1. aprillist hakkavad Tallinnas kehtima uued joogi- ja heitvee hinnad. Hinnatõus on osa veevarustuse- ja kanalisatsiooniettevõtte (VK) arengukavast koos enamusaktsiate müügi, börsile mineku kava ja fondi loomisega hinnatõusust puudutatud perede toetuseks. Ette on valmistatud hinnatõusu kava aastani 2001.
1. aprillist tõuseb joogi- ja heitvee hind elanikele 12 kroonini ja juriidilistele isikutele 34.05 kroonini kuupmeetrilt. See tähendab, et kui seni maksis üks inimene kuus arvestuslikult 60.80, siis aprillist on see 91.20.
Varem juriidiliste isikute tariifi järgi maksnud lastekodud, vanadekodud, ujulad, saunad ja loomaaed hakkavad vee eest maksma soodustariifi järgi.
Hinnatõusu graafik näeb ette järgmiseks aastaks joogi- ja heitvee hinnaks elanikele 15 krooni ja juriidilistele isikutele 35 krooni kuupmeetrilt.
Hinnatõus peaks soodustama kokkuhoidu ja korteritesse mõõtjate paigaldamist, mida kavatseb toetada ka linnavalitsus.
82 protsendis Tallinna majadest, kus veemõõtjad olemas, on võimalik paigaldada ka korteritesse individuaalseid mõõtjaid. 1997. aasta jooksul peaks VK paigaldama veemõõtjad ka ülejäänud majadesse, samuti peavad linnaosavalitsused olema valmis võtma vastu ja vahendama elanikkonna veemõõtjate paigaldamise taotlusi.
Ants Leemetsa sõnul on hinda tõstes arvestatud ka eluasemetoetusega ning välja töötatud skeem vähekindlustatud perede abistamiseks.
Ants Leemets: «Hinnatõusu poleks vaja olnud olukorra säilitamiseks, seda oli vaja arenguks.»
Fond elanike toetuseks
Linnapea Robert Lepiksoni sõnul muudetakse lähiajal senine 1,2-miljardise bilansilise väärtusega munitsipaalne vee- ja kanalisatsiooni ettevõte aktsiaseltsiks, et siis müüa 70 protsenti aktsiatest, kusjuures ühele investorile arvestatakse 5-10 protsenti. VK direktori Enn Pere sõnul ei vaja nad know-how või tehnikaga suurinvestorit. «Oleme ise muutumas Põhjamaade regioonis konsulteerivaks ettevõtteks, eriti heitvee osas,» ütles Pere.
Kontrolli ettevõtte üle kavatseb linnavalitsus säilitada ühelt poolt 30 protsendi aktsiate omamisega, teiselt poolt puhta vee magistraalide ja tunnelkollektori jätmisega linna omandisse. Tunnelkollektori ehitusmaksumus, mis on Eesti kahe eelarve suurune, peaks nullima huvi alternatiivse kollektori rajamiseks, magistraali bilansiline väärtus on ligikaudu 100 miljonit krooni, ehitusmaksumus arvatavasti veelgi suurem.
Ettevõttel on kavas minna börsile ja seejärel korraldada täiendav aktsiaemissioon investeeringuteks vajalike vahendite saamiseks. Ants Leemetsa sõnul tuleb noteerimine põhjalikult läbi mõelda, sest mõeldamatu oleks paisata Eestis börsile näiteks 500 miljoni krooni eest aktsiaid. VK direktor Enn Pere ei välistanud aktsiate noteerimist Helsingi või Frankfurdi börsil.
70 protsendi aktsiate müügist loodetakse saada tulu umbkaudu 500 miljonit krooni. 400 miljonit krooni võiks linnavalitsuse ettekujutusel kuluda fondi loomiseks, mis annaks aastas umbkaudu kuni 80 miljonit krooni käibevahendeid. Fondi raha kasutataks esialgu vähekindlustatud peredele vee hinnatõusu kompenseerimiseks, veemõõtjate paigaldamiseks, täiendava aktsiaemissiooni korral ka linna osa säilitamiseks aktsiaseltsis.
«Keegi ei kavatse saadava 500 miljoniga täita mingeid eelarveauke ega suunata seda mujale,» kinnitas linnapea Robert Lepikson ja lisas, et käivitatakse skeem, mis ei küsi igal aastal eelarvest raha, vaid on võimeline seda ise tootma. Samasugust skeemi soovitakse kasutada ka Tallinna Soojuse ja linna omanduses olevate elektrivõrkude puhul.
Möödunud aastal oli vee- ja kanalisatsiooniettevõtte kasum 46 miljonit krooni, mis tähendas varasemaga võrreldes kahekordset tõusu. Kasum on kavas reinvesteerida.
Kümne aasta arengukava näeb ette investeeringuid 3,8 miljardi krooni eest. Enn Pere arvestab aastaseks investeeringuvajaduseks umbkaudu 300 miljonit krooni, sealhulgas peaks renoveerima 500-600 kilomeetrit veetrasse, neist enamiku vanalinnas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tallinna elumajade haldajatele veebruaris tarbitud soojuse eest väljastatud soojaarved olid Tallinna Soojuse kommertsdirektori Heino Junolaineni sõnul üle 21 protsendi väiksemad kui jaanuaris. Soojaarvete kahanemine oli tingitud asjaolust, et veebruaris toodeti ja väljastati viiendiku võrra vähem soojust kui jaanuaris.
Heino Junolainen teatas «Postimehele», et kiiremini kui soojamõõtjatega majades vähenes veebruaris soojamõõtjateta elamute poolt tarbituks arvestatud soojakogus. Tema sõnul oli muutuse taga asjaolu, et detsembris ja jaanuaris esitasid paljude soojamõõtjatega majade omanikud mõõtjate näidud mitte kuu lõpu, vaid mitu päeva varasema seisuga.
Junolainen lisas, et jaanuaris ja veebruaris tõhustas Tallinna Soojus kontrolli soojamõõtjate näitude õigeaegse fikseerimise üle, mille tulemusi nimetas kommertsdirektor positiivseks.
Samas märkis Junolainen, et soojaarvete vähenemisest on siiski veel vara rääkida. Tema kinnitusel on kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtete võlg Tallinna Soojusele 87 miljonit krooni ning selle kompenseerimiseks on soojatootja sunnitud lähiajal tariifi tõstma.
«Müüdud soojuse eest saamata jäänud raha tuleb asendada laenudega, mille protsendid maksavad kinni tarbijad,» ütles Tallinna Soojuse kommertsdirektor. See summa on käesoleval küttehooajal üle üheksa miljoni krooni. Samas loodab Tallinna Soojus, et septembriks, mil kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtted kaotatakse, leitakse lahendus ka soojavõlgade tasumiseks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Reede pärastlõunal puhkes vanalinnas Rataskaevu tänaval asuva keskaegse elamu teisel korrusel tulekahju, milles sai tõsiselt kannatada üks korter. Inimesed põlengus kannatada ei saanud.
Teade põlengust vanalinnas saabus Tallinna tuletõrje- ja päästeameti juhtimiskeskusesse kell 15.09, tuld sõitsid kustutama Lilleküla ja kesklinna päästekomandod.
Kuigi linna päästeameti pressiesindaja sõnul oli põleng võrdlemisi suur, suudeti tule levikule piir panna juba kell 15.25. Rataskaevu 22 põlenud korteri järelkustutustööd kestsid veel pärast kella viit.
Päästeametnike hinnangul võis tuli alguse saada elektrilühisest.
«Põlenud korteris tehti remonditöid, korteriomanik ise arvas, et tuli nähtavasti elektrilühisest pihta algaski,» sõnas pressiesindaja «Postimehele».
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kuivade ja päikeseliste kevadpäevade saabumisega sagenes möödunud nädalal ulatuslikult kuritahtlik kulupõletamine. Ainuüksi möödunud kolmapäeval pidid Tallinna tuletõrjujad 20 korral välja sõitma, et linnas või selle ümbruses süüdatud kulu kustutada. Ilmade jahenemine nädala lõpul tõi kaasa kulupõletamise mõnetise harvenemise.
Tallinna tuletõrje- ja päästeameti pressiosakonnast öeldi «Postimehele», et läinud esmaspäeval oli linnas seitse kulupõletamisega seotud väljasõitu, teisipäeval kümme ja kesknädalal juba 20. Neljapäeval, mis oli küll võrdlemisi kuiv ja soe päev, põles kulu Tallinnas vaid kahel korral. Reedel oli aga põlenguid juba üheksa ja laupäeval kaheksa.
«Põleb igal pool üle linna,» öeldi päästeametist. Sagedamini tuleb välja sõita Lasnamäele ja Harkusse, samuti Koplisse, kus tihti on tuli otsa pistetud mereäärsele roostikule.
Kulupõletamine on igakevadine probleem, millega võitlemine on senimaani olnud täiesti edutu. Vähemalt läinud nädala jooksul ei tabatud ühtegi kulupõletajat. Ja kui tabatakski, siis enamasti osutuvad süütajateks alaealised poisikesed ja tüdrukutirtsud, kellele seadusehammas nende nooruse tõttu peale ei hakka.
Linna päästeametnikud kardavad, et suuremad kulupõletamised seisavad veel ees, kui linnaäärsed aiapidajad oma hoovides ning nende ümbruses sügisel kogunenud lehekõdu ja prahti põletama asuvad. Tule teele võib aga jääda mõni elumaja... Sellepärast paluvadki pritsimehed nii täiskasvanutel kui ka lastel lahtise tulega mitte mängida.
Artikli algusesse