Ajaleht «Äripäev» arendas möödunud nädalatel teemat Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses (TOP) majandussuhete pinnal kujunenud konfliktist TOPi ja tema allrentniku Eesti Jahtklubide Liidu vahel. Üldsust huvitavat oli selles niipalju: kas Eestile spordile aastakümneid edu toonud purjetamise kui spordiala areng vastasseisu tulemusena kannatada saab.
Konflikt on lahenemas. Eilseks oli purjespordikeskuse direktori Raimo Kägu laual protokoll, mis sätestas neljas punktis TOPi ja Jahtklubide Liidu vastastikused kohustused. Seega, kaks nädalat pärast eelmise lepingu lõpetamist on valmimas uus ja kompromissikam koostöösuhe.
Miks kannatus katkes
Neli aastat tagasi võttis Jahtklubide Liit rendile suure maa-ala (ligi 9000 ruutmeetrit) Pirita jõe jääres ja hakkas arendama majandustegevust, millest saadava rahaga toetada purjetamist kui oma põhikirjalist tegevust. Mõnda aega see mehhanism toimis ja purjetajad püsisid vee peal. Niipea kui tekkisid raskused allrentnikega (Makarov Muusik Managemendi pankrot jm), jää mõranes. Peremees kutsus rentniku eestuppa.
Purjespordikeskuse juhatus otsustas märtsi alguses lõpetada TOPi pindade (jahtklubi hoone, ellingud, kaid) rentimine Jahtklubide Liidule. Põhjuseks toodi suur rendivõlg, korratus sadamas ja allrendisuhetes. Sõnaga: nõrk majandustegevus. Jahtklubide Liit väitis vastu, et peremees võiks rentniku käekäigu eest ka ise rohkem hoolida, hoonete kasutamise eest vähem raha küsida jne. Istuti eraldi ja koos, arutati, aga tõrgeteta kokkuleppele ei saadud.
Kommentaar
Pirital töötab arvatavasti palju inimesi, kes asjade käiguga kursis on. Kas ja kuivõrd keegi neist puntra harutamisel objektiivselt esineb, on vaieldav. Siinkirjutaja valis kommenteerijaks Toomas Tõnise, kelle huvides on probleemi lahendamine mõlemast vaatevinklist lähtudes - Tõnise kuulub TOPi juhatusse, aga palka saab ta kui Eesti Spordi Keskliidu peasekretär. Purjetamisliidud kuuluvad keskliitu. Tõnise saeks oksa, millel istub, kui purjetamisvastaseid liigutusi tegema hakkaks. Samal ajal ei saa tal olla ükskõik, mis TOPi haldusalas toimub.
Toomas Tõnise meelest saab TOPi territooriumi parim majandaja olla spordikeskuse direktsioon. Ta peab keskuse arengut viimastel aastatel märkimisväärseks saavutuseks. Nõrgimaks küljeks on osutunud see osa territooriumist, mis kuulub Jahtklubide Liidule, seda nii heakorda kui funktsionaalsust silmas pidades. Säärase olukorra edasikestmine olnuks ohtlik. Sadama rajatised vajavad iga natukese aja järel remonti, kui seda ei tehta, muutub küsitavaks kogu tegevuse jätkumine. Tuleval aastal peetakse Tallinna lahel juunioride MM-võistlused klassis 470. Juba ainuüksi see eeldab sadama korrasolekut.
«Oleme jõudnud päris mõistliku lahenduseni», väidab Toomas Tõnise, «TOP kui majandusüksus tegeleb hoonetekompleksi majandamisega, pindade väljarentimisega nüüdsest otse. Purjetajad aga saavad kasutada ruume, mis on hädavajalikud liidu tegevuseks, otseselt purjetamise harrastamiseks. Ilma allrendi õiguseta.»
Kas õigus raha teha kaob majanduslikult mõtlevatel purjetamisjuhtidel nüüd ära? Seda mitte.
Toomas Tõnise: «Nad saavad märkimisväärse ala akvatooriumist külaliste vastuvõtmiseks, see võimalus jääb alles.» Pole vist vaja lisada, et iga sissesõit on maksustatav.
Tõnise on kindel, et ellingud (sportlaste tegutsemispaik maal) jäävad nii noorte kui täiskasvanud purjetajate käsutusse väga soodsatel tingimustel. Enamgi: «TOP ei tee purjetajatele liiga. Vastupidi, TOP aitab likvideerida tekkinud võla.»
Leping ootab allkirju
Eile faksis Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse direktor Raimo Kägu koostöölepingu viimatise, üleeile välja töötatud variandi Pärnusse, Jahtklubide Liidu presidendile Peeter Volkovile. Tutvumiseks, oma märkuste tegemiseks, allkirjastamiseks (parimal juhul). Ja sõitis ise Ameerikasse.
Peeter Volkov ootas samal ajal Pärnus tööpäeva lõppemist, et saada aega lepingu teksti nüanssidesse süvenemiseks. Esimene tutvumine oli siiski möödas.
«Põhimõtteliselt on leping vastuvõetav,» ütles Volkov eile ajakirjanikule mobiiltelefonist, «aga üht-teist võiks olla ka teistmoodi. Tähtsaim on see, et akvatooriumid jäävad meie käsutusse. Me suudame tagada klientuuri, võistlused ja muu, mis vastastikku kasulikult toimivad. Täna me allakirjutamiseni muidugi ei jõua.»
Allakirjutamine lükkub umbes kahe nädala võrra edasi. Kuni üks mere ääres töötajatest üle mere tagasi jõuab.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Rahvusvahelise Olümpiakomitee initsiatiivil luuakse järgmise aasta Nagano olümpiamänge (7.- 22. veebruarini) silmas pidades kriisikomisjon. Nagu teisipäeval teatavaks sai, tuleb komisjonil uute ilmaprognooside alusel teha kiirparandus võistlusprogrammi kellaaegades.
Nagano ilm paneb sportlased muretsema
«Nagano olümpiamängude korralduskomitee nõustus ROKi ettepanekuga. Tuleb kindlustada talimängude läbiviimine võimalikult suure paindlikkusega, et ära hoida lausrumalusi,» ütles Saksamaa Rahvusliku Olümpiakomitee president Walther Tröger, kes on ROKi koordineerimiskomisjoni liige ja neil päevil kontrollis ettevalmistuste seisu olümpialinnas.
Seni Naganos peetud 22 testvõistlusel on sportlased kurtnud eelkõige äärmiselt vahelduvate ilmastikutingimuste üle ja kardetakse, et vabas õhus läbiviidavatest jõuproovidest saavad loteriimängud.
Funktsionäärid on sportlaste appikutset kuulda võtnud. Esimest korda taliolümpiamängude ajaloos peab kriisikomisjon kõigi 16 võistluspäeva hommikul viimaste ilmaennustuste põhjal üle vaatama päevaste võistluste algusajad. Komisjon pannakse kokku ROKi esindajatest, Nagano OMi korralduskomitee liikmetest ja rahvusvaheliste spordialaliitude spetsialistidest. Et kavatsetut paindlikumalt ellu viia, on Nagano korralduskomitee teinud ettepaneku kõik 2000 talisportlast olümpiakülla paigutada. Muudatustest ajakavas peavad kiiresti teada saama eelkõige murdmaasuusatajad, kes elavad Naganost 50 kilomeetri raadiuses Hakubas, Shiga Kogenis ja Nozawa Onsenis. Nagano korralduskomitee ei ehita nendesse kohtadesse enam ühtegi korterit lisaks, kuid aitab meeskondi elamispinna leidmisel.
Nagano on Tunisega samal laiuskraadil
Pärast hiljutisi MK-võistlusi laskesuusatamises ja mäesuusatamises on selge, et transpordi- ja sideprobleemid talimänge ei ohusta, küll aga külm siberi tuul ja armutult kõrvetav päike. Jaapani Alpidesse põhjast sissetungiv tuul muudab ilmastikutingimused äärmiselt muutlikeks. Päike paistab pilvitus taevas sama intensiivsusega nagu Tuneesia pealinnas Tunises, mis on Naganoga samal laiuskraadil. Kuid vihm, lumi, pilvitu ja sinine taevas, külm, soe ja tuuleiilid vahelduvad siin ülikiiresti ning muudavad lume ja jää omadusi. 68 medalialast 44 peetakse aga vabas õhus.
Pole siis ime, kui sportlased pärast Nagano ja selle ümbrusega tutvumist kooris kurdavad ja oma alaliitudelt ning Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt abi paluvad. Kelgutajad ja bobisõitjad alustavad võistlusi kell 14 ning stardivad seega jääd sulatavas keskpäevases päikeses. Samas seisus on laskesuusatajad (planeeritud stardiaeg kell 13) ja murdmaasuusatajad (ettenähtud stardiajad kell 10.15, 13 ja 13.30). Ilmselt nõuavad korrigeerimist ka mäesuusatajate võistluste algusajad (kell 10.15).
ROK püüab nüüd koos Nagano OMi korralduskomiteega halvimat takistada. Et kõik paremini sujuks, sisustatakse talimängude ajaks ekstra Nagano regiooni tarvis ilmajaam. Olümpiamängude ajal saab nn kriisikomisjon ilmaennustused tunniajalise täpsusega.
Walther Tröger lisas, et kuigi on vaja eelkõige sportlaste heaoluga arvestada, tuleb ka iga programmimuudatust tõsiselt kaaluda, kuna mängus on ka televisiooni, julgeoleku kindlustajate, pealtvaatajate ja transpordikorraldajate huvid. Seega on juba praegu ette näha, et paljude alade algusaegu muudetakse ja sportlased ning teised võistlustega seotud inimesed peavad olema valmis väga varajastel hommikutundidel võistluspaikadesse sõitu alustama.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eeloleval pühapäeval algavad Shveitsis Lausanne’is iluuisutamise MM-võistlused, kus eestlastest osalevad Liina-Grete Lillender ja Margus Hernits üksiksõidus, Jekaterina Nekrassova ja Valdis Mintals paarissõidus ning Kristina Kolesnik ja Aleksandr Terentjev jäätantsus.
Eesti Uisuliidu president Gunnar Kuura sõnul oleks eesmärk täidetud, kui keegi meie sportlastest jõuaks MMil 24 hulka, mis tagaks osalemisõiguse tuleva aasta Nagano taliolümpiamängudel.
Suurimad lootused finaali jõuda on Lillehammeri olümpial 25. koha saanud Margus Hernitsal. «Kui Hernits esineks nii nagu veebruaris toimunud Eesti meistrivõistlustel, oleks koht 24 hulgas kindel,» ei kahtle Kuura. Mäletatavasti tegi Hernits kodustel meistrivõistlustel ajalugu, sooritades puhtalt viis kolmekordset hüpet kaskaadis.
Eesti meistrivõistlustel kindlalt esikoha võitnud Hernits märgib, et tema kava täiustub pidevalt. Uuenenud on ka koreograafiline pool. «Kava ettevalmistamine on pikk protsess. Enamikel iluuisutajatel koostatakse kava, mina pakun ka ise ideid,» selgitab ta.
Oma tugevamateks külgedeks peab Hernits stabiilsust ja raudseid närve. «Eesti meistrivõistlustel tegid konkurendid samu hüppeid, mis minagi, aga neil vedasid närvid alt,» lausub Concordia ülikooli teisel kursusel õppiv Hernits ja lisab, et sel korral oli tal ka rohkem õnne.
Enne koduseid meistrivõistlusi edestas Roman Martõnenko edukuse poolest Hernitsat, kuid viimane suutis end tähtsaimaks jõuprooviks koguda. «Hernitsa võit oli meeldiv üllatus,» tõdes Gunnar Kuura.
«MMil tuleb kindlasti riski peale välja minna,» arvab Hernits ja ütleb mõningase mõttepausi järel, et kui kaskaad välja tuleb, on reaalne finaali jõuda. «Enne tuleb aga edasi pääseda,» jääb ta kahe jalaga maa peale. Hernitsal on olümpiakogemus olemas, Lillehammeris saavutas ta 25. koha.
Need, kes MMil finaali ei jõua, võivad olümpiapääsme lunastada Karl Schäferi memoriaalil, kus tuleb jõuda kuue hulka.
Uisutamine on tulutoov spordiala
Kuura hinnangul on Eesti iluuisutamise tipus tase küllaltki ühtlane. «Veebruaris peetud Eesti meistrivõistlustel jätkus pinget lõpuni,» räägib ta ja nendib rahulolevalt, et iluuisutamises on järelkasvu. «Juunioride klassis on palju perspektiivikaid tüdrukuid, poiste osas on pilt natuke tagasihoidlikum.»
Iluuisutamiskeskusteks on Tallinn ja Narva, kus asuvad Eesti ainsad jäähallid. «Praegusaja iluuisutamine nõuab kunstjääd, tiigijääl pole võimalik arvestatavaid tulemusi saavutada,» tõdeb Kuura ja toob näitena naaberriigi Soome, kus on kogunisti 120 jäähalli.
Uisuliidu president loodab, et peagi lisandub Tallinnale ja Narvale veel üks uisutamiskeskus. «Pean silmas Tartut, kuhu kuuldavasti hakatakse varsti jäähalli rajama,» teab ta.
Uisutamine on algajaile väga kallis, kuid tippujõudnuile tulutoov spordiala. «Kui Hernits tuleks maailmameistriks, teeniks ta 50 000 USA dollarit,» fantaseerib Kuura ja lisab, et kui keegi meie iluuisutajaist jõuaks kasvõi kümne hulka, poleks talle Eesti Uisuliidu toetust enam vaja.
«Riigilt saame väga vähe abi, meid toetab Rahvusvaheline Uisuliit,» selgitab ta ja lubab, et ükski vaesest perest pärit andekas iluuisutaja toetuseta ei jää.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Reuter/FIBA
Meeste euroliigas on sügisel alustanud 24 klubist konkurentsi jäänud veel kolmandik ehk kaheksa.
Sel teisipäeval peeti kaheksandikfinaali paarides korduskohtumised ning veerandfinaaliks võisid juba kahe kohtumise järel hakata valimistuma kolm klubi. Bologna Teamsystem, FC Barcelona ja Ateena Panathinaikos võitsid oma vastase nii kodus kui ka võõrsil. Ülejäänud viies paaris peeti otsustav mäng neljapäeval. Istanbulis, Villeurbanne’is ja Milanos oli koduväljak võõrustajatele õnnelik, Zagrebis ja Belgradis olid edukad külalised.
Zagrebi KK Cibona ja Ljubljana SMELT Olimpija konkurentsis oli kahe esimese mängu kokkuvõttes isegi skoor võrdne (127:127). Otsustava kolmanda mängu poolaja võitsid Belgradis jugoslaavlased 33:28, kuid normaalaja lõpuks olid ühe punktiga ees sloveenlased.
Belgradi Partizan kaotas avamängu Pireuse Olympiakose vastu kodus 71:81, kuid suutis lõvikoopas Kreekamaal ühe punktiga (61:60) võita. Kolmandas kohtumises juhtisd kreeklased juba poolajavileks 45:36 ning võitsid lõpuks 74:69.
Veerandfinaalides (peetakse 27. märtsil, 1. aprillil ja vajadusel kolmas mäng 3. aprillil) on vastamisi Milano Stefanel ja SMELT Olimpija, Bologna Teamsystem ja FC Barcelona, Istanbuli Efes Pilsen ja Villeurbanne’i ASVEL ning printsipiaalses paaris kaks Kreeka klubi Ateena Panathinaikos ja Pireuse Olympiakos.
Bursa finaalis!
Radivoj Koraci karikasarjas, kus kaasa tegi ka Eesti klubide koondis Kalev ning kaotas 1/16 finaalis kahe mängu kokkuvõttes Türgi klubile Bursa SK Tofasele, on finaalipaar juba selgunud. 26. märtsil ja 2. aprillil mängivad karika pärast toosama Tofas ja Saloniki Aris, kusjuures türklastel on teises mängus lisaks koduväljaku eelis.
Poolfinaalis võitis Tofas mõlemas mängus Poola klubi Pruszkowi Mozoeszanka (võõrsil 77:74, kodus 90:76). Aris sai Treviso Benettonist kodus jagu 77:73. Kordusmängus juhiti poolajaks juba 13 punktiga (42:29), normaalaja lõppedes olid aga nelja punktiga ees itaallased. Lisaajal võitis küll Benetton 87:86, kuid sellest jäi kahe kohtumise summas väheks.
Artikli algusesse