Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asepresident ning juhatuse liige David R. Hexter kinnitas «Postimehele», et pank on hästi tuttav konfidentsiaalse ja sisemise informatsiooni ebasoovitava liikumise probleemiga. Pangasiseselt välditakse tema sõnul info imbumist sellega, et potentsiaalselt omavahel konkureerivate projektidega tegelevad erinevad inimesed.
1991. aastal asutatud ja Eestist Albaaniani tegutsev EBRD on seni paigutanud Eesti finantssektorisse umbes 100 miljonit Saksa marka. EBRDle kuulub 21,05% Eesti Hoiupanga aktsiatest, samuti on jätkuvalt ülal EBRD võimalik asumine Eesti Maapanga aktsionäriks 2 miljoni margaga. Lisaks on EBRD andnud erinevaid laene Eesti suurematele pankadele, mitu projekti allutatud laenude andmiseks on hetkel EBRD Londoni peakorteri laual.
EBRD tõrjub huvikonflikte
Ühe institutsiooni sedavõrd laiahaardeline osalemine Eesti pangasektoris toob küsimuse, kuidas on võimalik vältida huvide konflikti erinevate investeeringuobjektide vahel. «Postimehele» vastas EBRD asepresident Hexter, et see on väga hea küsimus.
«Siin tuleb eristada laenutegevust ja aktsiakapitali osalusi,» seletas ta. Laene annab EBRD Hexteri sõnul ühtlustatud kriteeriumide alusel. Kui EBRD partneriks olev institutsioon seatud tingimused täidab, võib ta ka laenu saada. «Siin ei ole nii, et eelistaksime panka A pangale B. Nii ka Eestis: oleme andnud raha neile pankadele, kes on seda soovinud ja on meie seatud kriteeriumid täitnud.»
Otse aktsiakapitali paigutatud summadega on asi keerulisem, tunnistas EBRD pangasektori investeeringute juht Hexter. «Kui oled omanik, siis on ikkagi teine olukord ja sellele mõtleme väga tõsiselt. Üritame välja valida sellised tehingud, mis tõepoolest mõjutavad majandust, nagu see oli Eestis Hoiupanga puhul,» rääkis ta.
Võimalikke konflikte väldib EBRD siin meetodil, et neid inimesi, kes tegelevad ühe konkreetse aktsiakapitali rahapaigutusega, ei seota teise, konkureeriva investeeringuga, kinnitas Hexter. Põhimõtteks on, et teise panga siseinfo ei tohiks olla kättesaadav inimesele, kes EBRD poolt juba tema konkurendi nõukogus istub.
Otsivad ellujääjaid
EBRD asepresident selgitas panga investeerimisfilosoofia põhimõtteid: ärgu «Postimees» mõelgu, et EBRD valib oma partnerid juhuslikkuse alusel. «Igas riigis, kus tegutseme, vaatame ringi ja üritame aru saada, kes on märkimisväärsed tegijad praegu ja tulevikus. Ka Eestis oleme seda üsna põhjalikult ja süstemaatiliselt teinud. Eesti pangasektorit jälgides tundub, et siin on tulevikus kuus-seitse, võibolla kaheksa panka. Meie projektid on suunatud just neisse pankadesse, mida peame pikaks ajaks ellu jääjateks,» rääkis ta.
Hexteri sõnul kasutab EBRD lihtsat põhimõtet: tuleb tegelda kõige parematega ning mitte raisata aega selleks, et püüda kehvemaid aktsepteeritava standardini upitada. «Sest see on raske töö ja ei anna nii suurt efekti,» põhjendas ta. Eesti kohta märkis ta seejuures, et vaadates tagasi oma siinsele tegevusele viimase kahe-kolme aasta jooksul, võib väita, et kohalik turg on liikunud hämmastava kiirusega.
«Tollal, kaks-kolm aastat tagasi, poleks rahvusvaheline finantsturg Eestit üldse puudutanud, nüüd aga läheb osa pankadest juba otse turult raha küsima,» lisas Hexter. Tema sõnul võtab EBRD küll esialgu mõneti suuremaid riske, kuid kogemus on näidanud, et seal, kus EBRD juba tegutseb, on ka turud tavaliselt juba paari-kolme kuu möödudes kohal. See näitab austust EBRD tehtava kodutöö suhtes.
EBRD Maapanga-projektist on räägitud juba üle aasta, vormistatud seda aga seni pole. Hexter tõdes, et tema hinnangul on investeeringu ettevalmistused püsinud graafikus. «See tehing on perspektiivis, praegu on seis, et me lihtsalt tegeleme ettevalmistustega ja hindame projekti,» ütles ta napisõnaliselt.
Veebruari lõpus sõlmis EBRD Maapangaga kokkuleppe panga aktsiakapitali investeerimise tingimuste kohta, samas ei ole EBRD-siseselt veel tehtud investeeringu kohta lõplikku otsust. Kava teostudes läheks 16 miljonit krooni otse Maapanga aktsiakapitali, 16 miljoni krooni eest omandaks EBRD aga Maapanga allutatud võlakohustusi, mida saab vastavalt Eesti Panga reeglitele käsitada omavahenditena.
EBRDd ei häiri Hexteri sõnul ka kuulujutud Tallinna Panga kohta, kellele EBRDl on kavas võimalik allutatud laen. «Mina olen Tallinna Panga seisuga täiesti rahul. 1996. aasta tulemused olid head, pangal on kasum ja tugev kapital,» ütles Hexter.
David Hexter ütles EBRD rolli selgitades, et Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank peaks toimima katalüsaatorina uutel turgudel. «Meie väga tähtis põhimõte on, et EBRDd pole mõeldud igaveseks eksisteerima nagu Maailmapank. Meie oleme üleminekuabi organisatsioon, EBRD eesmärgid ei ole defineeritud raha absoluuthulgaga, mida on võimalik teenida. Tahame julgustada turgu liikuma,» kinnitas ta.
Raha ka Albaania panka
Samas tuleb EBRDl investeeringute riske hinnates järgida normaalseid pangandusprintsiipe ning teenida kasumit oma aktsionäridele, kelle hulgas on lisaks enamikule Euroopa ja paljudele mitte-Euroopa maadele oma 10 miljoni eküüga ka Eesti riik.
«Eesti pankadesse investeerides on neid printsiipe küllalt lihtne järgida, näiteks Albaanias on see küll päris keeruline,» sõnas Hexter. Euroopa segaseima hetkeolukorraga riiki näiteks tuues mainis ta, et EBRDl on Albaanias koos Itaalia Banco di Romaga ühisettevõttena loodud pank nimega Italo-Albanese. «See oli mullu kasumis,» märkis ta. «Muidugi, tänaval võib samal ajal käia revolutsioon.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Aktsiahindade ülemöödunud nädala kiirele tõusule ja kasumivõtmisele järgnes Tallinna Väärtpaberibörsil eelmise nädala esmaspäeval hindade stabiliseerumine ning kauplemisaktiivsuse langus.
Kauplemise avamisel Tallinna börsil teisipäeval oli pangaaktsiate puhul valdav langustrend. Kõige järsemalt langes Tallinna Panga aktsia, mis jäi päris tugeva müügisurve alla panga probleemidest pajatava negatiivse sisuga artikli tõttu «Äripäevas». Aktsia käis korraks ära 58 krooni juures, tõusis seejärel tagasi 60 krooni tasemele, kuid jäi -2,96%iga siiski nädala kokkuvõttes põhinimekirja suurimaks kukkujaks.
Kogu eelmise nädala püsis investorite huviorbiidis Ühispanga aktsia. Eriti aktiivselt kaubeldi Ühispanga aktsiatega kolmapäeva hommikul, mil pank teatas kavatsusest korraldada aktsiate fondiemissioon ning avaldas ka auditeeritud konsolideeritud majandustulemused. Aktsia hind tõusis tunni ajaga 45,50 kroonile (teisipäevane sulgemishind 44,80). Päeva ning ühtlasi nädala kõrgeimaks hinnaks jäi 45.75 krooni, pärastlõunal hind langes, olles päeva lõpus pisut alla 45 krooni, mille lähedale jäi aktsia nädala lõpuni.
Ühispanga juhatus teeb 12. aprillil peetavale aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku, mille järgi saab iga aktsionär iga tema omanduses oleva lihtaktsia kohta ühe fondiemissioonis osalemise õiguse. 20 õiguse eest omandab iga aktsionär ühe uue aktsia.
Samal aktsionäride üldkoosolekul on kavas ka Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga ühinemise kinnitamine. Ühispanga juhatus teeb ettepaneku suurendada aktsiakapitali Põhja-Eesti Pangaga ühinemise tulemusena 5 000 000 aktsia ehk 50 miljoni krooni võrra - 285 miljoni kroonini. Ühispanga eelmise aasta auditeeritud kasum oli 57,4 miljonit krooni, mis kantakse reservfondi, mitte ei maksta dividendideks.
Nii neljapäeval kui ka reedel olid börsil nii tehingute arvult kui käibelt enimkaubeldud Hoiupanga aktsiad. Paari suurinvestori küllaltki tõsise ostuhuvi tulemusena tõusis Hoiupanga aktsia sulgemishind neljapäevahommikuselt 102 kroonilt reedel sulgemiseks 106,25 kroonile. Võiks ehk spekuleerida väitega, et pangal on lähiajal avalikkusele teatada olulisi uudiseid.
Üldiselt domineeris eelmisel nädalal taas kauplemine pangaaktsiatega, mis andsid üle 80% börsisüsteemi 218,38 miljoni krooni suurusest nädalakäibest. Vabaturu aktsiatest oli suurim, ligi 19 miljoni krooni suurune käive Norma aktsial, kuid see sisaldas mitmeid suuremahulisi tehinguid. Peale Norma tõusis vabaturu aktsiatest nädala kokkuvõttes Saku õlletehase aktsia sulgemishind, ülejäänud aktsiate hinnad pisut langesid.
Tavapärane huvi oli investoritel ka Rakvere lihakombinaadi ja Tallinna kaubamaja aktsiate vastu. Rakvere lihakombinaadi aktsiakapitali vähendatakse kümnendiku võrra 24. märtsil kell 9. Aktsiate tühistamine toimub Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi kaudu, korrutades kontode saldod 0,9ga. Kui 0,9ga korrutamisel saadud aktsiate arv ei ole täisarv, ümardatakse aktsiate arv allapoole. Murdosa kompenseerib ettevõte 24. märtsi börsi parima ostunoteeringu alusel.
Esmaspäeval ja teisipäeval langenud börsiindeks TALSE hakkas nädala teisel poolel tõusma ning lõpetas reedel 214,78 punktil. Aprilli alguseni peaks kauplemine börsil jääma siiski suhteliselt rahulikuks. Hindu võib mingis suunas liikuma panna vaid küllalt suurte ostu- või müügiorderite täitmine. Kauplemisaktiivsuse kasvule võivad mingil määral kaasa aidata ka lähenevad aktsionäride üldkoosolekud, mis Hansapangal, Ühispangal ja Hoiupangal toimuvad samal päeval, 12. aprillil. Tallinna Panga aktsionäride üldkoosolek leiab aset juba eeloleval laupäeval.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Täna möödub 95 aastat Eesti esimeste laenu-hoiuühistute moodustamisest Tartus. Ühistuliikumine on Eestis uue lainena päevakorda tõusmas.
Euroopa Liidus on praegu valdavalt levinud krediidiühistud, kaubaühistud ja elamuühistud.
Euroopa Liidu maadest on Rootsis tugevaim ühistute põllumajanduslik suundumus, Hollandis aga krediidiasutuste võrk, mida toetatakse keskpangast. Skandinaavias on enim arenenud kaubandusühistud. Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ja teistes lõunapoolsetes riikides konkureerivad omavahel erinevad ühistulised grupeeringud.
Viiendik sakslasi ühistu liikmed
Iga viies Saksamaa kodanik on ühistu liige (liikmeid 14 miljonit).
Ühistud said Saksamaal alguse hädaaegadel. Nende tekke initsiaator oli Wilhelm Friedrich Raiffeisen, kes tegi algust krediidiühistutega.
Esimene ühistuseadus võeti Saksamaal vastu 1889. aastal. Juba selles sätestati ka kohustus ühistuid kontrollida. 1934. aastast on see kohustus kontrollimisliitudel.
Erinevus Ida- ja Lääne-Saksamaa ühistute vahel on suur: läänes koonduti regionaalselt, idas tekkisid aga põllumajanduslikud suurettevõtted. Viimased ei vastanud ühistu kriteeriumidele: ühistu peab suutma reageerida turu muutustele, et jääda konkurentsivõimeliseks.
Ühistegelike krediidiasutuste ja panganduse sektoris on Saksamaal ühinenud rahvapangad (linnades) ja Raiffeiseni pangad (maal) ühtseks süsteemiks, teenindades kuni 30 miljonit elanikku. On ka 2600 krediidiühistut koos 20 000 pangapunktiga, mis on kõige tihedam panganduslik võrk Euroopas.
Ühistupangad pole pankrotistunud
Ühispangad on väga kindlad, sest 60 aasta jooksul pole ükski klient kaotanud markagi (selle tagavad kontrollimehhanism ja garantiid).
Ühistulistele krediidiasutustele ei ole kehtestatud omakapitali suuruse nõudeid. Väikseim ühistuline krediidiasutus (pank) on 12 miljoni marga suuruse bilansi ja 500 000 marga suuruse omakapitaliga. Omakapital koosneb osakutest (200 marka) ja aja jooksul moodustatud reservidest. Laenu suurus tohib olla 18 korda suurem omakapitalist, omakapital peab üldjuhul moodustama 4-5% bilansist.
Ühistulised pangad on moodustanud garantiiliidu. Pankade sunduslik allutamine sellele algas 1930ndatel aastatel. Ühistuliste pankade turuosa on praegu 1/4, tänu garantiiliidule pole ükski selline pank pankrotistunud.
Põllumajandustöötajaid neli korda vähem
Saksamaal on 4000 seaduslikku teenindus- ja kaubaühistut, mis töötavad Raiffeiseni ideede järgi. Lisaks maaelanike vajalike toodetega varustamisele on need ühistud moodustanud 37 kohalikku keskust, mis tegelevad turu-uuringutega. Nende keskuste eesmärk on maapiirkondade konkurentsivõime tõstmine, sest 10% kaubanduskettidest katab 80% Saksamaa toiduaineturust.
Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal (Ida-Saksamaa piirkond, suuruselt võrreldav Eestiga) toimus ühistutegevuses pööre 1990. aastatel. 1990. aasta 1. juulil mindi seal üle Saksa margale. 1992. aastal Põhja-Saksa ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa ühinesid.
Ühinemise järel oli mõlemal pool 400 ühistut, kokku 800. Tekkis 28 uut pangaühistut (osaliselt endiste põllumajanduspankade baasil, mille ühistud üle võtsid), 2 piimaühistut, 260 põllumajandusühistut, 10 kaubaühistut ja 50 teenindusühistut.
Kahe liidumaa ühinemisel anti Ida-Saksa töötajaile riiklikke toetusi. Tänaseks on olukord stabiliseerunud. 1989. aastal oli Ida-Saksamaa poolel 1400 LPGd (kolhooside järglast) ja 180 000 põllumajandustöötajat. Tänaseks on 1400 ühistust järel 700 (280 põllumajandusühistut) ning vaid 20 000 töötajat.
Artikli algusesse