|
Pindala: 1398 km2. Rahvaarv: ca 90 000 elanikku. Keeled: kreeka, kaubanduses-teeninduses ka inglise ja saksa, vähemal määral rootsi ja soome. Halduskeskus: Rhodos. Ametlik valuuta: kreeka drahm = ca 5 senti. Ajavöönd: ajavahet Eestiga pole. Hinnad toitlustuskohtades: tass kohvi alates 250 drahmist, õlu või pudel lauaveini alates 500 drahmist, kuumad road alates 1000 drahmist. Autorent alates 10 000 drahmist päevas. Viisa on eestlasel kohustuslik juba enne Kreekasse jõudmist, saab Helsingis asuvast saatkonnast (Maneesikatu 2A 4, tel 278 11 00). |
Meelis Pupart külastas Rhodost küll varasügisel, kuid temperatuurid pidavat seal ka kevadeti sarnased, seega meie südasuvised olema.
Vaatamisväärsustest on saarel olulisemad kolm vanaaja linna - Lindos, Kamiros ja Ialüssos. Kuna Pupart soovis saart detailsemalt näha, rentis ta motorolleri alla 200 krooni eest päevas. Pikemaks ajaks võttes saab hinnasoodustust - nädal maksab umbes samapalju kui päevane bussiekskursioon. Muide, motorolleril olevat üüriauto ees tohutuid eeliseid - sellega pääseb vaatamisväärsustele paremini ligi, see pole nii umbne kui auto ja soodsamast hinnast ei maksa üldse rääkida.
Rhodos sobib ka keeleoskamatule
Keeleoskuse pärast ei tasuvat eriti pabistada - kohalikud pursivad nii inglise, saksa kui kohati ka soome keelt. Restoranides ja kohvikutes on lisaks loetletuile kasutusel veel nn pildikeel - toitudest on fotod tehtud ja nende all seisavad hinnad drahmides.
Kauplusi, toitlustus- ja puhkusetarvete laenutuskohti on saarel lõpmata palju. Seega tasub parema hinna leidmise nimel enne ostu ringi vaadata. «Soodsamalt kui Eestist saab trikotaazhitooteid, mütse, nahkrihmu. Pealegi on nende toodete valik väga suur. Kuigi Rhodosel tegutseb ka paar keraamikatehast, ei saa neid tooteid odavaks pidada,» võtab Meelis Pupart kokku kaubandustemaatika.
Kreeka veinitraditsioonidest on ilmselt igaüks midagi kuulnud. Ja kuigi siinsed veinid erinevad maitseomadustelt tublisti klassikalistest prantsuse, itaalia või hispaania veinidest, tasub vähepretensioonikal eestlasel Rhodoselgi seda märjukest proovida. Emery veinitehasesse korraldatakse ekskursioone ja sealt saab veine soodsalt ka kaasa osta.
Mägedes, rannas ja oliivipuude all
Kuigi Rhodosel pole lumiseid vulkaanimütse, ulatuvad kõrgemad tipud siiski üle 1000 meetri merepinnast. Eemalt vaadates tundub mägede rohelus peibutav. «Rohelus osutub aga okkaliseks võsaks, nii et paljaste kintsudega matkata on peaaegu võimatu. Kui muidu saab igal pool rihmikutega hakkama, siis mägedes kuluvad küll tugevamad jalanõud ära,» annab Meelis Pupart nõu neile, kes ei soovi ainult rannas vedelemisega piirduda.
Viimastele sobivat aga Faliraki liivarand. Merevesi on siinkandis soolasem, järelikult osutub vee peal püsimine lihtsamaks ja uppumishirmgi on seetõttu väiksem. «Saare elanikkond jaguneb elatusallika põhjal kaheks - ühed elatuvad ainult turistide teenindamisest, puhates talvekuudel ja teised tegelevad lisaks ka põllumajandusega,» kirjeldab Meelis Pupart rhodoslasi. Põllumajandusest huvitatud turistil tasub heita pilk arvukatele oliivisaludele või viinamarjaistandustele. Väga maitsavad pidavat olema kohalikud kivideta viinamarjad.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Mis oleks, kui võtaks lähenevate kevadpühade puhul nädalakese puhkust ja lendaks kuhugi soojemale maale?
Reisibüroode poole pöördudes selgub, et see on samahästi kui võimatu. Algatuseks helistan Wris Toursi ning uurin, kas «otse ja omadega» saaks? Direktriss Margit Rebane-Pent vabandab, et neil on väga kiire. Reisid olevat kuni aprilli lõpuni välja müüdud.
Valin ühe tuntuima turismifirma Estravel Tallinna turismiinfo numbri, kust peaks igal juhul adekvaatset informatsiooni saama. Küsitakse, millal ja kuhu soovin sõita. «No näiteks mõnda Vahemere kuurordisse,» vastan.
Hispaania on kuni aprilli lõpuni välja müüdud, Marokosse ja Tuneesiasse on üksikuid kohti alles pärast pühi ja needki kallimate pakettide seast. Samasugune on olukord Küprosega. Kanaaridele olevat veel mõned päevad tagasi kohti olnud, kuid nüüdseks on need ära krabatud. Nii Aurinkomatkade kui Fritidsresori kaudu ei tule seega puhkusereis kõne alla.
Seega ei tasu päikeselistest kevadpühadest lõunamaa rannas enam unistada. Ka bussireise Kesk-Euroopasse on Eesti firmadel õnnestunud hästi müüa. Näiteks Tensi Reisidel on seoses koolivaheajaga väljumas kuus bussitäit rahvast. Ja ega enam viisasidki jõuaks teha. Seega kehtib kõnekäänd «kes hiljaks jääb, see ilma on», ning ainukese reisimisvõimalusena tuleb kõne alla tavalise bussi-, rongi- või lennukipileti ostmine ja omapäi puhkuse ja ekskursioonide korraldamine.