Eesti võrkpallimeistrivõistluste poolfinaalmänge peeti nädalavahetusel viies linnas. Kahe võiduga väljus kahest mängust vaid kaks nelja parema hulka pääsenut - tiitlit kaitsev Rakvere Rivaali meeskond ja põhiturniiri liidrina lõpetanud Pärnu Võrkpalliklubi naiskond.
Finaali pääsemiseks tuleb peale jääda kolmes kohtumises, kulugu selleks kasvõi viis mängu. Kaks esimest vooru on möödas, kolmas toimub ülehomme.
Ettearvamatud tallinlannad
Pealinna naisvõrkpallurid on meestest tublimad. Kuna ühes poolfinaalseerias on vastamisi Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tondil resideeruva Eesti Spordigümnaasiumi naiskond, jõuab finaali vähemalt üks Tallinna esindus. Meeste põhiturniiri neljanda asetusega lõpetanud Tallinna Palling ei näi tõsist ohtu kujutavat Rakvere Rivaali meeskonnale, võimalik, et viimased pallingud lähevad lendu kolmapäeval.
Eesti Spordigümnaasiumi naiskond on tegelikult Eesti juunioride koondis, kes harjutab Andres Skuini õpetusel kokkumängu omaealiste EM-võistlusteks valmistudes.
Laupäeval alistasid gümnaasiumi neiud kõrgkooli naiskonna oma kooli väljakul 3:1 (11, -14, 12, 9). Pedagoogikaüliõpilaste treeneri Ellen Liigi suu läbi oli üks kaotuse seletusi ülemäärane närveldamine: «Kõigil värisesid käed.» Eile, pärast 3:1 (2, -10, 9, 2) revanshi, oli tema jutt hoopis rõõmsam: «Tähtis on võita õigel ajal. Aga ma ei saa veel öelda, et mäng hakkab minema. Eelkõige vajame selleks vaimu ergutavat survet. Kes võrgu kohal oma vaimu maksma paneb, see võidab. Ma ei tea, kui kauaks tänasest vaimusähvatusest piisab.»
Miski pole võimatu
Eile hakkas tudengite vaim sähvima pärast fiaskot avageimis - 2:15! Kahes järgmises geimis pandi end maksma enne lõppmängu, neljandas juba silmapilkselt, kohe pärast kohtuniku esimest vilet - 15:2, aga nüüd juba teisele poole. «Kui mäng nii läheb, on meid väga raske peatada», seletas Ellen Liik. «Mul on tänase võidu üle väga hea meel. Kuigi ma arvan, et ESG naiskonnal on shansse rohkem. Kolmapäeval mängime nende võimlas, laupäeval jälle siinsamas. Kõike võib juhtuda.»
Mullune meister Tartu Võrkpalliklubi (enne ProSport) minetas hooaja keskel koos nimega senise läbilöögivõime. Katsed ennast play-off kohtumistes uuesti leida ei ole andnud tulemusi ka pärast treenerivahetust (Alar Kaljuvee kohale tuli Andres Toode). Pärnu naiskonnale (treener Andrei Ojamets) kaotati selgelt nii kodus kui võõrsil.
Avakohtumises said tartlannad geimides punkte vaid 9, 8 ja 3. Eile Tartus oli mäng tasavägisem. Avageimis pääsesid pärnulannad ette 12:5, kuid peaasjalikult Triin Kiudma tugevad hüppelt servid vähendasid vahe minimaalseks. Enne seda oli pärnulannadest tugevate servidega hiilanud Ulvi Paalo. 13:13 seisul olid Pärnu võrkpallurid kindlamad ja võitsid. Ka teises geimis jõudsid tartlannad seisuni 13:13, viimased kaks punkti teenisid aga taas pärnulannad.
Kolmandas geimis pääses Tartu VK ette 7:5. Tartlannade rünnak ja blokk korraks paranes, kuid alt vedas kunagine trump kaitsemäng ning kuidagi ei suudetud ka blokki julgestada. Edu anti käest ja pärnulannad läksid omakorda juhtima 12:8. Tänu Kiudma ja Annely Kollo õnnestunud ründelöökidele vähendati vahe 11:12le, kuid see oli ka kõik. Pärnu VK (nende parim oli Tiina Talv) noppis viimased punktid ja võitis geimi 15:11.
Quo vadis, Viljandi
Meeste esineliku mängudes hoolitseb põnevuse eest hooaja lõpupoole hoogu läinud Viljandi Volle. Mulgid ajasid vee sogaseks juba avakohtumises, lüües võõral väljakul Pärnu Võrkpalliklubi 3:1 (-4, 12, 4, 7). See võrdus härjale punase riide lehvitamisena. Kätte maksti vihaselt - viljandlasi ei aidanud ka koduseinad, Pärnust saabunud võitsid eile 3:0 (13, 13, 11). Seis on üks-üks, ülehomme kohtutakse uuesti Pärnus.
Meeste mänge Tallinnas vist enam ei näe, Palling on Rakvere Rivaali vastu taga juba 0:2 ja ees kohtumine Virumaal. Rakveres võitis Rivaal tallinlasi 3:0 (14, 2, 8) ja eile Kadaka spordihoones 3:1 (6, -6, 9, 6).
Jõud ei asu pealinnas
Eilses tiitlikaitsja ja Pallingu kohtumises oli pealinlastel argumente vähe. Rünnak on virumaalastel selgelt parem (pikem, jõulisem, vähem eksiv), sidemängijate valik samuti - Pallingul siin alternatiivi õieti polegi. On ka loomulik, et pikemad ja treenitumad virumaalased blokis rohkem punkte koguvad. Aga see viimane sõltub suurel määral viitsimisest, mänguks häälestumisest - kui ikka pea jalgadesse impulsse ei saada, pole kasvust või millest tahes suurt kasu. Rakverelased viskasid treener Mati Meriranna ettepanekul võrkpalli kolmeks nädalaks hoopis peast välja ja värskendasid vaimu muskleid punnitades. Nii taastus isu palli järele.
Põhiturniiril võitis Rivaal Pallingut kolm korda ja kaotas korra. Eile oli teise geimi kaotamine tarvilik selleks, et kolmandas ja neljandas ennast seda jõulisemalt väljendada saaks. Lõpufaasis ei suutnud pealinna löögirusikad isegi ühe bloki vastu midagi ära teha. Sidemees Mart Elurile adresseeritud etteheited olid siin alusetud. «Nad ei jaga mängusituatsiooni,» kostis Eluri pärast lõpuvilet oma ründajaile mõeldes, «nõrga treenituse viga.»
Kaotust Rivaalile pidas Eesti meistrivõistluste staazhikamaid mängijaid (Eluri on 36) loomulikuks. «Rakveret suudame võita viiest mängust ehk ühe korra. Oleks vastaseks Pärnu, lõppenuks mäng 3:2 meile,» irvitas Eluri ja avaldas lootust, et Pärnu meeskonnaga õnnestub kokku saada pronksmedalimängudes. Seda ei usu küll Rivaali mängijad, kellega vesteldud sai - nende meelest suudavad pärnakad end tuliseks kippuvas olukorras viljandlastest paremini maksma panna.
Eks me näe. Nii ütlevad selle peale kindlasti viljandlased.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tänavusteks Eesti lauatennisemeistriteks tulid üksikmängus naistest tiitlikaitsja Kadi Kallast ja meestest Jüri Martin, kellele see oli üldse esimene täiskasvanute meistritiitel.
Meeste üksikmängus polnud kohal tiitlikaitsjat Igor Solopovi. Napid andmed tema mittetuleku põhjuste kohta, mis kuluaarides liikusid, olid vastukäivad. Ametliku versiooni kohaselt oli ta seotud mängimisega oma Rootsi teise liiga klubi eest. Osad rääkisid, et vanameister lihtsalt ei viitsinud kohale tulla, sest koht Eesti koondises aprilli lõpus ja mai alguses Manchesteris peetavaks MMiks on tal nagunii kindel.
Eesti meeste koondise peatreener Taago Puntso oli Solopovi surmkindla koondisekoha suhtes siiski eriarvamusel. «Ma ei ütleks, et Solopov kindlalt koondises on,» oli Puntso napisõnaline, soostumata tekkinud olukorda pikemalt kommenteerima.
Martin valitses närve paremini
Solopovi puudumisel peeti parimateks narvalase Sergei Petrovi võimalusi. Petrov jõudis finaali, kuid muljetavaldavat kindlust tema mängus polnud. Veerandfinaalivastase Vallot Vainula alistamiseks kulus viis setti, hõlpu polnud ka poolfinaalis mulluse hõbeda Elmo Kivitsaga.
Hoopis kindlamini mängis teiselt tabelipoolelt finaali jõudnud Jüri Martin, kes võitis kõik oma vastased kuiva skooriga.
Lõppkohtumine kujunes eeldatavalt põnevaks. Avaseti võitis Petrov kindlalt 21:14, kuid seejärel muutus mäng tasavägisemaks. Ehkki Martin tegi närvilisusest tingitult mitmeid lihtsaid vigu, oli liimist lahti ka Petrovi mäng. Teine ja kolmas sett läksid Martinile 21:17 ja 21:18. Neljandas setis oli Martinil võit käeulatuses, kuid Petrov valitses otsustavatel hetkedel närve paremini ja võitis 21:19. Otsustav sett kuulus siiski 21:17 Martinile, kes tuli esmakordselt Eesti meistriks.
Pronksid riputati Elmo Kivitsa ja Raini Tsäko kaela.
«Tasavägist finaali oli ette näha,» kommenteeris Puntso, «sest viimastel võistlustel on Martin ja Petrov kõvasti pusinud.»
Martin soostus, et mängis finaalis hästi. «Varasematel kordadel ei ole suutnud end avada, nagu mingi psüühiline barjäär oleks ees. Füüsilised võimed on ju enamvähem samad olnud. Suutsin vajalikel momentidel kontsentreeruda,» lahkas Martin ja lisas, et küllap karastas meistritiitel närve.
Kallast kaitses tiitlit
Naistest pakkus üllatuse narvalanna Anna Abukevitsh, kes viimasel aastal on võistelnud Rakvere eest. Paigutamata mängijana võitles Abukevitsh end finaali, alistades poolfinaalis ka mulluse hõbeda Katrin Marksi.
Teises finalistis polnud kahtlust - tiitlikaitsja Kadi Kallast alistas kõik vastased settidega 3:0.
Finaal kujunes meeldivalt tasavägiseks. Abukevitsh juhtis nii esimeses kui teises setis, kuid otsustavatel löökidel oli kindlam Kallast ja pööras mõlemad setid 21:19 enda kasuks. «Pabistasin väga,» põhjendas Kallast. Kolmas sett kuulus kindlalt 21:14 juba Abukevitshile ja see tõotas sensatsiooni. «Abukevitsh mängis täna ideaalselt, pole teda varem nii hästi mängimas näinudki,» oli Kallast üllatunud. «Eks ma ise mängisin kehvalt, eriti viletsalt tulid välja tagantkäelöögid.»
Paraku tegi Abukevitsh neljandas setis lihtsaid vigu, Kallast aga vastupidi leidis mängukindluse ning võitis 21:13. Pronksi teenisid Katrin Marks ja Irina Tihhonova.
Paarismängudes tulid meistriteks meespaaris Petrov ja Aleksandr Saveljev, naispaaris Marks ja Leena Amberg ning segapaaris Kallast ja Jaanus Allikoja.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Laskesuusatajad lõpetasid oma 20. MK-võistlused Novosibirskis.
Põnevaim oli esikohakokurents naiste seas (nemad alustasid karikavõistlusi 1987. aastal). Pärast eelviimast etappi Naganos oli Magdalena Forsberg-Wallinil 17-punktiline edumaa Uschi Disli (26) ees. Siberi suusaradadel ja lasketiirus läks aga paremini sakslannal. Neljapäevases 15 km sõidus sai ta teise koha ja vähendas vahet viie punkti võrra. Laupäevasel sprindivõistlusel lõpetas Disl neljanda, Forsberg-Wallin kaheksanda kohaga. Kui punktid kokku liideti, selgus, et 29-aastane rootslanna oli Dislit edestanud kõige napimalt - vaid ühe punktiga! Disl jõudis MK-sarja kokkuvõttes esikolmikusse juba kolmandat aastat. 1995 oli ta Anne Briand’i ja Svetlana Paramõgina järel kolmas, mullu Emmanuelle Claret’ järel ja Petra Behle ees teine. Kolmanda koha sai tänavu Simone Greiner-Petter-Memm, kes jäi võitjast maha juba 36 punktiga. 7,5 km distantsil oli Novosibirskis võidukas sakslanna Petra Behle, kes üldjärjestuses sai neljanda koha.
Meestest kuulus karikasarja ajaloos kaheteistkümnendat korda esikoht sakslasele. Muide, SDV või SLV esindajad võitsid üheteistkümnel (!) esimesel aastal, kuid pärast 1988. aastat polnud sakslane enam üldesikohta saanud. Mullu kolmandana lõpetanud Sven Fischer (25) nüüd selle vea parandas. 19 võistluse kokkuvõttes edestas ta norralast Ole Einar Bjørndalenit üheksa punktiga. Kolmas oli venelane Viktor Maigurov (mullune teine), võitjast maas 27 punkti. 10 km etapivõidu päris Venemaa ühes kuulsaimas laskesuusakeskuses austerlane Ludwig Gredler.
Pühapäeval võisteldi MK-sarja väliselt uuel alal, nn. massisprindis. Ühisstardist lähetati sprindirajale laupäevase võistluse 30 paremat. Naistest oli edukaim venelanna Anna Volkova, meestest austerlane Wolfgang Perner.
Eesti laskesuusatajad Venemaale ei sõitnud. Rahvuste karika lõppjärjestuses said meie mehed 14. koha (teatesõidus 13. koht), mis tähendab, et tuleva aasta Nagano OMil võib individuaaldistantsidel välja panna kolm võistlejat ja registreerida kaks varuvõistlejat ning osaleda ka teatesõidus. Naistest esindas Eestit tänavu ainsana Krista Lepik ning tema 47. koht Östersundis andis Eestile naiste arvestuses 25. koha. Olümpiale on meil õigus saata vaid üks naislaskesuusataja.
NOVOSIBIRSK
NAISTE 7,5 KM. 1. Petra Behle (GER) 26.30,3 (0); 2. Andreja Grashic (SLO) 26.46,0 (2); 3. Svetlana Paramõgina (BLS) 26.46,8 (0); 4. Uschi Disl (GER) 26.55,5 (2); 5. Simone Greiner-Petter-Memm (GER) 27.07,4 (3); 6. Anne Briand (FRA) 27.10,0 (2); 7. Sona Mihokova (SLK) 27.23,9 (1); 8. Magdalena Forsberg-Wallin (SWE) 27.28,9 (2); 9. Nadezhda Talanova (RUS) 27.31,4 (2); 10. Liv Grete Skjelbreid (NOR) 27.50,6 (1).
MASSISPRINT (7,5 KM, väljaspool MK-arvestust). 1. Anna Volkova (RUS) 27.05,4 (2); 2. Paramõgina 27.19,3 (1); 3. Forsberg-Wallin 27.29,4 (2); 4. Disl 27.30,9 (3); 5. Ekaterina Dafovska (BUL) 27.38,5 (2); 6. Annette Sikveland (NOR) 27.53,2 (3); 7. Eva Hakova (CZE) 28.00,4 (2); 8. Talanova 28.02,0 (3); 9. Corinne Niogret (FRA) 28.03,5 (3); 10. Grashic 28.05,1 (4).
MK-SARJA LÕPPJÄRJESTUS (19/19): 1. Forsberg-Wallin 319; 2. Disl 318; 3. Greiner-Petter-Memm 283; 4. Behle 238; 5. Niogret 234; 6. Olga Romashko (RUS) 233; 7. Paramõgina 229; 8. Sikveland 224; 9. Olena Zubrilova (UKR) 219; 10. Gunn Marit Andreassen (NOR) 219.
SPRINDI JÄRJESTUS (9/9): 1. Disl 162; 2. Greiner-Petter-Memm 156; 3. Forsberg-Wallin 141; 4. Behle 135; 5. Romasko 133; 6. Andreassen 117; 7. Paramõgina 108; 8. Zubrilova 105; 9. Sikveland 102; 10. Niogret 100.
RAHVUSTE KARIKAS. 1. GER 5176; 2. RUS 4955; 3. NOR 4902; 4. FRA 4791; 5. UKR 4526; 6. SWE 4129; 7. BLS 4050; 8. CZE 4021; 9. SLK 3556; 10. FIN 3475.
MEESTE 10 KM. 1. Ludwig Gredler (AUT) 27.59,9 (0); 2. Ricco Gross (GER) 28.41,8 (1); 3. Sergei Tarassov (RUS) 28.42,4 (1); 4. Raphael Poiree (FRA) 29.12,4 (1); 5. Pier Alberto Carrara (ITA) 29.16,9 (2); 6. Frode Andresen (NOR) 29.21,7 (0); 7. Halvard Hanevold (NOR) 29.28,1 (2); 8. Rene Cattarinussi (ITA) 29.41,5 (2); 9. Aleksei Kobelev (RUS) 29.49,1 (2); 10. Carsten Heymann (GER) 29.50,9 (2).
MASSISPRINT (10 KM, väljaspool MK-arvestust). 1. Wolfgang Perner (AUT) 29.23,6 (2); 2. Carrara 29.30,9 (2); 3. Vladimir Dratshov (RUS) 30.06,0 (5); 4. Andresen 30.29,4 (4); 5. Viktor Maigurov (RUS) 30.39,8 (4); 6. Hanevold 30.46,4 (4); 7. Peter Sendel (GER) 30.51,4 (2); 8. Tarassov 30:58,4 (5); 9. Heymann 30.59,7 (3); 10. Gross 31.06,3 (4).
MK-SARJA LÕPPJÄRJESTUS (19/19):: 1. Sven Fischer (GER) 312; 2. Ole Einar Bjørndalen (NOR) 303; 3. Maigurov (RUS) 285; 4. Gross 259; 5. Pavel Muslimov (RUS) 245; 6. Gredler 234; 7. Oleg Rõzhenkov (BLS) 233; 8. Cattarinussi 232; 9. Mark Kirchner (GER) 207; 10. Frank Luck (GER) 176.
RAHVUSTE KARIKAS. 1. GER 5225; 2. RUS 5098; 3. NOR 4883; 4. ITA 4857; 5. BLS 4542; 6. FRA 4201; 7. AUT 4168; 8. SLO 3895; 9. FIN 3791; 10. JPN 3518.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Suusahüpete MK-sarjas käib esikohaheitlus Primozh Peterka ja Dieter Thoma vahel. Enne eeloleval nädalavahetusel Planicas peetavat kaht viimast etappi (lennumäel) on sloveenlasel liidrina 1272, sakslasel jälitajana 1150 punkti.
Läinud neljapäeval Faluni suurel mäel said nad kaksikvõidu (ikka Peterka ees), eile Holmenkollenis oli Thomas neljas, Peterka aga alles 16.
Oma neljanda võidu sel hooajal sai eile jaapanlane Kazuyoshi Funaki. Avavoorus andis 111 m talle alles üheksanda koha, kuid päeva pikim õhulend (125,5 m) tõstis ta kaasmaalasest Hiroya Saitoh’st mööda. Kokkuvõttes tõusis Funaki kolmandaks. Viimane poodiumikoht kuulus MK-sarjas oma karjääri kõrgeima koha saanud shveitslasele Bruno Reutelerile.
Funaki osutus parimaks ka Põhjamaade nelja hüppemäe kokkuvõttes. Lahtis oli ta kolmas, Kuopios võitja, Falunis 13. ja Holmenkollenis võitja. Punkte kokku 785,6. Teise koha sai Norra Trondheimi-koondisest välja jäetud Kristian Brenden 757,6 ja kolmanda austerlane Andreas Widhölzl 738,9 punktiga.
FALUN
HOLMENKOLLEN 1. Kazuyoshi Funaki (JPN) 258,5 (111,0 + 125,5); 2. Saitoh 253,9 (116,0 + 118,5); 3. Bruno Reuteler (SUI) 247,1 (113,0 + 120,0); 4. Thoma 244,1 (113,0 + 120,0); 5. Andreas Widhölzl (AUT) 239,7 (113,0 + 115); 6. Janne Ahonen (FIN) 239,4 (114,0 + 113,0); 7. Brenden 237,9 (114,0 + 117,0); 8. Mateja 237,5 (110,0 + 116,5); 9. Lie 236,0 (112,0 + 117,0); 10. Simen Brentzen (NOR) 232,8 (111,0 + 114,0).
MK-JÄRJESTUS (23/25): 1. Peterka 1272; 2. Thoma 1150; 3. Funaki 893; 4. Saitoh 877; 5. Takanobu Okabe (JPN) 841; 6. Andreas Goldberger (AUT) 817; 7. Brenden 762; 8. Ahonen 693; 9. Malysz 612; 10. Soininen 586.
1. Primozh Peterka (SLO) 201,4 (103,5 + 109,5); 2. Dieter Thoma (GER) 188,3 (102,0 + 106,5); 3. Hiroya Saitoh (JPN) 188,2 (95,0 + 108,5); 4. Håvard Lie (NOR) 187,0 (104,0 + 103,5); 5. Adam Malysz (POL) 185,1 (101,0 + 103,5); 6. Kristian Brenden (NOR) 181,0 (98,5 + 104,0); 7. Masashiko Harada (JPN) 178,0 (101,0 + 101,0); 8. Robert Mateja (POL) 177,5 (97,5 + 103,5); 9. Kenji Suda (JPN) 175,9 (100,0 + 100,5); 10. Jani Soininen (FIN) 173,8 (98,5 + 100,0).
Artikli algusesse