Sotsiaalelu
Eile allkirjastatud lepinguga saab Hansapank kolmeks aastaks 100 miljonit Saksa marka sündikaatlaenu kokku 29 pangalt.
Laenu intressiks on Saksa marga LIBOR pluss 0,95%. Laenutigimustes on märgitud, et intressimarginaal väheneb 0,20% juhul, kui Hansapank saab vähemalt BBB-reitingu rahvusvahelistelt reitinguagentuuridelt Moody’s või Standard & Poor’s, ning veel 0,15% võrra juhul, kui Eesti peaks saama OECD liikmeks.
Pangale rahvusvahelise reitingu tellimine eeldab Eesti riigireitingu olemasolu, mille tellimine võib tulla kõne alla kõige varem mais. OECD, nn maailma rikaste riikide klubi liikmeks Eesti esialgu veel ei pürgi.
Esialgu läks pank küsima 50 miljonit Saksa marka, kui aga osutus võimalikuks 100 miljoni laenamine, otsustati selle summa kasuks.
Lisa võtmine osutus Hansapanga juhatuse aseesimehe Rain Lõhmuse sõnul põhjendatuks varem saadud kallimate laenude tagasimaksmise eesmärgil. Mullu aprillis võetud Hansapanga esimese, 38 miljoni Saksa marga suuruse eurolaenu tagasimaksmisega uue arvel säästab pank 3,2 miljonit krooni aastas. Tagasi makstakse ka rahandusministeeriumi kaudu tulnud laenud, kokku 12 miljonit marka.
Sündikaatlaenu organiseerijaiks olid Saksa Bankgesellschaft Berlin Group ja Briti Barclay Panga tütarfirma BZW. Ükski osalejaist ei laenanud üle 5,5 miljoni Saksa marga.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Ofeliale ei saa anda praegu importpiirituse hulgimüügi litsentsi, sest Liviko ja Remedia kui suurimad piirituse tarbijad Eestis võivad soovi korral ise odavat piiritust importida, ütles alkoholi- ja tubakalitsentsi komisjoni esimees Aleksander Skoblov.
Kolmapäeval lükkas alkoholi- ja tubakalitsentsi komisjon tagasi Ofelia taotluse saada importpiirituse hulgimüügi litsents. Skoblovi väitel puudus taotlusel ammendav põhjendus. Pealegi on Eesti piiritusetootjatel praegu tekkinud raskusi oma toodangu realiseerimisega.
«Aeg ei ole niisuguse litsentsi väljastamiseks veel küps,» ütles Skoblov. «See ei tähenda, et keeldusime lõplikult. Arutame asja kindlasti kunagi edaspidi.»
Ta lisas, et Ofelial on luba piiritust oma tarbeks importida. Nüüd soovib ettevõte Alko piiritust Eesti turul ka hulgi müüma hakata. Ofelia veab praegu Võrumaa endise Linda kolhoosi baasil tekkinud veine tootvast firmast Linda Nektar AS paakautodega veini Soome. Tühisõitude vältimiseks tahabki Ofelia samade autodega piiritust Soomest Eestisse tuua, et seda teistele alkoholitootjatele müüa, väitis Skoblov. Ofeliale kuulub Linda Nektari aktsiate kontrollpakk.
Ofelia ei kavanda suurt müüki
Ofelia turundusdirektor Evald Tärni ütles «Postimehele», et litsentsi taotlemise eesmärk ei olnud sugugi Soome piirituse massiline müük Eestis. Ka tühisõitude vältimine ei ole peamine, sest see küsimus on juba teistmoodi lahendatud. Ofelia tahab tema sõnul pakkuda lihtsalt natuke teise lõhna ja maitsega piiritust, mida kohalikud alkoholitootjad võiksid kasutada eksporttoodangu valmistamiseks.
«Kui tahad teha toodet mingi konkreetse maa turule, pead paratamatult arvestama sealsete inimeste maitseharjumustega,» rääkis Tärni.
Oma tootmises kasutab Ofelia põhiliselt Alko piiritust. Samas ütles Tärni, et firma ostab ikka seda piiritust, mille puhul on hinna ja kvaliteedi suhe parim.
«Soome piirituse liitrihind on umbes kolm krooni odavam kui Eestis toodetul,» ütles Skoblov. «Sellele Ofelia rõhubki. Litsentsikomisjon pidas taotluse tagasilükkamisel silmas ka asjaolu, et Venemaa piirangute tõttu on Moe ja Rakvere piiritusetehasel raskusi oma toodangu realiseerimisega. Pealegi saab nii Liviko kui Remedia ise vajaduse korral odavat piiritust importida, neil ei ole vaja seda Ofelia vahendusel osta. Komisjon mõistis, et Ofelial on oma huvi, kuid samasugused huvid on ka teistel.»
Ta mainis, et nii Soome kui teised Euroopa riigid doteerivad kohalikke piiritusetootjaid, Eesti aga mitte. Seetõttu ongi välismaine piiritus Eesti omast odavam.
Tärni mainis, et Soome ja Eesti piirituse hinnavahe on nii väike, et ei mõjuta alkohoolsete jookide jaehinda.
Piiritusetootjad peavad aktiivsed olema
Tärni märkis, et Venemaa kehtestatud nõuete tõttu (piiritusetransiidilt nõutav suur tagatisraha) on olukord Eesti piirituse- ja alkoholitootjatel tõesti raske ning lahenduse leidmine läheb keeruliseks.
«Venemaa on igal aastal mingeid kvoote ja kitsendusi määranud, kuid päris karmilt ei ole neid kunagi ellu rakendatud,» rääkis ta. «Nüüd on probleem vist küll nii suureks paisunud, et Venemaa otsustas turgu kaitsma hakata. Eks Eesti piiritusetootjad pea otsima teisi paiku, kuhu oma toodangut eksportida.»
Ta lisas, et kolmapäeval oli majandusminister Jaak Leimanni juures koosolek, kus tekkinud olukorrale lahendust otsiti. Keeruliseks teeb asja seegi, et Eestil pole siiani alkoholiseadust. Suurimat huvi olukorra lahendamiseks peavad näitama siiski tootjad ise. Lahendus võiks olla näiteks nii Eesti kui Vene pankade garantii saamine maksude tasumisel.
«Kui päris aus olla, siis Eesti turu vajaduste rahuldamiseks piisab ühest piiritusetehasest,» ütles Skoblov. «Muidugi ei saa öelda, et paneme ühe või teise ettevõtte seisma.»
70% Ofelia aktsiatest kuulub Soome alkoholikontserni firmale Primalco Oy ning 30% Eesti eraisikutele. 1996. aastal moodustas Ofelia turuosa Eesti viinatootjate seas ligi 4%.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Toimetulekuklassid avasime 1990. aastal seepärast, et lapsed, keda ei tunnistatud koolikohuslaseks, ei peaks jääma koju nelja seina vahele,» sõnab Tartu Kroonuaia kooli direktor Tiina Kivirand.
Sotsiaalministeeriumi andmetel õpib Eestis toimetulekuklassides-koolides umbes 360 last.
Kroonuaia koolis õpivad juba seitsmendat aastat teiste laste kõrval ka keskmise ja mõõduka vaimse alaarenguga lapsed. Kevadel saadab kool teele esimese lennu toimetulekuklassi lõpetajaid.
«Õppetsükli oleme kujundanud nii, et sulatada õpilast ümbritsevasse ellu ning korrigeerida tema arengust tulenevaid puudeid,» ütleb Tiina Kivirand. «Paneme rõhku ka positiivsele enesetunnetusele.»
Viimasel ajal on küll palju räägitud puuetega laste integreerimisest tavakooli, kuid meie üleminekuühiskonnas pole üldsus ning eelkõige lapsevanemad selleks valmis, arvab Kivirand. Tema sõnul pole ka tavakool veel valmis vastu võtma erivajadustega lapsi.
«Peale lisaruumi vajab iga arenguhälbega laps individuaalõpet ja mitmete spetsialistide (eripedagoog, logopeed, psühholoog, psühhiaater ja meditsiinitöötaja) abi. Nende ülalpidamine käib aga paljudele koolidele üle jõu,» tunnistab Kivirand.
Kroonuaia kooli toimetulekuklassi õpilased on täielikult sulanud kooliperesse, kaasõpilased ei kiusa ega narri neid ning suhtuvad nende esinemisse kooliüritustel heatahtlikult,» sõnab Kivirand. Seegi on osa toimetulekust - oskus arvestada teistega enda ümber.
Millises koolis üks või teine laps õppima hakkab, peaks olema Kiviranna arvates lapsevanema otsustada. «Vanem peaks tutvuma ühe või teise kooli võimalustega oma lapse arengust lähtuvalt. Kui ta valib lapsele kehvema variandi, on see tema õigus,» sõnab Kivirand.
Toimetulekuklassis koostatakse peale ühiste õppekavade igale lapsele individuaalne õppeprogramm. Lisaks elementaarsetele oskustele, nagu teistega arvestamine, puhtuse ja korra hoidmine ning kombekas käitumine õpetatakse toimetulekuklassi õpilastele kümne piires arvutamist ja enda nime kirjutamist. Suur osa õpiajast kulub õppekäikudele, sest Kiviranna sõnul on panganduse, postisüsteemi ning telegraafi tundmine hädavajalik.
«Ühe või teise tarkuse omandamine sõltub iga lapse arengutasemest ja võimetest,» selgitab Kivirand ja lisab, et näiteks Maarja koolis õpivad raskema vaimse alaarenguga lapsed ning nemad ei pruugi lugemise-kirjutamisega hakkama saada. «Meil algab toimetulekuõpetus nööpide kinnipanekust ning saapapaelte sidumisest,» kinnitab Tartu Maarja kooli direktor Anne Daniel ja lisab, et mõni laps ei saa sellega hakkama pärast kooli lõpetamistki.
Eluõpetus
Kroonuaia kooli eluõpetuse klass on justkui nägusalt sisustatud köök. «Toimetulekuklassi õpilased õpivad kord nädalas tundma lihtsamaid toiduaineid ja toidu valmistamist, lauakatmist ja eneseteenindamist,» sõnab Kivirand. Näiteks viimati õppisid lapsed munatoite valmistama ning küpsetasid omletti.
Kiviranna sõnul õpib ühes toimetulekuklassis viis kuni kuus õpilast, samal ajal kui nende kooli tavaklassis on lapsi kuni 12. «Oleks ideaalne, kui õpetaja kõrval oleks ka abikasvataja,» tõdeb Kivirand.
«Meil on ka lastevanematega väga hea läbisaamine, nad huvituvad siiralt oma järeltulija käekäigust,» räägib Kivirand. Lapsevanemad suhtuvad hästi ka laste väljasõitudesse ning osalemisse Eesti eriolümpial ning ei keeldu rahalisest abist.
Mis saab toimetulekuklassi lastest pärast kooli lõpetamist? «Hälvetega noorel on väga raske tööd leida,» ütleb Kivirand. Tõenäoliselt jääb see peamiselt lapsevanema hooleks, kas ta leiab oma järeltulijale tööd või rakendab teda kodus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Mainori lastekool on Eestis ainuke, kus saavad majandusõpet koolieelikud (5-7-aastased lapsed).
Mainori majanduskooli Tartu filiaali lastekool alustas tegevust mõne nädala eest. Karlova gümnaasiumi alglassiõpetaja Milvi Gornischeff annab 5-7-aastastele lastele majandustunde, Heli Pundonen õpetab matemaatikat, emakeelt ja käelist tegevust ning Anneli Kumar annab muusika- ja tantsutunde.
«Ameeriklased hakkavad õpetama majanduse põhitõdesid juba 3-aastastele lastele (kokkuhoid peres jms),» räägib Gornischeff, kes õpib Ameerika Rahvusliku Majandushariduse Assotsiatsiooni kursustel. «Keskkoolis on hilja lapsele õpetada, kuidas rahaga ümber käia.»
«Väikesed lapsed saavad kenasti hakkama majandusmängudega, mis on pärit rahvusvaheliste kursuste programmist. Ainult järeldusi teevad nad lihtsamas keeles,» ütleb Gornischeff. Näiteks maavarade tundmaõppimiseks puistab ta vaibale värvilised helmed - iga värv tähistab erinevat maavara. Lapsele jääb meelde, et näiteks põlevkivi on Eestis palju.
Siiski ei arva Milvi Gornischeff, et laps peab olema juba enne kooli minekut väga tark. Mida ta siis koolis peale hakkab? «Kui laps loeb ladusalt, ei paku talle aabits üldse huvi.»
Milvi Gornischeff hakkab läbi viima majanduse algõppe kahepäevaseid seminare ka algklassiõpetajatele ja ja lasteaiakasvatajatele. «Tänu majandusmängudele saab õpetaja muuta huvitavamaks koduloo- ja matemaatikatunde. Programmis on ette nähtud mitmeid teemasid, mis eeldavad õpetajalt majandusalaseid teadmisi.»
Majandusõpe algklassiõpetajatele
Algklassiõpilaste töövihikutesse võiks lisada ka majandusalaseid harjutusi, näiteks kui palju kulub ühel päeval raha maiustustele, arvab Gornischeff. Lapsel peaks olema aimu peremajandusest ning rahaprobleemidest. Mõne vanema arvates ei tohi lapsele raha usaldada. Gornischeffi arvates peaks lapsel kindlasti olema oma raha, et ta õpiks sellega ümber käima.
«Püüan õpetada lapsi majanduslikult mõtlema. Näiteks küsimusele, mida teha hiiglasuure porgandisaagiga, vastas tunnis vaid mõni laps, et osa võiks ära müüa,» räägib Gornischeff.
Eestis on mitmeid paiku, mille elanikud on kehvas majanduslikus seisus, näiteks Lõuna-Eesti. Milvi Gornischeff usub, et algteadmised majandusest võivad aidata lonkava peremajanduse jalgadele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Neljapäeval arutas maakondade sotsiaaljuhte ühendav Eesti Sotsiaalnõukoda Tallinnas selle aasta tööplaane, sh rahvusvahelise perenädala korraldamist 11.-17. maini.
Selle aasta üks teravamaid probleeme on üldtüüpi hooldekodude finantseerimine, ütles ETAle Hiiumaa maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Riho Rahuoja, kes juhib ka sotsiaalnõukoja tööd. Hooldekodudes on ligi 300 vanurit, kelle ülalpidamiskulud peab tasuma riik. Senini on eraldatud 1717 krooni inimese kohta kuus, kuid ülalpidamiskulud on ligi 3000 krooni kuus.
Sotsiaalnõukoda kavatseb esitada ettepanekud sotsiaalhoolekandeseaduse parandamiseks ning toimetulekutoetuste maksmise korra muutmiseks. Nõukoja liikmete arvates peaks toimetulekutoetuste summa sõltuma mitte maakonna elanike koguarvust, vaid abivajajate hulgast maakonnas, märkis Rahuoja.
Lasterikkad pered
Nõukoda arutas lasterikaste perede ja lastekodude kasvandike võimalusi puhata suvelaagris, ütles «Postimehele» Tartu maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna asejuhataja Aime Koger. Lasterohketele peredele kavatsetakse maksta selleks 840 krooni ning ülejäänud raha võiks kompenseerida vald. Kogu seda üritust juhib lastekaitseliit.
Rahvusvahelise perenädala üritusi plaanitakse korraldada Hoiupanga toetusel 11.-17. maini. Kohalike ja üleriigiliste ürituste nädal lõpetatakse pidulikult Halliste kirikus.
«Maaleht» ja Hoiupank plaanivad korraldada konkursi edukalt toime tulevatele ja peretavasid hoidvatele lasterohkele peredele. «Need pered on jäänud varju, sest enamasti on tähelepanu all raskustesse sattunud lasterohked pered,» ütles Koger.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tartu Ülikooli praktilise psühholoogia keskusest on võimalik saada psühholoogilist abi ning juba peaaegu aasta on olnud töös noorte usaldustelefon. Noori nõustavad erinevate erialade tudengid.
Nõustajatena tegutsevad tudengid läbisid sel sügisel lisaks ülikoolis õpitavale lisakoolituse, kus nad said aimu võimalikest ettetulevatest probleemidest noorte elus. Seega on tudengid valmis andma abi ka väga keerulisse olukorda sattunuile. See aga ei tähenda, et usaldustelefonil helistamiseks peab olema väga äärmuslik põhjus. Tihtipeale võib olla helistamise ajend vaid vajadus rääkida kellelegi oma mõtetest ja tunnetest.
Projekti eestvedajad soovivad, et noorte usaldustelefonist oleksid teadlikud ka noortega töötavad inimesed. Noortele aga tahaksime panna südamele, et ei maksa häbeneda abi küsida. Teadmine, kuidas ennast ja oma sõpra aidata, on igaühe tugev külg.
Usaldustelefonil helistajale on kindlustatud anonüümsus ja ka see, et räägitu jääb saladuseks. Helistaja võib olla kindel, et nõustaja ei hakka talle moraali lugema ja noomima, sest ta on ju ka ise noor.
Meie vabatahtlikud nõustajad on valmis võtma vastu noorte kõnesid kolmel õhtul nädalas: teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval kell 19-01.
Artikli algusesse