagi igaühele. Leedu oli parim naistest (Andrei Nazarovi abikaasa Remigija Nazaroviene tõi kolmandiku punktidest), Läti meestest ja Eesti üldkokkuvõttes.
22. ja 23. veebruaril toimuvaks maavõistluseks pandi Eesti koondis kokku kohe pärast üleeile lõppenud Eesti meistrivõistlusi. Virge Naeris hoidub vigastuse tõttu võistlemast ka eeloleval nädalavahetusel, kolm-neli koondisele kasulikku atleeti jääb eemale kas samal või muudel põhjustel (Ants Kiisa, Milena Alver, Renna Tõniste). Vähe on esialgu teada konkurentide esinduse tasemest. Läti koondise üks liidreid Guntis Peders jooksis kuu algul Lõuna-Aafrika Vabariigis 110 m tõkkeid 13,78ga.
Nii naised kui mehed võistlevad 13 alal. Laupäeval alustatakse Tallinna Spordihallis kell 16, pühapäeval kell 11. Reedel ja laupäeva hommikul võtavad sealsamas mõõtu kolme balti riigi noortekoondised.
EESTI KOONDIS BALTI MATShIL
60 M - Rutti Luksepp, Riina Suhotskaja, Rainis Jaansoo ja Priit Soosaar; 200 M - Luksepp, Marge Salujõe, Jaansoo ja Erik Talu (varus Sven Puusepp); 400 M - Killu Ratas, Tiia Eeskivi, Urmet Uusorg ja Kristo Viksi; 800 M - Maile Mangusson, Evelin Kärner, Oleg Holdai ja Uusorg; 1500 M - Madli Tuuling, Natalja Buljukina, Igor Holdai ja Risto Ütsmüts; 3000 M - Tuuling, Taimi Kangur, Pavel Loskutov ja Heiki Sarapuu; 60 M TJ. - Kertu Tiitso, Salujõe (Tiia Eeskivi), Hendrik Leetmäe ja Lennart Lamp (Tarmo Adamberg); KAUGUS - Tiitso, Diana Nikitina, Erki Nool ja Jaanus Veske; KÕRGUS - Liina Põldots, Oksana Jeltsinova (Kärt Siilats), Marko Turban ja Ramon Kaju; TEIVAS - Margit Randver, Jeltsinova, Nool ja Adamberg (Valter Hommik); KUUL - Eha Rünne, Lea Vahter, Margus Tammaru ja Jaan Talts; 4 x 200 M - Luksepp, Ratas, Tiitso, Salujõe (Eeskivi), Nool, Jaansoo, Puusepp, Talu (Erki Makijenko, Kristo Viksi).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Läinud nädalavahetusel tehti algust tänavuste Eesti meistrivõistlustega suundsuusatamises. Võisteldi Põlva maakonnas Kanepi lähistel ideaalsetes lumeoludes, kohal oli kõik Eesti paremad.
Põlva orienteerumisklubi Kobras sai korraldustööga hästi hakkama, rajameistrid Tõnu Nurm ja Nikolai Järveoja teenisid võistlejailt kiidusõnu. Laupäeval oli kavas lühirajavõistlus. Naiste põhiklassis tuli meistriks Maret Vaher, meeste seas Raul Kudre. Pühapäeval võisteldi teatesõidus. Meeste eliitklassis tuli meistriks OK Peko, hõbe ja pronksmedali pärast käis aga põnev heitlus lõpuni. Sedakorda oli Ander Ojandu (OK Võru) Ormar Lutsbergist (OK Lehola) parem.
Naiste teatevõistluses (kuus naiskonda) võitis avavahetuse küll OK Rakvere suusataja, kuid teise etapi järel oli kaksikjuhtimine juba OK Kobrase naiskondadel. Lõpuks edestas esindusnaiskond klubi teist koosseisu enam kui tosina minutiga. Pronksmedal kuulus OK Pekole.
Eesti meistrivõistlused jätkuvad Kanepis laupäeval 22. veebruaril siis on kavas võistlus tavarajal.
KANEPI
MEHED. M21 (6,4 KM, 14 KP). 1. Raul Kudre (OK Peko) 30.05; 2. Ander Ojandu (OK Võru) 32.01; 3. Kuno Rooba (OK Rakvere) 33.10; 4. Alar Viitmaa (OK Lehola) 36.19; 5. Ormar Lustberg (OK Lehola) 36.22; 6. Jüri Pärnik (OK Peko) 36.33. M16 (3,8 KM, 9 KP). 1. Oliver Ojasoo (OK Kobras) 25.33. M18 (4,4 KM, 9 KP). 1. Marek Nõmm (SK Jõulu) 29.11. M20 (5,7 KM, 12 KP). 1. Canter Värton (OK Kobras) 28.54. M35 (5,7 KM, 12 KP). 1. Martti Parve (OK Peko) 31.23. M40 (5,7 KM, 12 KP). 1. Kulno Voolaid (OK Rakvere) 36.24. M45 (4,4 KM, 9 KP) 1. Koit Paasma (OK Lehola) 33.35. M50 (2,6 KM, 8 KP). 1. Jaan Ollion (OK Järva Karud) 24.15. M55 (2,1 KM, 7 KP). 1. Rudolf Mürk (OK Võru) 17.46. MEESTE TEATESÕIT (3 x 8,8 KM, 16 KP). 1. OK Peko I (Martti Parve, Jüri Pärnik, Raul Kudre) 2:29.25; 2. OK Võru (Urmas Kannumäe, Heiti Hallikmaa, Ander Ojandu) 2:38.52; 3. OK Lehola (Kaido Nurja, Alar Viitmaa, Ormar Lutsberg) 2:39.36; 4. OK Kobras 1 2:42.26, 5. OK Rakvere 1 2:45.48, 6. OK Ilves 1 2:45.53. NOORMEESTE TEATESÕIT (3 x 5,3 KM, 9 KP). 1. OK Kobras I (Oliver Ojasoo, Tarmo Tomson, Taavi Nurm) 1:45.08; 2. OK Kobras II 1:56.40; 3. OK Võru I 2:03.34. MEEVETERANIDE TEATESÕIT (6 KM, 11 KP). 1. OK Lehola (Koit Paasma, Ago Möttus, Urmas Müür) 2:04.07; 2. OK Rakvere 1 2:15.11; 3. OK Järva Karud 2:42.01.
EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SUUNDSUUSATAMISES. NAISED. D21 (4,7 KM, 10 KP). 1. Maret Vaher (OK Kobras) 24.49; 2. Ruth Vaher (OK Kobras) 28.36; 3. Külli Kaljus (OK Peko) 33.12; 4. Epp Käpa (OK Peko) 34.32; 5. Ingrid Kala (OK Peko) 35.21; 6. Maria Mazina (Kooperaator) 38.56. D16 (2,1 KM, 7 KP). 1. Kairi Luigelaht (OK Kobras) 23.42. D18 (2,6 KM, 8 KP). 1. Doris Sabre (OK Kobras) 28.48. D20 (4,4 KM, 9 KP). 1. Mirja Randoja (OK Kobras) 28.56. D35 (2,6 KM, 8 KP). 1. Saima Värton (OK Kobras) 22.45. D40 (2,6 KM, 8 KP). 1. Liivi Parik (Otepää SK) 28.57. D50 (2,1 KM, 7 KP). 1. Karin Laine (OK Võru) 45.56. NAISTE TEATESÕIT (3 x 6 KM, 11 KP). 1. OK Kobras I (Ruth Vaher, Saima Värton, Maret Vaher) 1:57.50; 2. OK Kobras II (Monika Järveoja, Lilian Värton, Mirja Randoja) 2:10.13; 3. OK Peko (Epp Käpa, Ingrid Kala, Külli Kaljus) 2:12.45. NEIUD (3 x 4,8 KM, 8 KP). 1. OK Võru 1 (Anni Raudsepp, Milja Mäeots, Tuuli Mäeots) 1:53.12; 2. OK Kobras 1 2:06.25; 3. OK Peko 2:06.27.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Teist korda peetud Koviro auhinnavõistlustel võisteldi lisaks pikematele distantsidele (naised 5 km ja mehed 10 km vabatehnikas) ka 200 m sprindis.
Naiste sprindis sai kindla võidu Krista Lepik (24,61), teine oli Cristel Vahtra (25,41) ja kolmas Margit Ani (25,97). Meeste sõidud olid haaravad ja võitluslikud viimaste meetriteni. Seekord oli võitja Pavo Raudsepp (20,53), järgnesid Jaak Mae (20,79), Andrus Veerpalu (22,20) ja Margus Ross (22,41).
Võistlejate hingetõmbeajal said pealtvaatajad osaleda täpsussõidus. Suusatati 500 m pikkusel ringil, mis tuli läbida kahel korral võimalikult sarnase ajaga. Täpseim oli seekord Otepää suusakoolis õppiv Piret Seire, kelle kahe ringi aegade vahe oli 2 sekundit.
Naiste võistlus 5 km distantsil kujunes üle ootuste pingeliseks, sest esimest ja teist jäi lahutama vaid 3 sekundit. Võitis Cristel Vahtra (15.43), teine oli Krista Lepik (15.46) ja kolmas Õnne Kurg (15.59). Järgnesid Margit Ani (19.01), Anne Schmidt (19.41) ja Sirje Väina (20.05).
Mehi tuli starti 18 ning kohe kaks esimest alustajat olid peamised esikohakonkurendid. Pavo Raudseppa asus jälitama 30 sekundit hiljem rajale pääsenud Elmo Kassin. Sedakorda oli Kassin selgelt parem. Ta püüdis juba poolel distantsil Raudsepa kinni ning edestas teda lõpuks 59 sekundiga (ajad vastavalt 26.58 ja 27.57). Kolmanda koha napsas suusameeste eest laskesuusataja Indrek Tobreluts (28.48). Neljas oli Meelis Aasmäe (29.23), viies Margus Ross (29.40), kuues Risto Roonet (30.01).
Artikli algusesse