SIIMANN SÕUAB TASA

Repliik

Sild ALO LÕHMUS

SIIMANN SÕUAB TASA

Värske peaminister Mart Siimann lepib esialgu põhiliselt vana kabinetiga. Laupäeval presidendi heakskiidu pälvinud valitsuses on tõesti tehtud vaid kosmeetilisi parandusi, nii nagu Siimann ka varem lubas.

Kuid isegi põllumajandus- ja haridusministri lahkumisel pole tegemist Siimanni tahtega teha valitsuses muudatusi. Ilmar Mändmetsa lahkumise põhjuseks oli maaerakondlaste nõue, mida vastsel valitsusjuhil olnuks raske ignoreerida. Rein Loik aga läks lihtsalt tasuvamale tööle. Nõnda jäi Siimanni osaks leida neile vaid asendajad.

Ning isegi siin oli uus peaminister Andres Variku puhul sisuliselt sundseisus. Maamehed seadsid Variku kandidatuuri üles ning tema tagasilükkamiseks pidanuks Siimann esitama väga veenvaid vastuväiteid.

Hea tahtmise korral oleks ju saanud seda tehagi, sest mäletatavasti oli just Varik see, kes kohe pärast KMÜ valimisvõitu 1995. aastal esitas Riigikogu menetlusse erastamise peatamise eelnõu. Asi keeras nii kurjaks, et president Meri pidi kaks aastat tagasi parlamendi ees selle «vastutustundetu ja Eesti rahvusvahelist mainet õõnestava» seaduseelnõu vastu avalikult välja astuma. Loodetavasti on Varik sellest õppust võtnud, president aga talle andestanud.

Kui Variku suhtes, kes hakkab varsti valjult kõnelema põllumajandustoodete kaitsetollidest, tekib opositsioonil kindlasti vastuväiteid, siis uue haridusministri puhul pole seda karta. Klaassen on minister, kes talitab Siimanni lootuste kohaselt, kaasates otsustusprotsessi õpetajaid, kõrgkoolide õppejõude ja eksperte.

Tema puhul talitas Siimann põhimõtte järgi, millest ta andis teada eelmisel nädalal Riigikogus. Nimelt kui tekib küsimus, kas võtta valitsusse väga hea, aga parteiliselt sõltumatu või keskmine, aga see-eest parteiliselt sõltuv minister, siis kindlasti esimene. Ja Klaassen on rohkem esimene kui teine.

Opositsiooni heakskiidu on pälvinud veel regionaalminister Tiit Kubri lahkumine valitsusest. Kubri äraminek annab Siimannile võimaluse luua ministrikoht maareformiga tegelevale inimesele. Kuid kindlasti ei täida peaminister seda ametikohta ülepeakaela.

Nõnda meenutabki Siimanni esialgne kaadripoliitika vanasõna: tasa sõuad, kaugele jõuad. Ja kui erakorralised valimised vahele ei tule, siis võib kaugele sõuda küll.

Sild

Estonia huku põhjusi uuriva komisjoni lõpparuande jõudmine rajajoonele ei märgi laevahuku vastuseta küsimuste lahenemist, vaid teravnemist.

Juba ette on teada, et lõpparuande seisukohad ei erine oluliselt 1995. aasta märtsis avaldatud vahearuandest. Katastroofi põhjustas vöörivisiiri ja -rambi purunemine konstruktsiooniliste iseärasuste tõttu, mille tagajärjel vesi tungis autotekile, laev kaldus ja vajus paarikümne minutiga põhja.

Tõenäoliselt oligi see just nii.

«Meil ei õnnestunud aga välja selgitada, mis toimus sillas,» nendib komisjoni esimees Uno Laur samas ajakirjandusele.

Ometi pidas just komisjoni Eesti osapool möödunud aastal meeleheitlikku sõda sillal sündinu ning seal viibinute väljaselgitamise ja kõigi olemasolevate asitõendite uurimise nimel. Sõda lõppes järsku: Eesti osapool nentis korraga, et tegemist oli vaid arusaamatusega.

Komisjoni kahe ja poole aastane töö toimis siiani teatava valuvaigistina, mis leevendas 1994. aasta sügistormis puhkenud põletikku. Nüüd on see kuur läbi, haigus mitte. Nüüd saabub wittede ning teiste nurgaarstide tähetund ja taas kord on oodata ka kapten Pihti tõusu märjast hauast.

Sest me ei tea, mis toimus sillas.