|
|
|
|
EME peasekretär Andres Varik vahetab põllumajandusministri toolil välja Ilmar Mändmetsa. |
Põllumajandusülikooli rektor Mait Klaassen asub haridusministri kohale. |
Valitsuse moodustaja, Koonderakonna aseesimees Siimann sõitis eile õhtul Kadriorgu president Lennart Meri juurde, kaasas uue valitsuse koosseis.
«Postimehe» tööpäeva lõpuks ei olnud selgunud, kas president kinnitas Siimanni esitatud valitsuse koosseisu või mitte, sest president jutles Siimanniga tunde. Vastavalt põhiseadusele on presidendil kinnitamisega aega kolm päeva alates koosseisu esitamisest. Mitme usaldusväärse allika kinnitusel tahaks Siimann koos oma valitsusega anda Riigikogu ees ametivande järgmise nädala esmaspäeval.
«Postimehe» andmeil ei jätka ministritena Siimanni valitsuses Vähi valitsuse haridusminister Rein Loik, põllumajandusminister Ilmar Mändmets ja portfellita regionaalminister Tiit Kubri.
Ülejäänud Vähi valitsuse ministrid jätkavad ning Siimanni valitsuses on välisminister Toomas Hendrik Ilves, siseminister Riivo Sinijärv, rahandusminister Mart Opmann, justiitsminister Paul Varul, kaitseminister Andrus Öövel, majandusminister Jaak Leimann, teede- ja sideminister Raivo Vare, sotsiaalminister Tiiu Aro, kultuuriminister Jaak Allik, keskkonnaminister Villu Reiljan ning portfellita eurominister Andra Veidemann.
Opmann,Varul, Öövel, Allik ja Reiljan on oma ametikoha säilitanud alates 1995. aasta aprillist, kui ametisse astus Keskerakonnaga moodustatud Vähi valitsus. Neli esimest on Koonderakonna liikmed. Reiljan on Maarahva Erakonna liige.
Siseministrina jätkav koonderakondlane Sinijärv oli aprillis 1995 moodustatud Vähi valitsuse välisminister. Novembris 1995 koos Reformierakonnaga moodustatud Vähi valitsuses jäi Sinijärv esialgu ministrikohata. Pärast eurominister Endel Lippmaa lahkumist tõusis Sinijärv augustis 1996 euroministriks ning pärast Reformierakonna lahkumist Vähi valitsusest sai Sinijärvest detsembris 1996 siseminister.
Ilves, Leimann, Vare, Aro ning Veidemann said ministriks detsembris 1996 pärast Reformierakonna lahkumist Vähi valitsusest. Neli esimest on parteitud. Veidemann on valitsuskoalitsiooni ametlikult mittekuuluva Arengupartei esimees.
Reformierakonna lahkumise järel detsembris 1996 haridusministriks saanud Loik loobus ministrina jätkamisest isiklikel põhjustel. Väidetavalt tehti Loigule valitsuskriisi ajal soodne tööpakkumine. Siimann on varem «Postimehele» öelnud, et Loik lubas peaminister Siimanni vajaduse korral nõustada.
Siimann pakub valitsuse haridusministriks Eesti Põllumajandusülikooli rektori Mait Klaasseni. Parteitu Klaassen kandideeris Tartu linnavolikogusse koonderakondlikul tüvel moodustatud valimisliidus Tartu 2000.
Põhiliselt Eesti Maarahva Erakonna survel peab põllumajandusministri kohal jätkamisest loobuma Ilmar Mändmets, kes on olnud Vähi valitsustes alates aprillist 1995. Siimann pakub oma valitsuse põllumajandusministriks Maarahva Erakonna peasekretäri Andres Variku. Varik on Riigikogus olnud Maarahva Erakonna fraktsiooni esimees.
Ministrina jätkamisest loobub portfellita regionaalminister Tiit Kubri, kes sai Vähi valitsusse novembris 1995, kui tehti valitsus koos Reformierakonnaga. Maarahva Erakonna liige Kubri on «Postimehele» varem mõista andnud, et loobumise põhjus on isiklik.
«Postimehe» andmeil jätab Siimann Kubrist vabaks jääva koha esialgu täitmata.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Politseiameti komisjon otsustas eile, et mullu detsembris väljakuulutatud autoostu riigihanke vähempakkumise konkursil ostetakse 50 Opelit, 90 Volkswagenit ja 50 Mazdat. Autopargi uuendamine läheb politseile maksma 30,565 miljonit krooni.
Siseministeeriumi ja politseiameti esindajatest koostatud hankekomisjon ministeeriumi kantsleri Jaan Tootsi juhtimisel tegi «Postimehe» andmeil otsuse, et Opelid ostetakse aktsiaseltsi Baltmotors, Volkswagenid Auto Matkari ning Mazdad aktsiaseltsi Esma Auto tehtud pakkumiste alusel.
Tükihinnaga 117 000 krooni hangivad politseinikud 30 Opel Astra 4D 1,4 SE mudelit, mis tõenäoliselt lähevad juurdlejate ja politseiuurijate käsutusse. Opel Astra Caravan 4D 1,4 SE universaalkerega auto eest, kuhu mahuvad ka operatiivgrupid koos koertega, makstakse 119 500 krooni, neid ostetakse 20.
Volkswagenitest ostavad politseinikud 60 Golf Variant 1,8 GL Synchrotti, mis «Postimehe» andmeil võivad minna maakondade politseinike käsutusse. Ühe auto hinnaks pakuti 175 000 krooni. Linnades ringisõitmiseks pidasid politseinikud sobivaks VW mudelit Vento 2,8 VR6, neid ostetakse 20, ühe hind 186 300 krooni. Lisaks leiavad politseiametnikud kasutuse kümnele Volkswagen Sharan väikebussile, neist maksab igaüks 189 800 krooni.
Esma Autolt ostetakse 50 autot Mazda 626 NB 2,0 GL, iga auto eest tuleb tasuda 159 300 krooni. Nendega hakkavad sõitma ilmselt kriminaalpolitseinikud.
Siseministeeriumi pressiteenistus märkis, et konkursikomisjon tegi väljavalitud automudelite kohta üksmeelse otsuse. Kõik kolm automarki, mida politsei vastavalt konkursitulemustele kavandab osta, on politseiametnike kasutuses ka juba varem.
Teatades soovist osta orienteerivalt 200 sõiduautot, kuulutas politseiamet mullu 17. detsembril välja uue riigihanke pakkumise konkursi, mille tähtajaks oli algul seatud 27. jaanuar.
See osutus mitme autofirma hinnangul liiga lühikeseks. Samuti tekitas protesti osa konkursitingimustega seatud nõuetest ostetavatele sõidukitele, eriti 1,4-meetrine miinimumkõrguse nõue.
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liitu (AMTEL) ühinenud automüüjad esinesid 10. jaanuaril avaldusega: küsitavused konkursikorralduses annavad alust arvamuseks, et tulemused võivad olla ette otsustatud. AMTEL märkis samuti, et politseiameti riigihankepakkumised on süstemaatiliselt silma paistnud ebakorrektsusega.
Politseikomisjon loobus kõrgusnõudest ja lükkas konkursitähtaja edasi veebruari lõppu. Samuti loobuti esialgsest tingimusest, et konkursi võitjal tuleb investeerida 3 miljonit krooni Tallinnas Suur-Patarei tänavas asuva politseiameti automajandi kapitaalremondiks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kui ühel laevaomanikul on mitu laeva, siis on olnud juhtumeid, kus tuuakse ühe laeva pealt üks asi, teise laeva pealt teine asi selle kolmanda laeva peale, millel tehakse kontroll.
Praegu on murelapseks Eesti Merelaevandus, kelle 13 laeva peeti möödunud aastal välissadamates kinni. Kinni peetakse laev, millega ei tohi merele minna.
|
|
Paljud laevaomanikud ütlevad, et mis siis, see laev sõitis ja sõidab edasi. Kõige kurioossem on see, kui öeldakse, et leitakse teine kapten, kes on nõus selle laevaga sõitma. Aga neid mehi on praegu palju. Veeteede ameti meresõiduohutuse talituse juhataja Vello Muru |
Veeteede ameti meresõiduohutuse talituse juhataja Vello Muru nentis «Postimehele» antud intervjuus, et Eesti laevade tehniline seisukord on halb. Eelmisel aastal pidasid laevakontrolliinspektorid Eesti laevu kinni 145 juhul. Samas loodab Muru, et kõige halvem aeg on möödas.
Eestis on suhteliselt palju sadamaid. Milline on tehniline kontroll enne, kui laev sadamast välja sõidab?
Enne väljasõitu kontrolli pole, see on juba kapteni mure. Laevadele on rahvusvaheliselt kehtestatud, et iga viie aasta järel kontrollitakse kõik laevad korralikult üle ja neile antakse uued dokumendid. See viieaastase kehtivusega dokument on kehtiv ainult juhul, kui igal aastal tehakse laeva tehniline ülevaatus.
Muidugi, aastas on 12 kuud. Hiljuti hukkunud Avely ja Marily ülevaatus tehti sügisel, siis tehnilisi puudusi ei olnud. Aga ka autod käivad iga-aastasel kontrollil, kuid päev pärast kontrolli võib mootor seiskuda, midagi ei ole teha.
Vaatamata kõigele on siiski autojuhte, kes tehnilisest ülevaatusest mööda hiilivad. Kas laevade puhul on võimalik tehnilisest ülevaatusest mööda hiilida?
On küll. Kui ühel laevaomanikul on mitu laeva, siis on olnud juhtumeid, kus tuuakse ühe laeva pealt üks asi, teise laeva pealt teine asi selle kolmanda laeva peale, millel tehakse kontroll.
Kui väga põhjalikult asja uurida, siis on võimalik aru saada, kas see on selle laeva alaline asi või mitte.
Mis järgneb, kui tuvastatakse selline pettus?
Laev pannakse seisma, kuni vead on likvideeritud. Kahjuks pole meie seadused selle koha pealt paigas, et ka karistada.
Kas on võimalik pisteline kontroll?
Jah, pistelist kontrolli tehakse aasta läbi. Neile laevadele, mis teevad rahvusvahelisi reise, on sadamariigi laevakontroll. Need inspektorid kontrollivad vähemalt 25% välisriigi laevadest, mis tulevad meie sadamatesse. Meie laevakontroll töötab viimasel ajal juba päris edukalt.
Teine asi on lipuriigi laevakontroll. See tähendab, et näiteks Eesti inspektorid kontrollivad Eesti lipu all sõitvaid laevu. See on vähemalt kord aastas kindlasti. Kuid me kontrollime sagedamini.
N Liidu lagunemisega tekkis Eestis kaks suurt laevaomanikku - Eesti Merelaevandus ja RAS Ookean. RAS Ookeani laevad olid vanemad ja rohkem korrast ära kui Merelaevanduse laevad ning nendega oli rohkem probleeme. Neid peeti välissadamates kinni. Ookean on nüüd hingusel.
Kui palju on Eestis laevaomanikke?
1993. aastal oli Eestis 151 laevaomanikku, praegu ka umbes sama palju.
Praegu on murelapseks Eesti Merelaevandus, kellel peeti möödunud aastal välissadamates kinni 13 laeva. Kinni peetakse laev, millega ei tohi merele minna.
Kahjuks on laevaomanikud läinud seda teed, kus nii kapten kui laevaomanik teavad, et sellel laeval on puudused ja sellega ei tohiks merele minna. Kuid puuduste kaotamisega venitatakse nii kaua, kuni laevakontrolliinspektor ka avastab selle puuduse ja paneb laeva kinni. Siis leitakse mõne tunni vältel raha ja ostetakse uus osa või remonditakse vana.
1996. aastal pidasid laevakontrolliinspektorid kinni 145 Eesti laeva. Need laevad tehti merekõlblikuks mõne tunniga, maksimaalselt mõne päevaga.
Kas merekõlbmatute laevadega sõitvate kaptenite suhtes ei saa midagi ette võtta?
Kapteni vastu saame. Kui kapten läheb laeva omaniku juurde ja ütleb, et laeval on sellised puudused ning nende likvideerimiseks on vaja raha, siis normaalne laevaomanik laseb laeva korda teha. Aga paljud laevaomanikud ütlevad, et mis siis, see laev sõitis ja sõidab edasi. Kõige kurioossem on see, kui öeldakse, et leitakse teine kapten, kes on nõus selle laevaga sõitma. Aga neid mehi on praegu palju.
Kas nendest 145 kinnipeetud laevast joonistub mingi pilt laevaomanikest, kelle laevu on rohkem kinni peetud?
Joonistub küll. Välissadamates kinni peetud laevadest on juhtival kohal Eesti Merelaevandus - laevad Kassari, Rapla, Vaindlo kahel korral, Vilsandi kahel korral, Parila, Valkla kahel korral. Valklaga oli eriti kurioosne lugu. Selle laeva meeskonnast ei jäänud Merelaevandusse peaaegu kedagi järele, neile anti lõpparve. Mehed olid laeva kontrollimise ajal juua täis.
Kui vaadata kinnipeetud laevade ja laevaomanikule kuuluvate laevade suhet, siis Eesti Merelaevandusel on 51 laeva ja laevu on eelmise aasta 10 kuu jooksul kinni peetud 24 korda. Firmal Kalbur F on üheksa laeva ning viis kinnipidamist. Masekol neli laeva ja kolm kinnipidamist ja nii edasi. See on üpris masendav pilt.
1996. aastal peeti välissadamates Eesti laevu kinni 20 korral ja Eesti sadamates 125 korral.
Peamiselt on kinnipidamiste puhul tegemist kauba- ja kalalaevadega. Kas ka reisilaevu on kinni peetud?
1995. aastal oli üks juhtum Corbiere’iga.
Kuid kui rääkida veel kala- ja kaubalaevadest, siis kalalaevade seisukord on halvem, sest kolhoosidest saadi need üksikud laevad, mis on kehvas tehnilises seisukorras.
Samas on laevainspektorid eelmisel aastal kinni pidanud ka Hiiumaale ja Saaremaale sõitvaid praame.
Need põhjused olid peamiselt seotud dokumentide ja üldohutusega, näiteks oli midagi trepiga vms. Raskemad probleemid on seotud tuleohutuse ja päästevahenditega. Dokumentide probleemid on kergemad.
Eelmisel aastal on inspektorid kinni pidanud peaaegu kõik parvlaevad, mõnel neist oli probleeme ka tuleohutusega.
Peaaegu kõigi praamidega oli probleeme.
Praami või reisilaeva kinnipidamine on ikkagi raskem juhtum kui kala- või kaubalaeva kinnipidamine.
Kindlasti, seal on ju inimesed peal.
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon võttis vastu otsuse, et need laevad, mis peetakse kinni kodusadamates, on plusspunktid, need laevad, mis peetakse kinni teise riigi sadamas, on miinuspunktid. Iga välismaal kinni peetud laeva kohta tuleb kirjutada ettekanne Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile.
Vaatamata küllalt tihedale kontrollile juhtub merel siiski ka õnnetusi. Kui palju oli eelmisel aastal õnnetusi Eesti laevadega?
Õnnetusjuhtumeid oli. AS Triigi väike kaubalaev Gertrud jooksis kaldale ja on seal siiani. See oli puhtalt kapteni ja tüürimehe süü.
Õnnetused olid ka kahe väikese kalalaevaga.
Jutt on kuidagi pessimistlik saanud. Kas tõesti on olukord laevadega nii õnnetu?
Ma arvan, et 1996. aasta oli Eesti laevadele kõige halvem aasta - meie laevu peeti palju kinni. Ma arvan, et tipp on nüüd möödas. Praegu on küll veel probleem Eesti Merelaevandusega, mis läheb erastamisele. Seal on vanu laevu ja need vanad laevad püütakse maha müüa, kuid neisse püütakse raha mitte panna ja neist viimane veel kätte saada.
Samas on ka Merelaevanduse laevade kinnipidamine harvenenud. Sel aastal on kinni peetud üks Merelaevanduse laev.
1992. aastal peeti välismaal kinni üks Eesti laev, 1993. aastal seitse, 1994. aastal 16, 1995. aastal 18 ja 1996. aastal 20 Eesti laeva. Sel aastal me ei tohiks ületada 15 laeva piiri. Selle joone peab saama järsult alla.
Artikli algusesse