|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
Teisipäev, 25. märts 1997
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| 24. märts 1997 |  Kasu |
 Looduse Lood |
 Olnust olevale |
26. märts 1997 |
JÄÄLAHING Repliik
VABA KUI LIND
JAAN KELDER
Kuigi kirjutuslaua taga on seda ehk raske ette kujutada, proovigem siiski: olgu siis Pärnu lahe või Peipsi järve jääle on kogunenud hulk kalamehi, teadagi kevadine aeg ja kala võtab hästi.
Ühel hetkel aga hakkab jää pragunema. Keegi koristab hirmkiirelt õngi kokku, keegi asub kodu poole jooksma, keegi ei tee väljagi. Keegi vajub juba läbi jääsupi kevadisse vette, keegi karjub, keegi komistab appi joostes jääl vedelevale viinapudelile, keegi upub.
Kostab helikopteri mürinat, appi tuleb piirivalve ja jumal teab kes veel. Mehi kistakse jäält ja veest. Keegi on õnnelik, keegi vaid nohiseb, keegi sõimab, et näkkav kalapüük jõhkralt lõpetati. Keegi ütleb pehme keelega surematud sõnad: see, et meid siit ära viiakse, on inimõiguste piiramine.
Kui mitte täpselt niisugune, siis enam-vähem sarnane pilt võib avaneda igal kevadel.
Eesti on õnnetu riik, meil on suur Peipsi järv, meil on ka vahvalt merepiiri, talvejääst rääkimata. Ja meil on ka tubli ports harrastuskalamehi, kes hoolimata keeldudest ja tervest mõistusest lähevad haprale jääle.
Sel kevadel on Pärnu lahel endale märja surma leidnud juba kuus inimest, aga jääsupp veel püsib, kala võtab ja kes neid hulle ikka suudab kinni hoida. Igal nädalavahetusel olevat Pärnu lahe jääl sadakond kalameest, Peipsi ja väiksemad veekogud veel lisaks.
Kõiksorti ametimehed suhtuvad sellesse kui loodusõnnetusse, igal kevadel see lihtsalt tuleb. Seda saab pehmendada, võttes vastu rangemaid otsuseid, mis ehk nõrgematele «narkomaanidele» mõjuvad, või pannes väed päästevalvele, kuid seda ei saa ära hoida. Täismehe aru viib kalamehed jääle, täismehe aruga lepivad nad ilmselt ka sellega, et kõik ei tule kuivale maale kunagi tagasi. Jube konstateering.
Mis jääb siis vaesel riigivõimul üle, kes jonni järjekindlusega oma alamatel uppuda ei taha lasta.
Maavalitsused, kellel on mere- või järvepiiri, aga millisel maakonnal seda poleks, võtavad vastu rangemaid korraldusi ja suurendavad eksijate trahve. Piirivalve ja päästeorganisatsioonid vaatavad igat musta täppi jääl kui potentsiaalset päästetavat, helikopteri- ja saanijuhid peavad magama peaaegu et sõiduriista juhtkang käes.
Või leida igale kalamehele maksumaksja raha eest oma ingel, kes hoiab ja kaitseb. Või pannagi riigieelarvesse uus rida ja hääletada sinna rohkem või vähem raha - kevadise jäälahingu tarbeks. Sest nad lähevad kõigest hoolimata.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Põlevkivi ja elektrienergia hinna komisjoni ettepanek elektri keskmise hinna tõusuks 1. maist paneb tarbija raskelt ohkama. Kannatust ja pikka meelt peab varuma aga edaspidisekski - järgmisest aastast on veel hullem. Seejärel tuleb ülejärgmine aasta ja siis sajandivahetus ja...
Elektrienergia hinna tõus on nagu totaalne loodusõnnetus, mis tabab Eestit regulaarselt ja jõuab möödapääsmatult kõigini. Ainult et selle õnnetuse vallapäästjaks pole mitte vanajumal, vaid inimene ise. Monopolistlike riigiettevõtete Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi hinnakalkulatsioonid lähtuvad raudse järjekindlusega tootmisvahendite kallinemisest, näitamata kordagi, et kusagil oleks võimalik ka midagi kokku hoida.
Tarbija jaoks tähendab see programmeeritud uusi hinnatõuse. Uue aasta algusest kodutarbijatele vägagi tõenäoliselt kehtestatav 65 senti kilovatt-tunni eest võtab kukalt kratsima nii mõnegi mehe, kes aasta-paar tagasi oma majja-korterisse moodsa elektrikütte paigaldada lasi ning jalad seinal odavat soojust nautis. Kahtetariifne arvesti annab küll endiselt võitu, kuid ka ööelekter hakkab 1. maist senise 22 sendi asemel maksma 36 senti.
Elektrienergia hind lendab nagu vaba lind, mis ei tunne mingeid piire. Kui asi nii edasi läheb, ajavad paari aasta pärast kõige odavamalt läbi need, kel kuuris saag ja kirves ning aia taga oma mets.
Kuid vähemalt üks asi on positiivne - et suurem osa hinnatõusust tabab kodutarbijaid, ei tohiks energia hinna tõus majanduses üldist hinnatõusu esile kutsuda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
