Tegime pressiesindajale puuri (mida ta tõsiselt pahaks pani) ja lubasime ta välja ainult kindlatel kellaaegadel, millal saime tal silma peal hoida. Näiteks hommikul lasi protokolliosakonna ülem ta puurist välja ja tõi koos hommikuse teega nagu lepase reega meie magamistuppa.
Kuninglik teejooma-aeg
Ta kappas üle põranda ja hüppas minu juurde voodisse, kus ta mulle kiire ja märja suudluse andis ja siis kontrollis ta röhatuste ja ah-ah-hüüete staccato saatel, kuidas teekandik oma kohale asetati ja kas tema tass - vastupidavuse huvides suur plekk-kruus - ikka selle peal on. Siis nõjatus ta voodiotsale ja jälgis tähelepanelikult, kuidas ma tema kruusi piima ja suhkrut (viis lusikatäit) panin ning võttis selle siis mult erutusest värisevate kätega, ning nägu peaaegu kruusi sisse surudes hakkas ta jooma.
Ta tegi seda sellise lurinaga nagu jookseks väga suur vann tühjaks ning ta ei peatunud isegi hingetõmbamiseks. Ta kummutas kruusi aina rohkem, kuni see tagurpidi tema näo kohal oli. Sellele järgnes pikk paus, kui ta ootas vaimustavalt maitsva poolsulanud suhkru suhu libisemist. Teinud kindlaks, et kruusipõhjas enam suhkrut pole, ohkas ta sügavalt, röhatas mõtlikult ja ulatas kruusi mulle tagasi, nagu lootes, et ma sinna midagi valan. Kui selgus, et see soov ei täitu, vaatas ta pealt, kuidas ma jõin oma teed ja hakkas siis mind lõbustama.
Pressiesindaja tembud
Ta oli minu meeleheaks leiutanud terve rea mänge, mis olid sel varasel hommikutunnil kõik kaunis väsitavad. Kõigepealt läks ta aeglaselt voodi teise otsa, ise mulle vargsi pilke heites, veendumaks, et ma teda ikka vaatan. Siis toppis ta oma külma käe teki alla ja haaras mul varvastest kinni. Selle peale pidin mina teeseldud vihakisaga tema poole kummarduma, et ta saaks voodist välja hüpata, toa teise otsa joosta, saates mulle oma pruunidest silmadest kahjurõõmsaid pilke.
Sellest mängust tüdinenud, teesklesin magamist ja siis kõndis ta aeglaselt ning ettevaatlikult voodi juurde ning piilus mõne sekundi mulle näkku. Selle peale sirutas ta välja oma pika käe, tiris mul peast tuti juukseid ja põgenes voodi teise otsa, enne kui mul õnnestus teda tabada. Kui mul läks korda pressiesindaja kinni krapsata, panin oma käed talle ümber kaela ja kõdistasin ta kukalt, mille peale ta vingerdas, väänles ja kihistas hüsteeriliselt nagu laps, avades suu pärani, nii et ta valged hambad ja roosad igemed paistsid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Vähe on inimesi, kellele saatus kingib teise elu. Veel vähem on siukseid loomi. Lausa nutt tuleb peale, kui mõelda tuhandetele süütutele, kellele teist elu põle ette nähtud ning kes peavad virelema nigu linnukesed oksal!
Nüüd sa, hea lugeja, said juba aru, et meie tänane jutt pöörab maaeluteemadele! Tee omale kohvi ja mõned võileivad, võta pits viina ning järgne meile sellesse süngesse kuristikku, kuhu eesti poliitikud eesti põllumehe on aheldanud ja tema maksa nokivad nagu oma kõrvu!
Viimsepäeva kohtu ees on kõik võrdsed
Seda ööd ei unustanud meie tänane vestluskaaslane Villem Kop-Koppvillem hommikuni.
«Ärkasin tol koidikul nagu ikka enne kukke ja Koitu. Ei osanud nagu midagi halba karta. Viisin kukele kohvi õrrele ja äratasin Koidu. Seeaeg kui kukk ja Koit silmi hõõrusid ja haigutasid ja ennast sügasid ja uuesti teki alla kobisid, tegin omale maniküüri ja make-uppi. Ei saanud ju hoolitsemata välimusega lauta loomade pilgu alla ilmuda!»
Tänapäeva noor võibolla ei usu seda, aga härra Kop-Kopvillemile allus noil kaugeil kuldseil päevil, mil inimesed veel rääkida ei osanud ja Austraaliast võis kuiva jalaga Hiina minna, terve suur sigala!
«Jah, olid ajad! Terve Eesti oli nagu suur õitsev oasis viljatu Lätimaa ja põhjatu Läänemere vahel! Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi ja kadunud Ernesaks komponeeris jumalikku muusikat!»
Saatuslikud minutid said saatuslikuks
Nõnda kõndis Villem läbi kastemärja rohu oma neljajalgsete alluvate poole, kaenla all unesoe kukk ja käsi ümber võluva Koidu õlgade. Õnnetuseni oli jäänud napilt veerand tundi...
«Peale hommikust lüpsi hakkasid kolhoosi asjad allamäge minema. Tuled kustusid, maapind vappus ja otse minu silme all vajus kogu ühismajand põhjatusse sügavikku. Kuulsin kuke ja Koidu hädakisa, katsusin päästa, mis päästa annab, minu käsi haaras tühjust, siis jäi pihku kellegi karvane saba.» Nii pääses kindlast surmast üks vastsündinud põrsas!
Kolhoos «Edasi» tegutseb edasi
Praegu elavad Villem ja suureks seaks sirgunud Ruigam Kultuurivallas Lähikonna külas. Õnnetusest möödunud aastate jooksul on ehitatud uus elumaja koos abihoonetega ning rajatud nägus turismitalu.
«Kasvatame turiste põhiliselt ekspordiks Soome ja Rootsi. Tahaks oma turiste saata ka Venemaale, aga kahjuks on Venemaa piirid Eesti põllumehe turistidele suletud.»
Neid omakäeliselt kaitsepolitseile antud Villem Kop-Koppvillemi seletuskirjas seisvaid ridu ei maksaks lugejal ülemäära tõsiselt võtta. Omaküla rahvas teab vägagi hästi, et Kop-Koppvillemid peavad salaja kolhoosi edasi. Kolhoosi nimigi on edasi «Edasi».
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Öömaja on vaja
«Töötan praegusel ajal ühes välisministeeriumis. Kogu aeg on jube kiire ja makstakse vähe. Ainuke hea asi on, et saab tulevikus karjääri teha. Veel saab käia igasugustel kursustel, mis muidu oleks jube kallis. Oskan juba faksi saata! Muidugi kulub palju raha riiete ja söögi peale. Enamus meist mõtlebki, et ehk saab tulevikus välismaale tööle. Muidugi tuleb selleks keeli osata. Päris mitmele on isegi mobiiltelefoni pakutud, et teda igalt poolt kätte saaks, peilerist rääkimata.»
Saan sinust hästi aru. Sul ei ole Tallinnas öömaja, aga puhata on vaja. Katsu Mati Kaaluga jutule saada. Ta on hea inimene. Ehk halastab sulle ja laseb sul loomaaias öökullimajas ööbida.
Kui oled kaineks maganud ja hästi välja puhanud, siis leiad kindlasti tööd kah. Ega pealinnas keegi tööta jää! Aga pea meeles, et joodikut ei taheta tööle võtta! Või veel parem, tee ise selline putka, kust saab nätsu, suitsu, kommi ja pudi-padi müüa. Äriga saab nüüdsel ajal ruttu rikkaks!
Tõnu on mures
«Mul on nagu tervis käest. Tunnen kuidas hakkab minema - see on selline olukord kuidas tunned et nüüd hakkab käest minema... Võtad sööd toorest küüslauku aga siis on kõrvetised. Ma mõtlesin et sööks mett ja küüslauku aga siis ei saa kui on kõrvetised. See ajab närvi kui sul aku ära varastatakse. Kurk on ja nohu. Kurat, ma vist jään haigeks.»
Kulla Tõnu! Mina teeks küll akule sellise rauast klambri ümber, kui mul auto oleks. Selle klambri paneks ma tabaga lukku või keevitaks üldse kinni. Ja kõik juhtmed paneks ma jämedasse raudtorusse, nagu köögis kraani küljes on, et neid ei saaks lihtsalt läbi lõigata. Ühesõnaga, ma teeks autost tanki, kuigi see oleks ehk mõne meelest perversne! Siis oleks tervis ka korras.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
• Kaitsepolitsei avalikustab oma kaastöötajate nimed.
• Talu vajab kiiresti laenu taluniku toitmiseks.
• Kopli neeme lähedal jooksis sportlane karile.
• Tallinna linnaarhiivis on näitus «Linnavalitsuse korteritehingud läbi aegade».
• «Liviko» kuulutab välja enamlakkumise.
• Eestis on visiidil Eesti välisminister Toomas-Hindrek Elvis.
• Maarja-Liis jogurtiks, Jaagup kreemiks!
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
«Algul erutusseisund, hiljem teadvuse tuhmumine, mis järkjärgult läheb üle pidurduseks. Kaob liikumisvõime ja tundlikkus, järgneb sügav uni. Kergetel juhtudel peapööritus, peavalu, kohin kõrvades, südame pekslemine, iiveldus.»
Ülo Nugis kommenteerib alkoholimürgituse puhul ilmnevaid sümptomeid. («Pooltund kõigile», ETV).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele