Trondheimi ja kogu Norra suusapubliku ebajumal Bjørn Dæhlie pakkus eile kuningas Haraldi Vle ja kuninganna Sonjale jälle ülevaid hetki. Eeloleval suvel kolmekümneseks saav Nannestadi suusaklubi mees läbis 15 km tagaajamissõidu enneolematu sära ja hiilgusega, tehes nauditavast võistlusest täielikult ühe mehe show. Dæhlie võitis kuningapaari silme all kuninglikult. Seda oskab vist küll ainult tema!
Pärast eilset on norralasel MM-võistlustelt ja olümpiamängudelt koos teatesõitudega ühtekokku juba kolmteist kuldmedalit, lisaks veel seitse hõbedat ning üks pronks. «Loodan, et Thomas Alsgaard (tõusis eile päeva paremuselt teise ajaga neljandaks) mängib mulle õhtul kitarri,» vastas Dæhlie, kui talt küsiti võidu tähistamise kohta. Kes laulab? «Võibolla mina.»
Dæhlie suusatas nagu baleriin
Dæhlie, nagu ta on - laheda olemisega punapea -, pani pressikonverentsil ajakirjanikud taas muigama. Lehemehe võrdlusele, et tema eilne suusatamine olnud justkui priimabaleriini tantsunumber, kostis ta: «Jah, nagu näiteks Carmenis... See on ainuke ballett, mida ma tean.» Järgnes ajakirjanike naerulagin.
Norralaselt päriti ka, kuidas reageerib tema võitudele kahe ja poole aastane poeg Sivert. «Pärast 10 km kuldmedalit küsis ta minult imestunult, et issi, kas sa käisid täna suusatamas,» seletas Dæhlie naerulsui. «Vastasin, et jah ning et homme lähen jälle. Tema ei tea Trondheimi MMist midagi.»
Põnev hõbedaduell
Kui Dæhlie suusatas kogu võistluse jooksul uhkes üksinduses, siis hõbemedali pärast võideldi norralase selja taga maruliselt. Soomlase Mika Myllylä ja venelase Aleksei Prokurorovi vahelises finishisprindis oli kuue kümnendiku võrra väledam esimene. 10 km klassikadistantsil kolmas olnud Myllylä tõusis seega teiseks, Trondheimis avadistantsi (30 km klassikat) võitnud Prokurorov langes teiselt kohalt kolmandaks.
«Üritasin viimasel tõusul Mikaga asjad ära klaarida,» selgitas pronksimees. «Saingi kuni kümnemeetrise edu, kuid staadionile laskudes pääses ta tänu parematele suuskadele taas mulle sappa.»
«Aleksei kargas viimasel tõusul nagu jänes,» iseloomustas konkurendi lõpuspurti Mika Myllylä, «kuid finish oli lähedal ja see mu päästis.»
Bjørn Dæhlie ja Aleksei Prokurorov on Trondheimis kõigil kolmel distantsil medali saanud. Norralasel on kaks kulda ja hõbe, venelasel kuld, hõbe ja pronks. Just nende kahe vahel nähakse suurt duelli tulevat ka MM-võistluste viimasel võistluspäeval peetavas 50 km klassikasõidus.
«Olen favoriit,» vaagis Dæhlie oma võimalusi maratonis. «Tean seda ja see pole mulle probleem. Arvan, et võin teha väga hea sõidu. Kuid 50 kilomeetriks on ka Alekseil tagataskus väga kõvad trumbid.»
Kassin kerkis 18 kohta
Elmo Kassin kordas eile peaaegu et Kristina Shmiguni saavutust. Shmigun kerkis esmaspäeval naiste 10 km tagaajamissõidus ettepoole 19 kohta (päeva seitsmes aeg!), Kassin suutis 10 km klassikasõidu 50. kohalt sõita ennast eile kolmekümne teiseks, mis tähendab 18-kohalist tõusu. «Vorm on kehv,» polnud aga Elmo ise enda sõiduga rahul, «näiteks veel teise ringi keskel sõitsin koos valgevenelase Dolidovitshiga, kes tõusis 44. kohalt lõpuks kahekümnendaks. Kiita ei saa, kui ma ka sellistel meestel taga ei püsi.»
Eilne sünnipäevalaps Jaak Mae lõpetas kohe Kassini järel, 33ndana. Koondisekaaslasi jäi finishis lahutama 14,5 sekundit. «Tahtsin sõita kolmekümne hulka, kuid see käis üle jõu,» tõdes Mae, kes 10 km klassikasõidus oli 34.
Pärast eilset võistlust peaks peaaegu selge olema ka Eesti teatemeeskond reedeseks 4 x 10 km sõiduks. Klassikat sõidavad tõenäoliselt Andrus Veerpalu ja Raul Olle, «uisku» Jaak Mae ja Elmo Kassin. «Meeskond pannakse kokku Trondheimi tulemuste põhjal ja peaks vist selline välja nägema,» tõdes Kassin eile. «Kes millist etappi sõidab, selgub täna-homme.»
Markvardt treeningul tagasihoidlik
Täna peetakse Trondheimis meeskondlik kahevõistlus, kus stardivad 13 riigi neljaliikmelised võistkonnad. Eilsel ametlikul hüppetreeningul osales ka Eesti koondis eesotas Ago Markvardtiga. Võrreldes hiilgavate individuaalvõistluse hüpetega oli meie esikahevõistleja seekord tagasihoidlikum, lennates 72, 85,5 ja 83 meetri kaugusele. Voorude parimad olid (järjekorras) individuaalvõistluse vahele jätnud tshehhi juunior Jan Matura (94 m) ning soomlased Samppa Lajunen (94 m) ja Jari Mantila (96 m).
Teistest eestlastest. Magnar Freimuth (individuaalselt 48.) hüppas 70, 79 ja 85, Ilmar Aluvee (39.) 74,5, 77 ja 84,5 ning Tambet Pikkor (18.) 69,5, 80,5 ja 80 meetrit.
Mida need hüpped näitasid? Mitte midagi, sest võistlus on täna. «Ei hakka midagi lubama, kuid üritame kindlasti paremat kui Thunder Bay MMi kümnes koht,» ütles Ago Markvardt. «Kõik sõltub meil hüpetest.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Küsimusele, kuidas individuaalvõistluse neljas ja 18. koht võiksid mõjutada Eesti kahevõistlejate koondise eelarvet, vastas peatreener Tiit Tamm lühidalt: «Kõvasti.»
Rahast on tarvis aga rohkem rääkida. «Ma arvan, et ka Eesti Olümpiakomitee hakkab nüüd mõtlema, et meil on mõned vajalikud mehed Hakuba (kahevõistlejate võistluspaik Nagano olümpiamängude ajal) mägedele saata,» rääkis Tiit Tamm pärast meile nii edukat individuaalvõistlust.
Tamm, kes veel mõni nädal tagasi kavatses kõigele (loe: Eesti koondisele) käega lüüa, sai Trondheimis uut indu jätkamiseks. «Mul on leping Nagano olümpiamängude lõpuni,» ütleb ta, «ja ma ei näe enam probleeme, miks töö ei võiks jätkuda.»
Uskus poistesse
Enne Trondheimi MMi oli Ago Markvardt MK-võistluste A- ja B-grupi koondtabelis 43., Magnar Freimuth 47., nooruke Tambet Pikkor jagas 114. kohta. Mida peatreener julges enne MMi üldse loota? «Ausalt öeldes ma uskusin poistesse. Kui läksime MM-võistluste eelsesse treeningulaagrisse Lillehammerisse ja nad seal hüppama hakkasid, siis nägin kohe, et midagi võib tulla.»
Küsimusele, miks Ago medalist ilma jäi, vastas Tiit Tamm esmalt naerdes: «Et oleks varu harjutada. Et oleks, mille poole püüelda.» Veidi mõtisklenud, leidis Tamm, et Markvardti neljas koht oli antud hetkel maksimum. «Pronksivõimalusi olnuks tal vaid siis, kui Lajunen poleks ära kustunud. Koos sõites oleks neil olnud lihtsam Guy rünnakud tagasi lüüa.»
Jaapanlaste määrdemeistriks...
Väga suur roll Eesti kahevõistlejate edus oli suurepäraselt määritud suuskadel - nii hüppemäel kui murdmaarajal. «Vist parim määre, mille mina oma treenerikarjääri jooksul olen leidnud,» tõdes Tiit Tamm. Ootate tööpakkumisi? «Kindlasti (naerab), Jaapani kahevõistlejate määrdemeistriks võiks ju minna... Tegelikult olid ka jaapanlastel üle pika aja suusad hästi määritud, esimest korda polnud Kenji Ogiwaral vist midagi oma suuskadele ette heita.»
Kõik neli Eesti kahevõistlejat valisid individuaalvõistluse teise päeva hommikul suuski kahe-kolme paari hulgast. «Need on meie võimalused,» tõdes Tamm. «Kõik mehed valisid ühesuguse määrdevariandi.» Millal suusad määriti? «Valmistasime suusad ette juba eelmisel õhtul. Väärt nõu andsid meie murdmaasuusatajad, kes olid juba mitu päeva varem Trondheimi radadel suuski testinud.»
Tiit Tamm tänab ka oma lähimat ablist, heast tahtest, ilma palgata kahevõistlejate koondist abistavat Otepää Suusagümnaasiumi treenerit Taivo Tigast ja doktor Rein Jalakut.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eile oli «Postimehe» ennustusvõistlusel helistajaid 64.
Peaaegu kõik teenisid vähemalt ühe punkti, sest Bjørn Dæhlie oli viitstardist väljunud võistlusel kindel võitja. Kaks punkti sai eile juurde kümme mängijat. Loosi tahtel on «Postimehe» särgi omanik Viljar Mürk. Särgi saab kätte «Postimehe» sporditoimetusest (Gildi 1, tel. 390 336).
Kaks punkti kogusid eilsest voorust Janno Puusepp, Kalle Kukk, Romet Merisalu, Indrek Peterson, Endel Kitsnik, Meelis Nairis, Meelis Juursoo, Silva Rohtla, Lauri Leht ja Viljar Mürk. Kolm esimest arvasid lisaks tagaajamisvõistluse võitjale ära ka Elmo Kassini 18-kohalise edenemise. Seitse ennustajat olid kindlad, et 15 km vabatehnikaga sõidus mahuvad võitjaga ühte minutisse vaid kaks murdmaasuusatajat.
Nelja punktiga on hetkel liidrid seitse ennustajat: Estra Kink, Jaan Usar, Aare Tallmeister, Kalle Kukk, Janno Puusepp, Indrek Peterson ja Viljar Mürk. Kümnel mängijal on kolm punkti.
Ennustusvõistlus jätkub. Oma arvamuse saab jätta hommikuti kella 9-11 maksuvabal telefonil 390 363. Igal õhtul loosime paremini vastanute seast välja «Postimehe» särgi omaniku.
TÄNASED KÜSIMUSED
1. MITME TÄISMINUTIGA (1, 2, 3 JNE.) KAOTAB EESTI KOONDIS KAHEVÕISTLUSE MEESKONNAVÕISTLUSE HÜPETE JÄREL LIIDRILE?
2. KES TEEB MEESKONNAVÕISTLUSE HÜPPEVÕISTLUSEL PIKIMA HÜPPE?
3. MITMENDA KOHA SAAB EESTI KAHEVÕISTLEJATE KOONDIS KOKKUVÕTTES?
HOMSED KÜSIMUSED
1. MILLISED RIIGID SAAVAD NAISTE 4 X 5 KM TEATESÕIDUS MEDALI?
2. MITMENDA KOHA SAAB TEATESÕIDUS EESTI NAISKOND?
3. MITMENDA KOHA SAAB MEESKONDLIKUS HÜPPEVÕISTLUSES SOOME NELIK?
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
26. VEEBRUAR
1989 - Lahti MMil saab oma kolmanda kuldmedali Gunde Svan. 50 km vabatehnikaga sõidus kindlustab rootslastele kaksikvõidu Torgny Mogren. Kolmas on venelane Aleksei Prokurorov.
1985 - Seefeldi MMil saavad Norra naised 20 km distantsil nelikvõidu. Maailmameistriks kroonitakse Grete Ingeborg Nykkelmo, kes hiljem tuleb maailmameistriks ka laskesuusatamises. 70 m mäel võidab kulla sakslane Jens Weissflog.
1982 - Holmenkolleni MMil jääb Berit Aunlil neljandast kuldmedalist vajaka 3,4 sekundit. 20 km maailmameistriks tuleb Raissa Smetanina Aunli ja Hilkka Riihivuori ees.
1978 - Lahti MMi suusakuningaks kroonitakse rootslane Sven-Åke Lundbäck.
1968 - sündis Itaalia murdmaasuusataja Gaudenzio Godioz, Thunder Bay MMi üheksas 50 km vabatehnikaga sõidus.
n 1966 - sündis Jaapani suusahüppaja Kenji Suda, 1992. aasta Albertville’i OMi neljas meeskonnavõistluses.
1966 - norralane Gjermund Eggen võidab MMil Holmenkollenis oma kolmanda kuldmedali. 15 km ja teatesõidu esikohale lisab ta kullakarva medali ka suusamaratonis.
1960 - Squaw Valley OMil saab naiste 3 x 5 km teatesõidus Rootsi üllatusvõidu N. Liidu ja Soome ees.
1948 - sündis N. Liidu murdmaasuusataja Sergei Saveljev, olümpiakuld 1976 ja maailmameister 1978 30 km suusatamises.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MEESTE 15 KM (V, VS)
1. Bjørn Dæhlie (NOR) 1:00.11,1; 2. Mika Myllylä (FIN) 1:01.01,2 (- 50,1); 3. Aleksei Prokurorov (RUS) 1:01.01,8 (- 50,7); 4. Thomas Alsgaard (NOR) 1:01.22,0 (- 1.10,9); 5. Fulvio Valbusa (ITA) 1:01.24,4 (- 1.13,3); 6. Jari Isometsä (FIN) 1:01.30,0 (- 1.18,9); 7. Anders Bergström (SWE) 1:01.45,7 (- 1.34,6); 8. Vladimir Smirnov (KZK) 1:02.01,9 (- 1.50,8); 9. Alois Stadlober (AUT) 1:02.19,0 (- 2.07,9); 10. Silvio Fauner (ITA) 1:02.28,8 (- 2.17,7);
11. Henrik Forsberg (SWE) 1:02.29,3 (- 2.18,2); 12. Giorgio di Centa (ITA) 1:02.48,0 (- 2.36,9); 13. Sami Repo (FIN) 1:02.54,4 (- 2.43,3); 14. Sergei Tshepikov (RUS) 1:03.14,5 (- 3.03,4); 15. Ivan Batory (SLK) 1:03.21,4 (- 3.10,3); 16. Sture Sivertsen (NOR) 1:03.26,8 (- 3.15,7); 17. Mathias Fredriksson (SWE) 1:03.30,2 (- 3.19,1); 18. Lubomir Buchta (CZE) 1:03.30,8 (- 3.19,7); 19. Johann Mühlegg (GER) 1:03.59,7 (- 3.48,6); 20. Sergei Dolidovitsh (BLS) 1:04.00,9 (- 3.49,8);
21. Katsuhito Ebisawa (JPN) 1:04.01,6 (- 3.50,5); 22. Achim Walcher (AUT) 1:04.06,3 (- 3.55,2); 23. Niklas Jonsson (SWE) 1:04.07,0 (- 3.55,9); 24. Pavel Rjabinin (KZK) 1:04.09,9 (- 3.58,8); 25. Stefan Kunz (LIE) 1:04.12,9 (- 4.01,8); 26. Grigorij Gutnikov (RUS) 1:04.14,6 (- 4.03,5); 27. Rene Sommerfeldt (GER) 1:04.27,8 (- 4.16,7); 28. Vincent Vittoz (FRA) 1:04.43,7 (- 4.32,6); 29. Zsolt Antal (ROM) 1:04.46,9 (- 4.35,8); 30. Jordi Ribo (ESP) 1:04.48,5 (- 4.37,4);
31. Janusz Krezelok (POL) 1:04.55,9 (- 4.44,8); 32. Elmo Kassin (EST) 1:04.59,6 (- 4.48,5); 33. Jaak Mae (EST) 1:05.14,1 (- 5.03,0); 34. Masaaki Kouzu (JPN) 1:05.15,5 (- 5.04,4); 35. Stanislav Jezhik (SLK) 1:05.22,2 (- 5.11,1); 36. Aleksandr Ushkalenko (UKR) 1:05.22,8 (- 5.11,7); 37. Martin Koukal (CZE) 1:05.30,1 (- 5.19,0); 38. Mihhail Ivanov (RUS) 1:05.31,1 (- 5.20,0); 39. Juan Jesus Gutierrez (ESP) 1:05.33,7 (- 5.22,6); 40. Konstantin Bratoshov (KZK) 1:05.34,9 (- 5.23,8);
41. Herve Balland (FRA) 1:05.39,3 (- 5.28,2); 42. Chris Blanchard (CAN) 1:05.48,9 (- 5.37,8); 43. Josef Kucera (CZE) 1:05.49,5 (- 5.38,4); 44. Andrei Nevzorov (KZK) 1:05.50,5 (- 5.39,4); 45. Jan Jacob Verdenius (HOL) 1:06.01,7 (- 5.50,6); 46. Andrej Paricka (SLK) 1:06.07,7 (- 5.56,6); 47. Vitali Lilitshenko (KZK) 1:06.18,7 (- 6.07,6); 48. Anthony Evans (AUS) 1:06.20,6 (- 6.09,5); 49. Krzysztof Wanczyk (POL) 1:06.24,3 (- 6.13,2); 50. Martin Bajcicak (SLK) 1:06.29,1 (- 6.18,0);
51. Robin McKeever (CAN) 1:06.29,7 (- 6.18,6); 52. Isidor Haas (SUI) 1:06.32,0 (- 6.20,9); 53. Markus Hasler (LIE) 1:06.33,4 (- 6.22,3); 54. Park Byung-chul (KOR) 1:06.35,8 (- 6.24,7); 55. Guido Visser (CAN) 1:06.38,0 (- 6.26,9); 56. Wilhelm Aschwanden (SUI) 1:06.45,3 (- 6.34,2); 57. Aleksei Tregubov (BLS) 1:06.46,3 (- 6.35,2); 58. Mihhail Artjuhhov (UKR) 1:06.53,8 (- 6.42,7); 59. Hiroyuki Imai (JPN) 1:07.00,3 (- 6.49,2); 60. Patrick Weaver (USA) 1:07.07,1 (- 6.56,0);
61. Aleksandr Zarovnõi (UKR) 1:07.27,6 (- 7.16,5); 62. Pavel Zabolotnõi (UKR) 1:07.34,8 (- 7.23,7); 63. Janezh Maric (SLO) 1:07.54,0 (- 7.42,9); 64. Marcin Rozkowski (POL) 1:07.54,6 (- 7.43,5); 65. Vjatsheslav Plaksunov (BLS) 1:07.55,6 (- 7.44,5); 66. Joze Petkovshek (SLO) 1:08.05,5 (- 7.54,4); 67. Ryszard Labay (POL) 1:08.35,7 (- 8.24,6); 68. Daniel Jakobsson (ISL) 1:08.44,9 (- 8.33,8); 69. Ricardas Panavas (LIT) 1:08.58,3 (- 8.47,2); 70. Paul Gray (AUS) 1:09.04,4 (- 8.53,3);
71. Vladislavas Zybailo (LIT) 1:09.06,2 (- 8.55,1); 72. Jes Knudsen (DEN) 1:09.09,1 (- 8.58,0); 73. Antonijo Racki (CRO) 1:09.59,2 (- 9.48,1); 74. Ahn Jin-soo (KOR) 1:10.19,9 (- 10.08,8); 75. Henrik Skifte (DEN) 1:10.38,5 (- 10.27,4); 76. Finn Marsland (AUS) 1:11.17,4 (- 11.06,3); 77. Janis Hermanis (LAT) 1:11.20,9 (- 11.09,8); 78. Pascal Parmentier (BEL) 1:11.29,0 (- 11.17,9); 79. Lefteris Fafalis (GRE) 1:12.44,5 (- 12.33,4); 80. Janus Eigård (DEN) 1:13.37,6 (- 13.26,5);
81. Ben Derrick (AUS) 1:13.40,1 (- 13.29,0); 82. Thorsten Langer (BEL) 1:16.01,7 (- 15.50,6); 83. Nikolaos Kalofiris (GRE) 1:16.06,9 (- 15.55,8); 84. Vladimir Tupitsyn (ISR) 1:18.17,8 (- 18.06,7); 85. Peter Moysey (NZL) 1:19.31,8 (- 19.20,7).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
8 ALA JÄREL
RUS 4 2 2 2 4 2 58
NOR 2 2 1 1 1 0 31
FIN 1 1 1 0 0 2 17
JPN 1 1 0 1 0 0 14
ITA 0 2 1 1 2 1 22
CZE 0 0 1 1 0 0 7
FRA 0 0 1 0 0 1 5
AUT 0 0 1 0 0 0 4
EST 0 0 0 1 0 0 3
KZK 0 0 0 1 0 0 3
SLO 0 0 0 0 1 0 2
POL 0 0 0 0 1 0 2
GER 0 0 0 0 0 1 1
(Punkte iga ala kuuele esimesele 6/5/4/3/2/1).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Öeldakse, et MM-võistluste esimesed päevad näitavad ära, mis suunas suusakaravan liigub, kes on vormis ja kes mitte. Soomlastele on Trondheimi MMi algus olnud kummalise maitsega - spordijuhtide poolt lubatud magusa vahukoore sisse on lipsanud mitu tükki heeringat ning puhast soola takkajärgi. Õhus on märke, mis viitaksid nagu sellele, et meie põhjanaabrite eesmärk - seitse medalit - on ohus.
Ainsana on autasustamispoodiumi kõrgeimale astmele astunud suusahüppaja Janne Ahonen, kelle fantastiline tõus avaringi kaheksandalt kohalt meistriks on siinmail vastu võetud nagu taevast sülle kukkunud lotovõit. Seevastu kahevõistleja Samppa Lajuse totaalne kõrbemine 15 kilomeetri distantsil ning suusaneidude kuulumine ikka veel teise divisjoni on andnud siinsele pressile põhjust häirekella lüüa. Pessimistide kartused võttis kokku laupäevane «Iltalehti», mille esiküljel ilutses Trondheimi MMi avapäevast juttu tehes vaid üks, end seda hävitavam sõna: katastroof.
Janne Ahonen tegi seda, mida temalt oodati juba kaks aastat tagasi Thunder Bay MMil, ent millest tänavu enam keegi unistadagi ei julgenud - võitis läbi aegade kolmanda soomlasena väikese mäe maailmameistri tiitli. Suure vaikija ning kinnise iseloomuga inimesena tuntud Ahonen jäi oma stiilile truuks ka pärast kullavõitu. Vaid korraks tuli naeratusepäike pilve tagant välja ning Ahose suunurgad tõusid ülespoole. Kogu ta olemus oleks nagu öelnud: rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
Ahonen on neljakordne noorte maailmameister, ent täiskasvanute klassis on ta tiitlivõistlustel reeglina läbi põrunud - nüüd tuli võit, mille eest siinne suusaliit on lubanud noormeest premeerida 50 000 margaga. Kui ajakirjanikud värskelt tshempionilt pärisid, mida ta selle rahaga peale hakkab, kehitas 19-aastane lahtilane vaid nõutult õlgu. Polevat veel sellele mõelnud. Või mis see sõdurpoiss - ajateenija nagu Ahonen on - ikka nii suure margapakiga peale hakkab, temale peaks piisama soldati päevarahast, mille eest saab kasarmu puhvetist rõngassaia ning kohvi osta. Tõsi, kodus on Ahost ootamas, ei mitte pruut, vaid uhiuus mootorratas. Noh, mitte just mõni Harley Davidson, ent selline maanteede metallist kaunitar igal juhul. Ja küllap juba motohuviline oskab poolsadatuhat marka ruttu-ruttu ära investeerida.
Loodetavasti peab Soome suusaliit raha osas ikka sõna, sest näiteks läinud aasta Kulmi mammutmäe MMi hõbemedali eest korraldajatelt auhinnaks lubatud 196 pudelit valget veini on Ahosel ikka saamata. Tõotasid nagu järgi saata. Küllap saatsidki ja nii ei maksa Ahosel lootust kaotada. Tean seda omast käest, sest kümmekond aastat tagasi postitasin Birmast koju õnnitluskaardi, mis pole veel siiamaani sihtkohta jõudnud. Aga milleks kiirustada? Küll ta tuleb, ja pealegi, kes kannatab, see kaua elab…
Kui keegi teeks soomlaste hulgas küsitluse Trondheimi MMi suurima pettumuse kohta, oleks tõenäoliselt soosituim vastus siin: Samppa Lajuse superfiasko kahevõistluse 15 kilomeetri distantsil. Olla MK-võistluste üldliider ning minna MMilgi suusarajale esimesena - olgem ausad, mis saab olla veel lubavam enne kuldmedalile? Pärast õnnestunud avapäeva läks eufooria Lajuse ümber nii suureks, et ununema kippus tõsiasi, mida just suurvõistluste õhkkonnas ei tasuks alahinnata - tema noorus. 17-aastase nooruki närvisüsteem on lihtsalt liiga aldis väliskeskkonna mõjudele ning kuigi Lajunen seda ise ei tunnistagi, oli liidrikoorem ta habrastele õlgadele seekord liiga raske. Igal miinusel on aga, Murphy seadust tsiteerides, omad plussid. Näiteks esmaspäevane «Ilta-sanomate» spordilisa leidis 17 põhjust, miks 17. kohale jäänud 17-aastane Lajunen ei peaks ebaõnnestumise pärast kurb olema. Mõned nendest lohutussõnadest: said ju MMi ajal koolist puududa; võidu korral pidanuks sa aastalõpul presidendilossis peetava balli jaoks uue fraki ostma ning Soome parimate sportlaste valimise auks korraldatava kruiisi ajal oleksid niikuinii treeninglaagris. Tõepoolest, norutamiseks pole ju mingit põhjust.
Rohkem kui mees ise said kriitikat tema suusad. Need libisesid allapoole igasugust arvestust ja kõlvanuks mõnede spetsialistide arvates kõige rohkem pliidi alla tule tegemiseks, kui nad mitte plastikkiust tehtud polnuks. Tuleb välja, et Soome kahevõistlejatel lihtsalt pole nii palju suuski, et nende seast hetkeilmale paslikumaid välja valida. Ja seda hoolimata tõsiasjast, et suusafirma Atomic, mille lumelaudadega siinsed kahevõistlejad sõidavad, kuulub Soome kontsernile Amer. Peatreener Jyri Pelkonen oligi pärast võistlust kohalike suusakapitalistide peale pahane - jaapanlastele, eesotsas Kenji Ogiwaraga anti küll konveierite kaupa uusi suuski, ent soomlastele mitte.
Vägisi tuleb meelde vanasõna kingsepast, kelle majas pole kunagi korralikke saapaid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Peaministrikandidaat Mart Siimann keskendus möödunud laupäeval palli korvisaatmisele endises Kooperaatori võimlas, milles nüüd mängivad põhiliselt Tallinna Kalevi Korvpallikooli lapsed. Mart Siimann on Eesti Spordiseltsi Kalev esimees, see seletab ära, miks talle korvpallikooli saali avamisel pall pihku anti.
1993. aasta oktoobrist Tallinnas tegutseva korvpallikooli tegevus käis siiani Kalevi spordihallis, Floraspordis, koolivõimlates. Veebruariks 1997 on tegevus koondunud pidulikult avatud võimlasse. Idee luua keskse spordiseltsi juurde noorte pallipatsutajate kasvatamise kool kuulub vendadele Arvo ja Heino Lillele. Rahaliselt asus ettevõtmist toetama riik. Algusest peale on asja juures olnud Joann Lõssov, Heino Kruus, Valdu Suurkask ning teised Eesti korvpallile tuntust toonud mehed ja naised. Praegu kuulub ETK saal aktsiaseltsile Sakkop. Kesklinnast kulub korvpallisaalini (Saku tn. 8) jõudmiseks 10 minutit autosõitu.
Uue harjutamispaiga saanud kooli auhinnavitriinis on kümmekond karikat vabariiklikelt noortevõistlustelt. Oleks patt, kui nüüd ei tuleks lisa.
Artikli algusesse