Ülehomme Soome lahe põhjakaldal algav USA-Vene tippkohtumine läheb kindlasti ajalukku juba ennekõike seepärast, et kahe suurriigi liidrid pole füüsiliselt kuigi heas vormis. Mitmed analüütikud on naljatlemisi öelnud, et Helsingis näeb maailm invaliidide tippkohtumist.
Kes oleks võinud arvata, et Helsingisse sõidul tekib suuremaid probleeme mitte Venemaa presidendil Boriss Jeltsinil, vaid hoopis tema nooremal kolleegil, Valge Maja peremehel Bill Clintonil?
Reedel tehti USA presidendile Washingtoni lähedal Bethesda mereväehospidalis põlveoperatsioon. Arstide kinnitusel peab Clinton vähemalt eeloleval nädalal kandma kipsi ning kasutama liikumiseks karkusid.
USA presidendi seisund ei ole aga nii tõsine, et ta peaks oma volitused üle andma asepresident Al Gore’ile. Ka oli Clinton täis enesekindlust, kui ajakirjanikud temalt küsisid: «Mister president, kas te Helsingisse lendate?» Vastus oli selge: «Te võite selles kindlad olla.»
Just Jeltsini kehva tervisliku seisundi pärast otsustas Washington Moskvale vastu tulla ning pidada kohtumise Helsingis. Varasemate kokkulepete järgi pidi tippkohtumine aset leidma ookeani taga. Jeltsini südameoperatsioon ning aasta algul lisandunud kahepoolne kopsupõletik tegid sedavõrd pika lennureisi Kremli liidrile mõeldamatuks.
Veel veebruaris oli sügavalt kaheldav, kas Jeltsin suudab ikka Helsingissegi kohale sõita ning kas tippkohtumist ei peaks Kremlile veelgi lähemale nihutama. Jeltsini pressiteenistus aga väitis kindlalt, et president sõidab Helsingisse, ja mitte rongiga, nagu arvasid skeptikud, vaid uhiuue esinduslennukiga.
Nüüdseks on Jeltsini tervis sedavõrd taastunud, et see kannatab tõepoolest välja pooleteisetunnise lennureisi. Olgu öeldud, et viimati tegi Boriss Jeltsin nii pika õhulennu veidi vähem kui aasta tagasi, mil ta valmistus teist korda saama Venemaa presidendiks.
Alates läinud juunist ei ole aga Jeltsin kordagi viibinud Moskvast kaugemal kui sada kilomeetrit. Bill Clintoniga kohtus ta viimati nelja silma all möödunud kevadel, mil Moskvas leidis aset tuumatippkohtumine.
Kuid vaatamata näilisele tervenemisele ning töövõime taastumisele ei taha ajakirjanikud uskuda, et Jeltsin oleks suuteline taluma presidendile kohaseid koormusi.
Neil päevil «Sydney Morning Heraldis» avaldatud informatsiooni kohaselt olevat Hiina peaminister Li Peng pärast kohtumist Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga läinud aasta detsembris väitnud Pekingi suursaadikule Moskvas: «Suursaadik, see on Parkinsoni tõbi.»
Ka teised allikad on viidanud, et Jeltsin põeb Parkinsoni tõbe ehk neuroloogilist haigust, mis piirab inimese kontrolli oma keha üle.
6. märtsil parlamendile tehtud läkituse ajal värises Jeltsini parem käsi tõepoolest veidi, kuid arstid põhjendasid seda vana õlavigastusega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
«See on lotovõit!» kilkas president Ahtisaari rootsi keeles telekaamerate ees, kui oli veebruari alguses kuulnud, et Clintoni ja Jeltsini tippkohtumine korraldatakse Helsingis. Lotoreklaamidest tuttavat võidutantsu ei olnud telekaamerad kahjuks nägemas.
Ülehomme õhtul algab USA ja Venemaa uute presidentide tippkohtumine. Uued-vanad presidendid kohtuvad nüüd esimest korda pärast Venemaa suviseid ja USA sügisesi valimisi.
Clinton ja Jeltsin söövad õhtust Soome presidendi Martti Ahtisaari külalisena Mäntyniemis, kohas, kus neljapäeval peetakse ajaloolisteks ristitud läbirääkimised.
Seekord on tippkohtumise peremeheks ameeriklased, Jeltsini kehvaks kardetud tervisliku seisukorra tõttu toodi aga tippkohtumine võimalikult lähedale Venemaale.
Mäntyniemi on Soome presidendi esimene tõeline residents. Aastal 1993 valminud hoonetekompleks on ehitatud spetsiaalselt presidendi ametikorteriks.
Varasemad Helsingi tippkohtumised on läbi viidud Finlandiatalos (1975 - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni asutamine) või presidendilossis (1990 - Gorbatshovi ja Bushi kohtumine).
Esimeses pressiteates märgiti, et päevakavas on kolm punkti: NATO laienemine, relvastust piiravad lepingud ja majandusabi Venemaale. Peamiseks küsimuseks on tõstetud NATO laienemise ümber intriigitsemine. Kas ikka Venemaa lubab ja kui lubab, mis ta siis vastu tahab? Kas jõutakse mingite piiride vedamiseni nagu 1939. aastal?
NATO laienemisega on Venemaa paratamatult sunnitud leppima. Tingimuste üle läbirääkimine aga on nii keeruline, et Helsingis vaevalt mingite tulemusteni jõutakse.
Helsingi südalinn läigib
Järgmisel nädalal üks osa Helsingist läigib. Läikivatelt tänavatelt kihutavad võibolla korra läbi mustad tumendatud klaasidega limusiinid.
Suurem osa Helsingist on aga endisest lobjakasem.
Helsingi tippasutusi nühitakse puhtaks. Juba mitu nädalat töötajaid vaevanud turvamehed on hetkeks kuhugi kadunud. Küllap on lõpuks ometi kõik valmis.
Kui teatati, et tippkohtumine tuleb Helsingis, algasid jutud, et põhjuseks on Jeltsini ülikehv tervislik seisukord. Veebruari keskel olid mitu päeva Soome uudistest keskseteks Helsingi südamekirurgid, kes kordamööda kinnitasid, et siin on maailma parimad asjatundjad kogu alal.
Inimestele on soovitatud kolmapäevast reedeni mitte tulla oma autoga Helsingi kesklinna: muist tänavaid on suletud, liiklusummikuid on kindlasti palju.
Kohe pärast teadet tippkohtumisest täitusid Helsingi hotellid. Ajakirjanikke oodati Helsingisse kuni kolme tuhandet. Lõplik number jääb tõenäoliselt siiski veidi alla kahe tuhande.
Suurimaks Helsingi plussiks on hinnatud ohutust. Maailma hulludest keskustest eemalolev, rahulik linn. Politsei ohutusmeetmed on nii kõrgel tasemel, kui üldse on võimalik.
Ohutuse eest on võitlusse asunud ka välisministeerium, kes ei anna Soome tulijatele tippkohtumise ajaks viisasid. Näiteks Moskvast said Soome-viisasid ajavahemikuks 15.-23. märts ainult ajakirjanikud.
Linn, kuhu ei anta viisasid, loodab saada tippkohtumisest tohutut kasu. «Sajad miljonid televaatajad näevad kevadist Helsingit!» on eeskätt rõõmustanud Helsingi juhid. Kuigi näiteks 1990. aasta tippkohtumine ei lisanud küll märkimisväärselt siia tulevate turistide hulka.
Vähe on palju?
Mõnedel, eriti soomlaste hinnanguil sünnib Helsingis väga palju. Siin otsustatakse kõik. Kuidas NATO laieneb, kuidas relvastust vähendatakse, kuidas USA ja Venemaa Euroopat jagavad jne.
Aga asjale võib vaadata ka teise nurga alt. Nädal enne tippkohtumist pani «Helsingin Sanomat» tippkohtumise tähtsuse paika tähelepandamatult, kõrvallauses. «Ettevalmistustöid teinud ameeriklastest on osa siirdunud juba järgmisesse linna, valmistuma järgmisteks kohtumisteks.»
Nii siirduvad ka Clinton ja Jeltsin järgmisesse ja siis jälle järgmisesse linna. Nädala pärast on Helsingi tippkohtumine juba kauge ajalugu.
Artikli algusesse