|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| 21. märts 1997 | Postimees "Extra" |
Olnust olevale |
24. märts 1997 |
SOBINGUT EI SÜNDINUD Repliik
JACKSON HÕIVAB TURU
VILLU PÄÄRT
Eesti ja teiste Balti riikide vaatepunktist saavutati Helsingi tippkohtumisel oodatud tulemus. Meie halvemad kartused teoks ei saanud.
Eesti suurim hirm enne kohtumist oli see, et meie julgeolekupoliitiline eesmärk - NATO täisliikme staatus - tuuakse ohvriks venelaste leppimisele NATO laienemise esimese ringiga.
Eesti soov enne tippkohtumist oli see, et ameeriklased kinnitaksid NATO jäämist avatud organisatsiooniks, mille liikmeks võivad pürgida kõik demokraatlikke väärtusi kandvad Euroopa riigid.
NATO laienemine oli teema, mille puhul suurriikide juhtide üksmeele saavutamist Helsingis ei oodatudki. Parim tulemus võis olla erimeelsuse aktsepteerimine. Seda enam, et NATO laienemise üle otsustav foorum pole mitte kaks suurriiki, vaid NATO liikmesriigid, nagu ameeriklased on varemgi korduvalt rõhutanud.
Presidendid Boriss Jeltsin ja Bill Clinton leppisidki sellega, et NATO laienemise suhtes on nad eri meelt, kõlas kohe esimene uudis pärast tippkohtumise lõppemist.
Konkreetseid tulemusi võis oodata kahepoolsete teemade puhul: majandusabi Venemaale ja relvastuskontroll.
Tippkohtumine sünnitas viis avaldust, millest kolm puudutasid relvastuskontrolli, üks Euroopa julgeolekut ning üks majandussuhteid. Olulisimaks võib pidada kokkulepet NATO ja Venemaa vahelise lepingu kohta, mis peaks alla kirjutatama enne Madriidi tippkohtumist.
Väga oluline on Venemaa nõustumine START 2 lepingu ratifitseerimisega, mille kohaselt 2007. aastaks peaks strateegiline tuumarelvastus kahanema 80 protsendi võrra külma sõja tippaastatega võrreldes.
Juba eeloleval suvel G-7 Denveri kohtumisel kasvab Venemaa roll juhtivate tööstusriikide hulgas ning ameeriklased hakkavad otsustavalt tagant lükkama Venemaa liitumist maailma kaubandusorganisatsiooniga tuleval aastal.
Eesti välispoliitika prioriteediks on ühinemine Euroopa Liiduga. Seda silmas pidades oli tähtis, et president Martti Ahtisaari tõstis oma vestluses president Bill Clintoniga esile Balti riikide soovid ja mure.
Pärast Helsingi tippkohtumist ei ole Eestil alust oma välispoliitilist suunda muuta. Tuleb tegutseda aktiivselt Euroopa Liitu silmas pidades ning teisalt pole põhjust loobuda soovist saada ka NATO täisliikmeks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Eelmise suvega uhas tuuride korraldaja Margus Turu maakonnalaululavadele vähemalt kolm tiiru peale. Mitu õhtut nädalas liikus, lõi ja lehvitas Intsikurmus, Antslas ja Vallikäärus kodumaine päkapikudisko. Ja vaatajaid aina tuli ja tuli.
Siinsed lauljad ja pillimehed loodavad suvest võtta, mis võtta annab, seega kogu talvevaru.
Suvi tuleb ning juba sõlmitakse kokkuleppeid lavade, valgustuse ja esinemiskleitide peale. Pidage hoogu, kes ikka maksab? Tarbija rahakott ja talumisvõime on piiratud.
Koore nilpsab aprillis algav Michael Jacksoni kontserdi piletite eelmüük. Staazhikas Rock Summer näib selgi aastal tulevat, sinnagi kaob raha. Nii on publiku rahakott jagatud juba enne, kui kohalike esinejate killavoor veerema saab. Ja see raha voolab Eestist minema, kohalikel tuuritajatel jääb vaid vesise suuga pealt vaadata.
Vaevalt kuldavad aktiivseimad kontserdilkäijad - koolilapsed - oma taskurahaga üksnes Jami ja Nancyt. Ei jää Jacksonilegi vaid vanem ja iseteeniv pealtvaataja.
Eestimaal tuleb kuri ja kurb suvi. Mõni kohalik poptäheke läheb tagasi müüjaks, tuurikorraldaja seab hambad varna. Kuid see on ju tore ja kasulik: terad sõkaldest eraldi, kõigest kolme kuuga!
Muide, Tartu laululava pole ammu teatanud, mida Placido Domingo neile viimati kirjutas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse