Justiitsministeerium soovib ehitada Tartusse vangla viiesajale kinnipeetule ja arestimaja. Neljahektariline territoorium on välja valitud Raadi lennuväljal praeguse autoturu naabruses. Tartu linnavalitsus pakkus alternatiivina välja Turu 58 krunti, kui linnavolikogu üldse nõustub vangla rajamisega.
«Justiitsministeerium taotleb linnalt koha eraldamist kinnisele vanglale. Linnaplaneerijad otsivad praegu sobivaid asukohti, Raadi pole ainuke võimalus,» ütles eile Tartu linnapea Tõnis Lukas. «Oluline on infrastruktuuri olemasolu ja ümbruskonna ohutus. Otsustab lõpuks linnavolikogu.»
Arutatud on ka vangla rajamist mõne kilomeetri kaugusele Tartu valda Maramaale, kus asus Vene sõjaväeosa. «Viimati oli meil sellest täitevametiga juttu oktoobris. Vallale pole keegi ära öelnud, et see koht ei sobi,» sõnas vallavanem Aivar Soop.
Täitevameti peadirektor Olavi Israel on seisukohal, et Raadi on tulevaseks vanglaks siiski sobivaim koht. Justiitsministeerium on juba alustanud ka sealse neljahektarilise maa vormistamist riigi omandisse.
Täitevameti pressiesindaja sõnul jääb vangla ehitamine siiski kaugesse tulevikku. Eestisse peaks tulema kolm uut vanglat, kuid lahtine on nende ehitamise finantseerimine ning Ida-Virumaal olevat asupaikki valimata. Lõuna-Eestis kavandatavat vanglat just Tartu linna, mitte maakonda või mõnda väikelinna.
Esialgu sooviti Tartusse ehitada koos vangla ja arestimaja. Kuid uue arestimaja saamisega oli kiirem, sest senine paarisaja aasta vanune hoone on juba aastaid varisemisohtlik. Ülemise korruse kambreid ei saa enam kasutada ning teised ruumid on ülemajutatud.
«Veebruaris ostis siseministeerium endise Tarkoni tsehhi, mille projekteerimisega arestimajaks on juba alustatud,» ütles Tartu politseiprefekt Raivo Palu. «Staadioni tänava arestimajja tuleb üle saja koha. Loodetavasti saame suveks valmis projekti, et enne sügist alustada ehitamist ja järgmise aasta jooksul uude asukohta kolida.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Politseinikena esinenud kurjategijad peatasid ööl vastu neljapäeva Märjamaa lähistel furgoonauto, vangistasid autojuhi ning röövisid enam kui kaks miljonit krooni maksva laadungi.
Helsingist Riiga arvuteid, jalanõusid, riideid, olmetehnikat ja autovaruosi toimetanud veoauto SISU peatus politseivärvides ja vilkuritega Opel Vectra nõudel ööl vastu neljapäeva kell neli Tallinna-Pärnu maanteel Märjamaa lähistel. Harjumaalasest autojuhi poolt hiljem uurijatele antud selgituste kohaselt ei huvitunud Opelist väljunud venekeelsed politseimundrites mehed aga sohvri dokumentidest, vaid rebisid ta juhikabiinist välja ning toppisid lähedalseisvasse Toyota väikebussi. Autojuhi tunnistuse kohaselt vabanes ta vangistusest alles kell 23, tühjaks röövitud SISU leiti aga samal ajal Rae vallast Suur-Sõjamäe teelt, ohutuled vilkumas ja sisustus osaliselt musta värviga üle pihustatud.
Harju politseiprefektuuri abiprefekti Madis Niinemetsa sõnul on röövitud ka kauba dokumentatsioon, kuid esialgseil andmeil on kahju 2 100 000 krooni. Politsei andmeil on see viimaste aastate suurim maanteerööv Eestis.
«Veebruari lõpul rööviti Harjumaal samuti üht lõikelilledega furgooni, ent siis oli autojuht parajasti puhkamas ning ka kahju oli väiksem - umbes 30 000 krooni,» ütles Niinemets. «Nii suurt röövi ei mäleta hulgal ajal. Selliseid juhtumeid on varem ette tulnud küll posti- ja rahaautodega, ent mitte kaubamasinatega.»
Niinemetsa sõnul püüab politsei selgusele jõuda autojuhi ütluste paikapidavuses, esialgu ei välistata ühtegi versiooni, ka röövi lavastamist.
Politseivärvides masinate abil sooritatavate röövide poolest on saanud tuntuks Läti, Leedu ja Poola maanteed. Hiljaaegu sattusid eesti autojuhid seda tüüpi röövide ohvriks Riia ringteel.
Madis Niinemets ei välistanud eile Märjamaa röövi puhul «nakkust lõunast». «Kurjategijad mõtlevad igasuguseid asju välja. Kuid esialgu tuleb kontrollida autojuhi ütlusi,» nentis Harju politsei abiprefekt.
Niinemetsa sõnul tegi autojuht õigesti, kui politseivärvides masina märguande peale peatus, kuid poleks pidanud öistele huvilistele varmalt kabiiniuksi avama.
«Oleks tulnud uksed lukus hoida ja peatajatega suhelda alla lastud küljeakna kaudu. Kusagil pole öeldud, et politseile peaks autoukse lahti tegema. Kui aga politseiniku moodi välja nägev isik hakkab ise ust lahti kiskuma, on asi juba kahtlane,» rääkis Madis Niinemets.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Ida-Viru prokurör Aivar Lembit algatas teisipäeval distsiplinaarmenetluse keskuurimisbüroo Ida-Viru grupi vanemuurija Juri Saltõkovi ja grupi juhi Ivan Razumnõi suhtes.
18. veebruaril selgus Ida-Viru maakohtus ühe väljapressijate grupi kohtuasjas, et kohtualuste tegusid uurinud vanemuurija Juri Saltõkovi 22-aastane tütar Jelena elas vabaabielus ühe kohtualusega, Juri Gribatshoviga.
Juri Saltõkov, kes suhtus oma tütre väljavalitusse eitavalt, oli algatanud kriminaalasja oma faktilise väimehe suhtes, seda kriminaalasja uurinud ja koostanud süüdistuse.
Saltõkovi ülemus, keskuurimisbüroo Ida-Viru grupi juht Ivan Razumnõi oli prokuratuuri määruse kohaselt teadlik Saltõkovi ja Gribatshovi sidemetest, kuid sellest hoolimata ei eemaldanud Saltõkovi selle kriminaalasja uurimisest.
Prokurör leidis, et tegemist on kriminaalmenetlusseaduse rikkumisega ja algatas sel teisipäeval distsiplinaarmenetluse.
«Kindlasti kajastus Saltõkovi ja Gribatshovi vaheline side ka asja uurimises, kuid seda on tagantjärele võimatu tõestada,» ütles prokurör Aivar Lembit. Tema sõnul tuleb selle väljapressijate jõugu kriminaalasja hakata uurima uuesti algusest peale.
Razumnõi arvates polnud põhjust Saltõkovi selle kriminaalasja uurimiselt eemaldada, kuna uurimine oli läbi viidud objektiivselt. Pealegi sai Razumnõi uurija Saltõkovi tütre ja kohtualuse Gribatshovi sidemetest teada alles kohtus.
«Kes kellega magas, ma enne kohtuistungit ei teadnud,» ütles Razumnõi, lisades, et tema arvates on prokuröri poolt distsiplinaarmenetluse algatamine järjekordne katse keskuurimisbürood diskrediteerida.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Naine, kellelt mees oli mootorsaega nina peaaegu ära lõiganud, paraneb Kuressaare haigla kirurgiaosakonnas.
Teisipäeval saagis Saaremaal Hakjala külas Vello oma naisel Leidal peaaegu nina peast. Kiirabi toimetas 61-aastase naise Kuressaare haiglasse, kus arstid nina uuesti kokku lappisid.
Kirurg Aare Taul ütles, et see on tal esimene kord inimesele nina pähe tagasi õmmelda. Küll olla tulnud kõrvu tagasi panna.
Saag oli naisel ülahuule juurest kuni ninaseljani sisse läinud. Nina oli veel ühesentimeetrist nahariba pidi näo küljes. Saag oli haavanud ka naise vasakut põske, lõuga ja vasakut kätt.
«Ketiga mootorsaag ei lõika, vaid rebib koed ja hakib need. Seetõttu on haav ebakorrapärane. Rebitud koed pole enam eluvõimelised,» ütles Aare Taul.
Naine paraneb hästi ja nädala pärast saab koju. Kirurgi hinnangul jäävad siiski armid, neid päris kaotada ei õnnestu, aga nina jääb alles.
Üks sama küla mees ütles «Postimehele», et Vello rääkinud, kuidas õnnetus juhtus. Vello lõiganud õuel õunapuid ja komistanud. Ta üritanud töötava sae maha visata, kuid saag tabas hoopis naist, kes meest töö juures abistas.
Ajaleht «Oma Saar» edastas Vello sõnad, et ta ei olnud saetöö ajal purjus, vaid natuke õlut võtnud.
Artikli algusesse