Ain Seppiku juhtum näitab, et president Lennart Meri kasutab talle antud õigusi nii, nagu õigeks peab.
President Lennart Meri autasustas politseiameti peadirektorit Ain Seppikut Valgetähe teenetemärgiga omatahtsi hoolimata siseministeeriumi eitavast hoiakust ja asjaolust, et teenetemärkide komitee oli esildise Seppiku autasustamiseks tühistanud.
|
|
|
Ain Seppiku juhtum näitab, et president Lennart Meri kasutab talle antud õigusi nii, nagu õigeks peab. |
Vabariigi aastapäeva puhul annetatud teenetemärkide rohkete saajate hulgas oli ka politseiameti peadirektor Ain Seppik, keda president autasustas kui riigiametnikku Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
President otsustas Seppikut autasustada hoolimata asjaolust, et siseminister Riivo Sinijärv oli saatnud 13. jaanuaril autasustamiseks esildisi tegevale teenetemärkide komiteele kirja, milles võttis tagasi Seppiku esitamise kõrge riikliku aumärgi saamiseks. Esildise oli teinud Sinijärve eelkäija siseministri ametis Märt Rask möödunud sügisel.
Sinijärv põhjendas Seppiku autasustamise vajaduse äralangemist puudustega, mis ilmnesid riigikontrolli revisjoni käigus politseiameti töös.
Siseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Piret Mürk kinnitas «Postimehele» Riivo Sinijärve seesuguse kirja olemasolu.
Siseministeeriumi kui Seppiku varasema esitaja seisukoha põhjal on 29. jaanuaril protokollitud teenetemärkide komitee üksmeelne otsus, millega loeti kehtetuks 1996. aasta 6. novembri esildis Ain Seppiku autasustamiseks Kotkaristi III klassi teenetemärgiga. Protokoll saadeti ka presidendi kantseleisse, kuid sellest hoolimata otsustas president Seppikut autasustada, konfronteerudes seega nii siseministeeriumi kui teenetemärkide komiteega.
Teenetemärkide komitee sekretär Ivo-Manfred Rebane ütles «Postimehele», et see on esimene ja seni ainus juhtum, kus president annab teenetemärgi isikule, kelle puhul on teenetemärkide komitee teatanud autasustamise esildise tühistamisest.
«Eks see meile pisut üllatav oli, aga lõplik sõna on põhiseaduse järgi presidendi käes,» möönis Rebane.
President ei taha piire
Riigikohus on 1994. aasta veebruaris sedastanud presidendi õigust anda anda riiklikke autasusid omal algatusel, piiramata seda teenetemärkide komitee tehtava eelvalikuga.
Käesoleva aasta 1. märtsil jõustus uus teenetemärkide seadus, mis sätestab, et president võib omal algatusel anda teenetemärke erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Muul ajal kehtib kord, mille järgi vaatab läbi taotlusi ja teeb presidendile esildisi teenetemärkide andmiseks teenetemärkide komitee. Komiteele võib ettepanekuid teha ka president. Taotluse suhtes, millega teenetemärkide komitee on nõustunud, tehakse presidendile esildis teenetemärgi andmiseks, taotluse kohta, millega komitee ei ole nõustunud, esildist ei tehta ja see edastatakse presidendile koos komitee eitava otsusega.
Presidendi kantselei õigusosakonna juhataja Mall Gramberg väitis eile «Postimehele», et igal juhul annab põhiseadus presidendile õiguse ise otsustada teenetemärgi andmise või mitteandmise üle.
Küsimusele, kas teenetemärkide seadus annab presidendile õiguse lisada autasustatavate hulka ka isikuid, kelle kohta teenetemärkide komitee pole autasustamise taotlust saanud, Gramberg üheselt ei vastanud. «Seaduse rakendamisel praktika veel puudub. Kui tekib vajadus tõlgendada, eks siis näe,» ütles Gramberg.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Peaminister Mart Siimann, kes on võtnud miljonikroonise pangalaenu, ütles, et plaanib laenu maksmiseks müüa oma mereäärse aiamaja. Kui vanalinna korteris saab üks korrus valmis, on aeg müüa ka praegune pangalaenu tagatiseks olev korter.
Peaminister Mart Siimann ütles eile, et kontrollis pärast neljapäevases «Postimehes» ilmunud lugu, et Riigikogu liikme palgast ei piisa kümneaastase miljonilaenu võtmiseks, ega pank ei ole seadust rikkunud. Ühispangast kinnitati talle, et nõue, mille kohaselt igakuine tagasimaksmisele kuuluv summa ei tohi ületada 30% perekonna sissetulekust, kehtib vaid nende laenuvõtjate kohta, kellel on väike kuusissetulek. Ühispanga avalikus laenuinfos ei ole kirjas, et oleks mingit sissetulekupiiri, milleni 30% nõue kehtib.
Eelmisel aastal võtsid Mart Siimann ja Maarika Saarna-Siimann eelmise laenu asemel uue ja suurema, sest vanalinnas Dominiiklaste kloostri lähedale jääva korteri remondiks tuleb tasuda ettemaks. Ülejäänu eest osteti Lasnamäe korteri asemele kahetoaline korter kesklinna. Pangalaenu tagatiseks on nii vanalinna kui ka Roosikrantsi tänava korter, mõlemad on hinnanud kinnisvarabüroo.
Siimann kinnitas eile «Postimehele», et Ühispangas pakuti talle eelmisel nädalal võimalust sõlmida uus laenuleping, sest intressimäärad on vahepeal alanenud, kuid ta loobus sellest.
Mart Siimann kinnitas, et tema korteriost on läbipaistev ja sel ei ole mitte mingit seost Jüri Oti ega Tiit Vähi korteriostude ja nende erastamise skeemiga. Vanalinnas ostsid Siimannid juba erastatud korteri. «Selle maja tegime tühjaks, vaid müürid jäid alles ja nüüd oleme pannud uued vahelaed. Kõik ehitusload ja kooskõlastus muinsuskaitsega on olemas, muidu ei saakski ju vanalinnas ehitada,» kinnitas Siimann.
Siimannid elavad praegu kesklinnas ja varsti tuleb see korter ka müüa. «Loodan, et kaks ülemist korrust vanalinna korteris saab korda, ja siis teatame pangale oma tagatiseks oleva korteri müügist,» selgitas ta. Esimesena müüakse maha mereäärne suvila.
«Mõtlesin, et kui ühiskonnale tekitab probleeme see, et peaminister võtab laenu ja ehitab selle eest korteri, siis müüks õige nii korteri kui ka laenu maha. Kuid sõbrad keelitasid sellest mõttest loobuma,» ütles Siimann.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Põlevkivi ja elektrienergia hinna komisjon esitas majandusministrile ettepaneku kehtestada alates 1. maist elektrienergia keskmiseks käibemaksuta hinnaks 49 senti/kWh. Majandusminister Jaak Leimann oli eile ettepanekuga põhimõtteliselt nõus.
Komisjon teeb ettepaneku tõsta alates 1998. aasta 1. jaanuarist elektri keskmise hinna 51 sendini/kWh käibemaksuta ning kodutarbija elektrihind käibemaksuga 65 sendile kilovattt-tunni eest. Kesk- ja kõrgepinge- ehk tööstustarbijaile järgmise aasta algusest elekter ei kalline.
Hinnakomisjoni sekretär Märt Mõtus ütles «Postimehele», et eile majandusministrile pakutud keskmine ja kodutarbija hind peaksid kehtima 1. maist kuni 31. detsembrini. Praegu maksab kodutarbija kilovatt-tunni eest 45 senti.
Hinnakomisjon andis majandusministrile soovituse, et öise elektri hind peaks moodustama mitte vähem kui 60 protsenti põhitariifist. See tähendab, et 1. maist hakkab öine kilovatt-tund maksma praeguse 22 sendi asemel vähemalt 36 senti.
Aasta pärast uus hinnatõus
«Öine elekter kallineb kõige rohkem seetõttu, et viimase paari hinnatõusu puhul jäi see tariif valitsuse sekkumise tõttu muutmata,» ütles Mõtus. «See oli muidugi viga. Hinnakomisjon on seisukohal, et järgmise aasta algusest kehtima hakkavad hinnad võiksid püsida aasta lõpuni, kuigi ka need hinnad ei ole veel päris õiged.»
Mõtus märkis, et 1996. aastal doteerisid kõrgepingetarbijad kodutarbijaid umbes 120 miljoni krooniga.
«Inimesed peavad arvestama sellega, et aasta või poolteise pärast tõuseb elektrienergia põhihind kodutarbijaile 80 sendile kilovatt-tunni eest, mis Eesti Energia arvutuste järgi on enam-vähem õige tariif,» rõhutas Mõtus.
«Kõrgepingetarbijatele ei ole mõistlik hinda tuleval aastal enam tõsta, sest siis kallineksid ka kaubad ja teenused järjekordselt ning inimesed peaksid selle hinnatõusu kaudselt ikkagi kinni maksma.»
Elektrienergia keskmise hinna ning kodutarbija põhihinna peab heaks kiitma valitsus, pärast seda saab majandusminister kinnitada ülejäänud tariifiastmestiku. 1. maist jõustuvad uued hinnad ainult sel juhul, kui valitsus teeb oma otsuse aprilli esimestel päevadel.
Põlevkivitonni uueks keskmiseks hinnaks kujuneb tõenäoliselt 1. maist 106 krooni, kusjuures elektrijaamad peavad maksma 116 ning Kiviter kui põlevkiviõli tootja 71 krooni.
«Kui Kiviterile müüdava põlevkivi hind tõuseb veelgi, siis seiskub ilmselt õlitootmine,» ütles Mõtus. «Samas ei saa niisugune hinnapoliitika kaua kesta, tuleb mingi lahendus leida.»
Esialgselt esitas Eesti Energia hinnakomisjonile taotluse tõsta elektrienergia keskmine hind käibemaksuta 54 sendile kilovatt-tunnilt. Kodutarbijale tähendakski see elektri hinda koos käibemaksuga 80 senti kilovatt-tunni eest. Hinnatõusu põhjendas Eesti Energia vajalike remondi- ja renoveerimistööde mahu suurenemisega amortisatsiooni ehk kulumi arvel. Kulumi osa tootmiskuludes suureneks siis keskmiselt viis korda, ülekandevõrkudes aga kuni seitse korda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Mingit kokkulepet tagastamise kohta pole olnud ja teist korterit pole ma otseselt linnalt saanud, vaid ise ostnud.
Poliitikas tehakse pakkumisi. Pakkumised, mis on Tartu 2000 mõtlema pannud, on Reformierakonnalt.
Isamaaliidu, Mõõdukate ja Koonderakonna taustaga valimisliidu Tartu 2000 moodustatud Tartu võimukoalitsioonis on tekkinud tõsised lahkarvamused. Tartu linnapea Tõnis Lukase arvates mõjutab seda eriti viimasel ajal Toompea poliitika. Teisalt tahab revanshi kohalikud valimised võitnud, kuid opositsiooni jäänud Reformierakond.
|
|
Minu interpretatsiooni järgi soovib Reformierakond revansheerida sügisest kaotust. Jutt on puhtalt minu mahavõtmisest.
Tartu linnapea Tõnis Lukas |
Kuidas teie Tartu linnapeana hindate olukorda?
Kõigepealt, Toompeal toimunud koalitsiooni kokkupanek on mõjutanud ka kohalikku poliitikat. Vähemalt on toimunud konsultatsioonid nende jõudude vahel, kes on Toompeal.
Kuidas on see konkreetselt mõjutanud Tartut?
Koonderakonna esindajad on huvitatud nii sellest, mis toimub riigi tasandil, kui sellest, mis toimub Tallinnas ja Tartus. Osa Tartu 2000 liikmetest on hästi kursis Koonderakonna ja Reformierakonna vaheliste läbirääkimistega. Neil on sellist informatsiooni, mida mul ei ole.
Kas reedel käisite te peaminister Mart Siimanni juures seda lünka täitmas?
Minu eesmärk oli tervitada kolleegi Riigikogu ajast peaministriks saamise puhul. Siimann oli juba varem kutsunud mind kohtuma kui linnade liidu juhatuse esimeest, aga ma ei saanud siis minna.
Täpsustaksin, et lahkhelid ei ole mitte linnavalitsuses, vaid koalitsioonis. Linnavalitsuses ei ole meil ilmnenud lahkhelisid.
Kui volikogu istungitel on närvilisust, siis linnavalitsuse õhkkond on töine.
Kas teil oli Siimanniga juttu ka lahkhelidest Tartu linna valitsemisel?
Siimann küsis, mis koalitsioonis toimub, ja ma lühidalt rääkisin. Mulle tundub, et ta ei ole huvitatud ebastabiilsusest.
Ebastabiilsuse märke on praegu siiski tunda. Eriti ilmnesid need eelmisel neljapäeval volikogu istungil, kui opositsioon ütles otse välja, et koalitsioon on lõhki. Kas pärast seda istungit on olnud koalitsiooni nõupidamisi?
Koalitsiooni kokkusaamisi pole olnud. Minu teada on toimunud Tartu 2000 fraktsiooni koosolek ja linnavalitsuse liikmete vahelised konsultatsioonid. Mina olen kohtunud volikogu esimehe ja Tartu 2000 liidri Väino Kulliga. Aga see ei olnud kohtumine Elbel selles mõttes, et ma niikuinii käin iga päev volikogu esimehe juurest läbi.
Kui palju te teate sellest, mida arutas oma koosolekul Tartu 2000 fraktsioon?
Mul on niipalju informatsiooni, kuipalju Väino Kull mulle edastas. Minu teada ei otsustatud midagi, arutati koalitsiooni olukorda, aga ilmselt ka fraktsiooni puutuvaid asju.
Kuuldavasti on teie kokkusaamised Väino Kulliga viimasel ajal tihenenud. Kas pärast võimuletulekut ei arvestanud Isamaaliit ja Mõõdukad oma partneritega valimisliidust Tartu 2000?
Väidetud on palju asju, mis kuuluvad rubriiki «loome müüdi, jutustame seda ja küll ta siis ellu läheb». Väino Kulliga kohtume me juba sellepärast väga sageli, et Kull on kohal linnavalitsuse istungitel. Kui vähegi võimalik, osalen mina volikogu eestseisuse koosolekutel. Need on kindlad koostöövormid. Meil on iga nädal lisaks mitu kontakti - rohkem niimoodi, et mina lähen näiteks esmaspäeviti Kulli juurde uudiseid küsima ja kiireid asju arutama.
Võrreldes eelmise aasta novembri-detsembriga on kontaktid muidugi tihenenud, sest siis koalitsioon ei töötanud, nüüd töötab.
Miks koalitsioon siis kohe pärast võimuletulekut koos ei töötanud?
Ma pean silmas seda, et ei töötanud sellise rütmiga nagu praegu. Me ei asutanud ju kohe koalitsiooninõukogu ja üldkoosolekuid polnud nii palju, rõhk oli volikogu fraktsioonide tööl. Sel aastal oleme kogunenud iga nädal.
Kas muutus toimus pärast seda, kui Reformierakond teatas varilinnavalitsuse moodustamisest?
Ei, ei. Meie pool tahtis algusest peale moodustada koalitsiooninõukogu.
Üheks lahkhelide põhjustajaks sai arutelu linna soojamajanduse üle. Kuivõrd on see probleem teil nüüd omavahel selgeks räägitud?
Oleme kokku leppinud, milliseid samme millises järjekorras teha. See on osaliselt poliitiline ja osaliselt majanduslik küsimus. Majanduslikus mõttes on edusammud märgatavad, sest Anne Soojus on alustanud intresside maksmist. Ka täna (esmaspäeval) pidi abilinnapea Kalle Jürgenson rääkima sel teemal Väino Kulliga, linnavalitsuse selle nädala istungi päevakorras on Tartu Jõujaama probleemistik. Tahame, et Tartu Jõujaama ja Anne Soojuse juures oleks esindajaks keegi Tartu 2000 seast.
Kuidas arvate, kas see lõpetab erimeelsused?
Minu meelest on lahkarvamused olnud taktika, mitte eesmärgi osas. Aga kas nüüd kõik minu arvamust kinnitavad... meil pole olnud omavahelist truudusevandumist. Siin on poliitilisi küsimusi, mida Tartu 2000 peab omavahel selgeks rääkima. Tõepoolest on asi ka selles, kuivõrd mõjutab üldpoliitika Tartu 2000 käitumist.
Kas vastab tõele, et Isamaaliit on valmis pakkuma Kalle Jürgensoni abilinnapea kohta Tartu 2000le selle nimel, et jääda koos võimule?
Ei vasta tõele. Rääkisin sellest ka Väino Kulliga, temagi pole sellest kuulnud. Selliseid läbirääkimisi pole olnud.
Selle ettepaneku olevat teinud Mõõdukad.
Mihkel Pärnoja ega Toivo Jullinen, kellega mina olen rääkinud, ei ole seda kinnitanud ega kommenteerinud. Mina lugesin sellest «Postimehest». Mina linnapeana ei ole valmis Jürgensonist loobuma.
Tekib mulje, et palju asju toimub teie selja taga. Pärast saja võimupäeva möödumist on tugevnenud opositsiooni, Reformierakonna ja Keskerakonna surve - kasvõi arupärimised volikogus. Millest veel on seda survet tunda?
Surve seisneb ühelt poolt avalikes rünnakutes ja aktiivses tegevuses volikogus, mis iseenesest on normaalne. Teine tahk on selles, et teadaolevalt püüavad Reformierakonna liikmed tõsiselt mõjutada Tartu 2000 liikmeid nii ühekaupa kui ka Koonderakonna juhtkonna kaudu Tallinnas.
Kas seda kinnitas ka peaminister Siimann?
Jah. Ta ei öelnud, kes on kellega rääkinud, aga et see on olnud jutuks. Kui see on nüüd tõesti sellel tasemel, et linnapea ei kõlba sellepärast, et tema jõulukõne oli sobimatu, või midagi sellist - võin öelda, et mulle see muidugi nalja ei tee, aga need asjad on naeruväärsed.
Ma olen sellest põlvkonnast, kel ei ole olnud kombeks kombineerida kortereid, välissõite jms.
Poliitikas tehakse pakkumisi. Pakkumised, mis on Tartu 2000 mõtlema pannud, on Reformierakonnalt. Pakkumiste sisu on, et nendega oleks Tartu 2000l rohkem perspektiivi kui meiega. Milliste ametipostide suhtes need pakkumised on tehtud, seda ma ei oska öelda. Mulle on see olukord üllatav. Meie läbirääkimised Tartu 2000ga algasid sügisel seisust, kus nad väitsid, et Reformierakond pettis neid, lubas midagi ja tõmbas tagasi.
Millega neid tookord täpsemalt peteti? Kas välistate praegu teie alttõmbamise?
Suusõnalise teabe põhjal oli ilmselt kõneks Väino Kulli volikogu esimehe koht, aga seda peaks küsima Kulli enda käest.
Ma ei seisa Reformierakonna, Koonderakonna ja Tartu 2000 vahel siis, kui tehakse niiöelda kaupa. Mulle pole poliitikas kauplemine olnud kunagi eriti suure tähtsusega. Kui see muutub prioriteetseks, hakkab see takistama igapäevast tööd.
Minu interpretatsiooni järgi soovib Reformierakond revansheerida sügisest kaotust. Jutt on puhtalt minu mahavõtmisest.
Vihjasite, et pole tegelnud enda heaolu kindlustamisega, sealhulgas korteritega. Ometi on teil praegu kaks korterit, millest ühe andis linn teile kui Eesti Rahva Muuseumi direktorile.
Tollane kultuuriminister Märt Kubo taotles Tartu linnalt seda korterit 1992. aastal mulle kui ERMi direktorile. Mul oli siis vaid Supilinna üürikorter. Linna elamukomisjon eraldas mulle selle kahetoalise korteri orderi. Elasin seal kaks aastat, ja et see ei olnud ametikorter, erastasin selle tavalisel teel. Ma ei ole sellega teinud mingit kaupa, müünud või vahetanud. Praegu elab seal ajutine üüriline, varsti peaks sisse kolima mu abikaasa ema, kelle EVPde eest saigi see erastatud.
Riia tänava neljatoalise korteri sain ma sama aasta sügisel, kui tollane kultuuriosakonna juhataja Riho Illak pakkus mulle võimalust astuda korteriühistu liikmeks. Rajooni REVi ehitatud maja oli pooleli, ma olen sealse korteri ise kinni maksnud ja selle lõpuni ehitanud. Sisse kolisime 1994. aastal, kuid maja pole lõplikult valmis ja seda pole siiani vastu võetud. Ma pole selle korteri omanik, sest see kuulub ühistule. Ühistu sooviski, et inimesed koliksid varem sisse, et kaoks valvamise mured.
Kas oli kokkulepe, et Kaunase puiestee korter läheb linnale tagasi?
Mingit kokkulepet tagastamise kohta pole olnud ja teist korterit pole ma otseselt linnalt saanud, vaid ise ostnud. Mis sissekirjutusse puutub, siis olen siiani arvel Kaunase puiesteel, sest vastu võtmata Riia tänava majja pole võimalik end sisse kirjutada. Muide, sissekirjutuseta poleks ma saanud kohalikel valimistel kandideerida.
Tahtsin ka ise omaaegse korterikomisjoni otsuseid täpsustada, kuid täna selgus, et kummalisel kombel on vastavad paberid arhiivist kadunud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eile õhtul jäid tehnilistel põhjustel ära TV 3 pooleüheksased uudised.
Kell 20.30 eetrisse minema pidanud õhtuste uudiste asemel valitses TV 3 eetris 17 minuti pikkune auk.
TV 3 peadirektori asetäitja Andres Jõesaar ütles «Postimehele», et uudistesaade jäi ära tehnilistel põhjustel.
«Videokommutaator läks tuksi. Nelja aasta jooksul pole midagi sellist juhtunud, nüüd juhtus,» kurtis Jõesaar. TV 3 eileõhtune ülejäänud programm jätkus normaalselt. Jõesaar ei osanud hinnata, kui palju kandis TV 3 vahejuhtumi läbi kahju.
«Kõige suuremat kahju kandsid kindlasti vaatajad, nende ees on küll piinlik,» märkis ta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti välisministeeriumi täpsustuste kohaselt pole Vene välisministeerium saanud president Jeltsinilt ukaasi ega korraldust piirilepingu sõlmimiseks Eestiga ning Vene välisministeerium tegutseb piiri ühepoolset mahamärkimist nõudva ukaasi kohaselt.
Välisministeeriumi poliitikaosakonna 3. büroo direktor Tago Holsting ütles eile «Postimehele», et Eesti välisministeerium kontrollis Vene välisministeeriumist üle Juhan Aare kuulutatud teadet Vene presidendi korralduse kohta sõlmida Eestiga piirileping.
Eelmisel nädalal Moskvas viibinud Riigikogu delegatsioon kohtus reedel Vene välisministeeriumi Euroopa 2. osakonna asedirektori Sergei Prihhodkoga ja Eesti delegatsiooni juhi Aare sõnul ütles Prihhodko, et Vene välisministeerium on saanud Jeltsinilt korralduse Eestiga piirilepe sõlmida.
«Selgitus, mis me Vene välisministeeriumist saime, oli, et nemad pidasid silmas 18. juunist 1994 pärinevat presidendi ukaasi number 1275. President Jeltsini vastav ukaas käsitleb piiri ühepoolset mahamärkimist,» tõlgendas Holsting informatsiooni.
Eesti välisministeeriumi Kesk- ja Ida-Euroopa, Venemaa ja SRÜ büroo direktor Holsting märkis, et pärast 18. juunit 1994 ei ole tehtud mitte ühtegi uut president Jeltsini ukaasi, mis puudutaks piiri Eestiga.
Vene välisministeeriumi Euroopa 2. osakonna asedirektor Prihhodko kinnitas eile «Postimehele» otse, et kohtumisel Eesti Riigikogu liikmetega oli tõepoolest juttu president Jeltsini 1994. aasta 18. juuni ukaasist. «Mingeid uusi juhendeid pole me pärast seda saanud,» lisas Prihhodko.
«Kontrollisime veel kord, nende tõlgendus on, et just see presidendi ukaas. Hoolimata sellest, et päris sõnaselget käsku ega korraldust leping alla kirjutada ei ole, võtab Vene välisministeerium seda ukaasi suunisena ning rohkem Vene presidendi poolseid ukaase nende arvates tarvis ei olegi,» selgitas Holsting eile õhtul.
Otseseid juhiseid pole
Venemaa välisminister Jevgeni Primakov lausus laupäeval Helsingis «Postimehele», et tema pole president Jeltsinilt saanud mingeid juhiseid piirilepingu allakirjutamise kohta.
«Me kirjutame selle lepingu alla alles siis, kui eemaldatakse diskrimineerivad meetmed venekeelse elanikkonna suhtes, mis omakorda viitavad poliitikale muuta demograafilist olukorda selles riigis. Me tahame väga vähe: et Eesti võtaks selles küsimuses vastu OSCE soovitused,» täpsustas Primakov laupäeval «Postimehele».
Eesti ja Vene välisminister kooskõlastasid kahe riigi vahelise piirileppe eelmise aasta novembris Petroskois. Eesti oli valmis juba eelmise aasta detsembri algul Lissabonis OSCE tippnõupidamisel piirilepingule alla kirjutama.
Eelmisel nädalal Helsingis tegi aga Jeltsin ootamatu avaliku mõttekäigu, öeldes, et Venemaa peaks näitama head tahet lähenemiseks Balti riikidele ja mitte ainult kaebama selle üle, et Balti riikides tõrjutakse venekeelset elanikkonda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Rahandusminister Mart Opmann kinnitas eile Riigikogu infotunnis, et viimasel kolmel aastal on Eestis maksukoormus olnud stabiilselt 37% ümber. Maksukoormuse olulist tõusu pole ette näha ka lähiaastatel.
Rahandusminister Mart Opmann ütles, et 1994.-1996. aastal on Eestis olnud küllalt stabiilne umbes 37%line maksukoormus. 1994. aastal oli maksukoormus 37,05%, 1995. aastal 37,1%, 1996. aastal 36,86% ning 1997. aasta eelarves on see 36,28%.
Opmann lisas, et rahandusministeeriumi esitatud järgmise aasta eelarves on praegu, mil pole veel puhkenud diskussioon näiteks mootorikütuse aktsiisi või mootorsõiduki maksu ümber, maksukoormus kavandatud 35,98%.
Rahandusminister rõhutas samas, et ühtki maksuseadust ei muudeta Riigikogu heakskiiduta.
«Põhialus, millel baseerub meie maksusüsteem, on maksustada rohkem tarbimist kui tootmist. See tähendab lasta tootmisel areneda kõikide hüvanguks ja maksustada neid, kel on enam vahendeid selleks, et enam tarbida,» rääkis ta.
Madalad maksud pole eesmärk omaette
«Põhiline muutus, mis on toimunud viimaste aastate maksulaekumiste struktuuris, on ettevõtte tulumaksu osa vähenemine ja aktsiisimaksude osakaalu suurenemine. Aktsiisimaks on kehtestatud toodetele, mida ei loeta esmatarbekaupade hulka. Kõik ei joo viina, kõik ei suitseta ja kõik ei sõida autoga,» ütles Opmann.
Mart Opmann ütles samas, et maksukoormuse arvestuste lisamine eelarve projekti juurde ei tähenda, et rahandusministeerium peaks maksukoormuse hoidmist madalal tasemel eesmärgiks omaette. «Ka Eesti valitsus peab täitma valitsusele omaseid funktsioone vähemalt rahuldaval tasemel. Me ei soovi ju keegi endale näiteks isiklikku tuletõrjujat,» lisas Opmann.
Nii näiteks suureneb maksukoormus mootorsõidukimaksu vastuvõtmisega. «Meie rehkenduse järgi tõuseb riigi üldine maksukoormus mootorsõiduki maksu vastuvõtmisel pisut üle 0,2 protsendi. Mootorsõiduki maks tähendaks aastas umbes 200 miljoni krooni laekumist kohalike omavalitsuste eelarvetesse sihtotstarbeliselt kasutamiseks valla- ja linnateede korrashoiuks, remondiks ja liiklusohutuse parandamiseks,» rääkis Opmann.
Käimas on ka diskussioon sotsiaalmaksu võimaliku tõstmise üle. Praegu maksab 33%list sotsiaalmaksu tööandja, kuid rahandusministeeriumi arvates võiks 1998. aastal tööandja maksta 32% sotsiaalmaksu ning töövõtja 1%.
«1999. aastal võiks lisanduda veel üks protsent töövõtjatele, kuid see on arutlusobjekt kolmepoolsetel läbirääkimistel tööandjate, töövõtjate ja valitsuse vahel. Kui selline otsus peaks tehtama, siis loomulikult selle võrra maksukoormus tõuseb,» ütles Mart Opmann.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigikohtu tsiviilkolleegium vaatas eile läbi Eesti Demokraatliku Tööpartei teistmisavalduse aastaid kestnud kohtuvaidluses Eesti riigiga Tallinnas Kentmanni 13 asuva hoone omandiõiguse suhtes ja avaldab otsuse 3. aprillil.
Tegu on vaidlusega Eesti Demokraatliku Tööpartei ja Eesti riigi vahel ning vaidlusküsimuseks on, kellel on õigus Tallinnas Kentmanni tänav 13 asuvale hoonele.
Seni on kohtud asunud seisukohale, et vaidlusalune NLKPle kuulunud hoone läks pärast partei tegevuse lõpetamist 1991. aasta 27. augustil tehtud Ülemnõukogu otsuse järgi Eesti riigile. Otsus tunnistab Eesti Vabariigi omandiks Eesti territooriumil asuva NLKP ja ÜLKNÜ ning nende õigusjärglaste vara.
Et Eesti Demokraatlik Tööpartei, kes peab end NLKP varaliseks õigusjärglaseks, ei olnud hoonet mitme aasta kestel Eesti riiki esindavale justiitsministeeriumile üle andnud, esitas ministeerium riigi nimel hagi Tööpartei vastu Kentmanni 13 hoone omandiõiguse tunnistamiseks.
Tallinna linnakohus rahuldas möödunud aasta 30. jaanuaril ministeeriumi hagi. Tööpartei kaebas edasi, kuid ringkonnakohus jättis 14. juunil 1996 linnakohtu otsuse jõusse. Tööparteilased üritasid asja Riigikohtusse nii kassatsiooni kui kohtuvigade parandamise korras edasi kaevata, kuid mõlemal korral keeldus loakogu menetlusloa andmisest.
Uus asjaolu
Möödunud aasta detsembris esitas Tööpartei teistmisavalduse, sest väidatavalt oli neile teatavaks saanud täiesti uus asjaolu, mida neil varasema kohtuvaidluse ajal polnud võimalik teada - Venemaa konstitutsioonikohtu otsus NLKP õigussubjektsuse kohta.
Eesti kohtud on justiitsministeeriumi hagi arutades asunud seisukohale, et Kentmanni 13 oli NLKP vara. Venemaa president Boriss Jeltsin peatas oma seadlusega 23. augustil 1991 NLKP tegevuse Venemaa territooriumil ja 25. augustil otsustas NLKP vara riigistada. Seadlusega 6. novembrist lõpetati Venemaa territooriumil NLKP tegevus.
30. novembril 1992 aga tunnistas Venemaa konstitutsioonikohus osaliselt Jeltsini ukaasi NLKP tegevuse lõpetamise kohta põhiseadusevastaseks. Seaduslikuks tunnistati vaid see osa, mis puudutas NLKP juhtorganite tegevuse lõpetamist, kuid tühistati ukaasi see osa, mis puudutas territoriaalsel põhimõttel üles ehitatud organisatsiooniliste struktuuride tegevuse lõpetamist.
Tööpartei väitel on seega Eesti kohtud oma otsuste tegemisel lähtunud valest alusest - teadmisest, et 27. augustil 1991 polnud enam NLKPd olemas ja et Ülemnõukogu otsustas Eesti Vabariigi omandiks kuulutada NLKPst mahajäänud vara.
Tööpartei kinnitab, et kuna omanik - NLKP - oli tegelikult olemas, siis ei saanud Ülemnõukogu oma otsusega tema vara riigistada, ja et see otsus on vastuolus tollal kehtinud omandiseadusega, mis nõuab teiste riikide organisatsioonide vara valdamise, kasutamise ja käsutamise reguleerimist Eesti seaduste ja rahvusvaheliste lepingute alusel.
Tööpartei viitab oma teistmisavalduses ka Venemaa konstitutsioonikohtu otsusele, mis tühistas nii Venemaal kui välismaal asuvate NLKP varade riigistamise selles osas, kus ei olnud leidnud tõestamist riiklike vahendite kaasamine nende loomisele. Tööparteilaste väitel on hoone Kentmanni 13 ehitatud siinsete parteilaste liikmemaksudest.
Justiitsministeeriumi esindaja vaidles eile kohtus teistmisavaldusele vastu ja palus seda mitte rahuldada, seades kahtluse alla nii Venemaa konstitutsioonikohtu otsuse tõlgendamise uue asjaoluna kui juhtides tähelepanu Tööpartei hämarale õigusjärgsusele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Siiani pole politseil läinud korda tabada kurjategijaid, kes jaanuari esimeses pooles tühjendasid valeülekannete abil Laeva meierei pangaarvet Hansapangas enam kui 460 000 krooni võrra.
Ka pole leitud meest, kes 13. jaanuari hommikul võttis Tallinnas Hansapanga sularahaautomaatidest välja 60 000 krooni ning tellerilt 310 000 krooni raha, mis oli samal hommikul Laeva meiereist üle kantud. Meest filmisid Hansapanga turvakaamerad, politseil on tema käekirja proov.
Laeva meiereid majandava AS Tapila juhatuse aseesimees Mati Mölder ütles «Postimehele», et Hansapank ostis meiereilt üle 460 000 krooni suuruse nõude ära, nii on meierei oma raha tagasi saanud.
Nägu teada, mees teadmata
Keskuurimisbüroo eriti tähtsate asjade uurija Jüri Vissak ütles «Postimehele», et kriminaalasja raames on kuulatud üle tunnistajaid, tehtud ekspertiise, kuid siiani ei ole teada, kes Laeva meierei pangaarvet tühjendasid. Vissak arvas, et selliste kuritegude avastamiseks oleks vaja kodanike registrit, millest foto või sõrmejälgede põhjal oleks võimalik isik üles leida.
Keskkriminaalpolitsei direktor Kalev Prillop ütles, et praeguseks pole kindlaks tehtud, kes oli mees, keda Hansapanga turvakaamerad Laeva meierei raha välja võtmas jäädvustasid.
Tundmatu kasutas Kalevi Ummeri passi, kuid pilt oli vahetatud. Tegelik Kalevi Ummer oli passi 1995. aasta kevadel kaotanud. Otsitav mees avas 1996. aasta jõulude eel Hansapangas mitu arvet nii enda kui ka AS Voineki nimele, selleks esitas ta pangas Kalevi Ummeri passi.
Riiuliaktsiaseltsi Voinek müüsid omanikud lehekuulutuse abil isikule, kes ütles end olevat Kalevi Ummer.
Möödunud aasta lõpus kopeeris keegi Laeva meierei raamatupidamisarvutist Hansapanga Telehansa programmi, selle abil arveldas meierei oma partneritega. Arvutiekspert tegi kindlaks, et programm kopeeriti 30. detsembril kell 16.28.
Jüri Vissaku sõnul on põhjust oletada, et kurjategija kasutas klaviatuuri jälgimise programmi ning sai sel moel teada Telehansa kasutamiseks vajalikud salasõnad ja elektroonilise allkirja.
10. jaanuaril kell 16.36 võeti Laeva meierei paroolidega Telehansa sideseanss Hansapanga Tartu kontoriga ning paluti konto väljavõtet. Veidi hiljem, kell 16.43 toimus uus seanss, edastati kolm umbes 1000-kroonist maksekorraldust, kaks neist AS Voinekile, üks Kalevi Ummerile. Samal õhtul võeti ülekantud raha Tartus Ümera poe juures AS Voineki ja Kalevi Ummeri pangakaartidega sularahaautomaadist välja, kokku kadus 2600 krooni.
Esmaspäeval, 13. jaanuaril kell 8.40 toimunud sideseansil paluti konto väljavõtet 10.-13. jaanuari kohta. Side katkes tehnilistel põhjustel. Kell 8.44 algas uus seanss, milles tehti kolm 150 000 krooni suurust makset, jällegi AS Voinekile ja Kalevi Ummerile. Kust helistati, pole seni teada. Ülekannetel arvestasid kurjategijad, et alla 200 000 krooni puhul pole vaja ülekannet Hansapangaga eelnevalt kooskõlastada.
Paar tundi hiljem võttis tundmatu Tallinnas Hansapanga automaatidest 60 000 krooni ja telleri käest 310 000 krooni, mis samal hommikul oli Laeva meiereist üle kantud. Meierei raamatupidaja avastas valeülekanded alles 13. jaanuari ennelõunal.
Jüri Vissak ütles, et Hansapanga tellerid ei olnud osutanud mehele eritähelepanu, too näinud välja kui tavaklient. Panga andmeil oli mees umbes 25-aastane, 182-185 cm pikk, kõhn, lühikeste juuste, ovaalse näo ja pika sirge ninaga. Kandis kahevärvilist hallist riidest jopet ja tumedaid pükse. Tal olid prillid. Mees rääkis eesti keelt.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Pühapäeval nõudis meri Pärnu lahel veel ühe harrastuskalamehe elu. 13 kilomeetri kaugusel Pärnust, Uulu lähedal, uppus Vändrast pärit Lembit T. (48).
Õnnetus juhtus õhtul poole kuue paiku. Lembit T. ja veel neli Vändra meest olid hommikust saadik olnud lahel. Kella viie ajal hakkasid Lembit T. ja Arset V. (53) tõukekelkudega merelt tagasi tulema, ülejäänud jäid veel püüdma.
Umbes kilomeetri kaugusel kaldast jää murdus ja Lembit T. kukkus merre. Mõnikümmend meetrit tagapool tulnud Arset V. ja veel kaks läheduses olnud harrastuskalameest tulid talle appi. Tõukekelgu külge seotud nööriga püüti meest jääaugust välja tirida, kuid tõukekelk vajus samuti jääst läbi ja seejärel katkes ka jääserva taha jäänud nöör. Umbes 15 minutit pärast vettekukkumist vajus Lembit T. põhja.
Kaldale jõudnud, ei läinud uppunuga koos kalale tulnud mehed kohe politseisse teatama, vaid sõitsid algul Vändrasse ja alles seal teatasid juhtunust kohalikule päästeametile. Pärnu politsei sai õnnetusest teada alles õhtul pool kümme.
Eile tõid päästeameti tuukrid veest välja uppunu surnukeha. Vesi oli õnnetuspaigas sügav ainult kaks-kolm meetrit, sealtsamast kõrvalt leiti ka kaks tõukekelku ja kilekott kümne kilo ahvenatega.
Õnnetuspaiga ümbrus oli üleni täis kalamehi. Kui päästeameti töötajad nõudsid nende lahkumist, ei tehtud sellest välja. «Nemad upuvad, meie päästame,» kommenteeris surnukeha veest välja toonud päästeteenistuse töötaja.
Mõistust pähe ei pane, seadust ei ole
Piirivalve vaatluste andmeil oli möödunud laupäeval ja pühapäeval, s.o päev pärast kolme mehe uppumist Lius, Pärnu lahel näha 60-70 harrastuskalameest.
Seadust, mis lubaks kalamehi keelatud ajal (keeld kehtib 26. veebruarist) jäälemineku eest trahvida, ei ole. Kalameestelt ei saa isegi nõuda päästetöödeks välja kutsutud helikopteri raha, sest nemad ise pole lennumasinat endale järele palunud saata. Merejääl püüdvaid kalamehi saab karistada ainult siis, kui neil pole kalapüügiluba.
Eile arutati jääle trügivate kalameeste probleemi Pärnu maavanema Toomas Kivimägi juures. Peale maavanema võtsid nõupidamisest osa Pärnu abiprefekt Jaan Rubin, kohaliku tuletõrje- ja päästeameti direktor Jaanus Saar, Pärnu piirivalvepiirkonna ülem Alvar Vallau ja mereinspektsiooni Pärnumaa osakonna ülem Hillar Jõõts.
Jõuti järeldusele, et kalameeste korralekutsumiseks on vaja haldusõigusrikkumise seadusse luua sätted, mis lubaksid jäälemineku keelust üleastujaid karistada. Maavanem lubas selle küsimuse üles tõsta valitsuse ees. Samuti peeti nõupidamisel vajalikuks muretseda Pärnusse suure kandejõuga hõljuk, millega oleks võimalik igasugustes tingimustes õnnetuspaigale ligi pääseda ja kiiresti abi osutada.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Pühapäeva õhtul röövisid kaks noort meest Tartus takso. Sel ajal, kui kannatanust taksojuht politseis seletust kirjutas, pidas politsei röövitud takso koos kurjategijatega Põlvas kinni.
Nagu teatas Tartu politsei pressiesindaja Peeter Rehema, sattus röövlite väljavalituks 63-aastane taksojuht ja tema hall Opel Omega. Kella poole kaheksa ajal istusid raudteejaama juures taksopeatuses Opelisse kaks noort meest, pikem ette ja lühem taha. Pressiesindaja sõnul palusid kliendid sõita Roiusse, kus neil olevat raha saada.
«Kohapeal käisid sõitjad sees mitmes majas ja ka Roiu baaris, kuid raha arvatavasti ei saadud,» märkis Rehema. «Seejärel tahtsid mehed Tartusse tagasi sõita.»
Kui takso oli jõudnud sõita Roiust umbes poole kilomeetri kaugusele, rabas taga istunud mees Rehema sõnul juhil õlast, ähvardas kümmekonna sentimeetri pikkuse noaga ja käskis auto peatada. Juht peatuski, hüppas autost välja ja jooksis eemale põllule. Kurjategijad sõitsid autoga sadakond meetrit Tartu poole, pöörasid siis otsa ringi ja sõitsid tuldud teed tagasi.
Rehema ütles, et taksojuht peatas mõne minuti pärast mööda sõitnud dzhiibi. Selles olnud meestel oli ka mobiiltelefon, kuid Tartuga ühendust ei saadud. «Helistada saadi Roiu baarist,» sõnas Rehema. «Kohale kiirustanud politseinikud said asulast esimesed teated, mille järgi seal majades käinud mehi otsima hakati. Politseikorrapidaja teavitas röövist ka naabermaakondade kolleegi.»
Pressiesindaja märkis, et kannatanu kirjutas juhtunu kohta Tartu politseis parasjagu seletust, kui Põlva politsei teatas, et röövitud auto ja selles istunud kaks meest on tabatud - häire peale välja sõitnud politseipatrull oli märganud otsitavat taksot Himmastes, seda jälitama hakanud ja auto Põlva ringteel kinni pidanud.
Rooli taga istus 39-aastane Aivar, tema kõrval 26-aastane Kalev. Mõlemad mehed olid pressiesindaja kinnitusel tublisti purjus. Politsei viis mehed Tartu arestimajja.
Peeter Rehema lisas, et Kalevi kohta on parasjagu menetluses kriminaalasi, mis pole veel kohtusse jõudnud. Aivar on tema sõnul varem üks kord kohtulikult karistatud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Arne Otter kaebas märtsi alguses halduskohtusse linnavalitsuse otsuse mitte tagastada tema perekonnale kuuluvat kinnistut Lossi tänava ääres.
Kinnistu eest pakkus linn kompensatsiooni 52 500 EVP-krooni, mis on umbes 10 000 krooni. «Selle krundi hind on minu arvates vähemalt 3-4 miljonit,» ütles Otter. «Ükskõik milline pank näeks hea meelega siin oma hoonet.»
Kinnistu õigustatud subjekt on Otteri ema Margareete Helge. Maatükk koosneb kolmest osast ja selle suurus on kokku 1497 ruutmeetrit. Sinna kuuluvad sõjaeelsed krundid Lossi 4, 6, 8 ja 10.
Otteri sõnul on linnapea Tõnis Lukas öelnud, et Ülikooli tänavale raekoja taha võiks ehitada linna uue haldushoone. Samuti on tema sõnul ülikooli haldusprorektor Riho Illak väitnud, et Lossi tänava teise külje võiks hoonestada.
Märtsi alguses kaebasid Otterid linnavalitsuse otsuse halduskohtusse, kuid avaldust ei ole veel läbi vaadatud. «Kui vaja, siis läbime kõik kolm kohtuastet,» ütles Arne Otter.
Arne Otter avaldas arvamust, et otsuse taga on kellegi erahuvid. «Ma olen veendunud, et kui me oleksime maa eest kompensatsiooni vastu võtnud, oleks see müüdud märkimisväärselt kallima hinnaga edasi,» ütles ta.
Tartu linnavalitsuse maakorralduse osakonna juristi Leida-Elli Vavrenjuki sõnul on otsuse tegemisel lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest. Kinnistu asub riiklikult looduskaitse all oleva Toomemäe pargi territooriumil ning võtab enda alla ka Pirogovi ausamba.
Maareformiseaduse kohaselt aga linnavara registris rajatisena arvel olevatest objektidest kinnistuid ei tagastata. Ka kesklinna planeering ei näe sellesse piirkonda ette mingeid ehitisi. Kompensatsioonisummat põhjendab Vavrenjuk faktiga, et Lossi tänava äärne maa ei ole eriti kallis - ruutmeeter maksab 35 krooni.
Kinnistu kuulus enne sõda Arne Otteri vanaisale Jaan Otterile, kes oli Tartus ettevõtja. Krundil asus neli maja. Üks neist oli üliõpilaste seas üsna tuntud Toomkohvik. Majad hävisid sõjas 1941. aastal.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti Post laseb homme käibele kuuest 3,3-kroonisest looma- ja linnumargist koosneva väikepoogna. See on pühendatud ohustatud liikide Euroopa programmiga (EEP) hõlmatud liikidele.
Rohekates ja pruunides toonides poogna ülaäärel on kiri Tallinn Zoo. Ka kõigil markidel korduv tekst Tallinna loomaaed viitab sellele, et markidel kujutatud lindude ja loomade nägemiseks elusuuruses piisab sõidust Veskimetsa. Veel on markidel loomaaia ning EEP embleem. Samad embleemid on ka esimese päeva templil.
Eriümbrik
Väikepoogna, esimese päeva ümbriku ja eritempli on kujundanud Sandor Stern. Poognaid on trükikojalt Vaba Maa tellitud 250 000.
Eritempel on ilmumispäeval kella 10.30ni ja uuesti kella 14st kasutusel Tallinna postimajas. Kell 11 algab Tallinna loomaaia haldushoones väikepoogna ametlik esitlus.
Seal on huvilistel võimalik tembeldada nii ilmumispäeva kui ka Tallinna loomaaia eriümbrikke, kasutada lisaks Eesti Posti templile ka loomaaia nelja kõrvaltemplit. Viimastel on kujutatud väikepoogna loomade jalajälgi. Direktor Mati Kaalu sõnul jäävad kõrvaltemplid kasutada aasta lõpuni.
Ohustatud liikide Euroopa programmi eesmärk on päästa väljasuremisohus olevate liikide looduslikke asurkondi, koordineerides selleks loomade ja lindude paljunemist tehistingimustes. Programmi raames teevad koostööd Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni egiidi all tegutsevad zoopargid. Tallinna loomaaed osaleb veerandsajas EEP projektis, koordineerides ise euroopa naaritsa ja dagestani tuuri kaitse alast ühistegevust.
Esimesel margil kujutatud hiidmerikotkas (Haliaeetus pelagicus) on maailma võimsaimaid kullilisi. Tema pesitsusalad asuvad Kaug-Idas ja linnu otseseks vaenlaseks on üksnes inimene, kelle tegevus kahandab tema pesitsusvõimalusi.
Euroopa naarits (Mustela lutreola), Euroopas omal ajal laialt levinud poolveelise eluviisiga väike kiskjaline, häviks kõrvalise abita mõnekümne aastaga.
Selle liigi on hävingu äärele viinud varjuliste metsajõgede ja -järvede kaldaalade muutmine, küttimine ja tema ameerika sugulase asustamine Euroopasse. Ameerika naarits ehk mink on euroopa omast elujõulisem nagu ka viimasest aretatud farminaarits, kelle isendid on samuti vabasse loodusse pääsenud.
Hävinguohus loomad
Must raisakotkas (Aegypius monachus) on raipetoiduline lind, kelle asurkondadele on halvasti mõjunud rakendatavad veterinaar- ja sanitaarnõuded, mis jätavad linnu loodusliku toiduta.
Amuuri leopard (Panthera pardus orientalis) on maailma haruldasimaid kiskjaid, keda looduslikes oludes on järel alla viiekümne isendi. Kagu-Venemaa, Kirde-Hiina ja Põhja-Koreaga piiritletud aladel on inimasustus rikkunud nende toitumisvõimalused ning salaküttimine seadnud ohtu liigi eksistentsi.
Teravmokkninasarvik (Diceros bicornis) on Aafrika savannide erak. Salaküttide eest on seni pääsenud umbes 3000 looma. Loomaaedades elab neid ninasarvikuid paarsada.
Dagestani tuur (Capra cylindricornis) on võimsate sarvedega kaljukits, kes elab üksnes Kaukaasia idaosas. Tema arvukus on viimase kümne aastaga kahanenud umbes neli korda. Eriti laastavalt on liigile mõjunud sagedane sõjategevus.
Esimese päeva ümbrikul on kujutatud idakurg (Grus vipio), Ida-Aasia lind, keda on säilinud vaid 5000 isendit. Ülemaailmselt koordineeritav kaitsetegevus on nende arvu veidi suurendanud.
Sandor Sterni teavad filateeliahuvilised kolme seniilmunud väljaande järgi. 1989. aastal lasti NSV Liidus välja 10-kopikaline mark tähistamaks Tallinna loomaaia 50. aastapäeva. Sellel on kujutatud loomaaia embleemiloom ilves. Eesti Vabariigis on Sandor Sterni kavandite järgi ilmunud neljamargine seeria lendoravast ning kaks Matsalu linnukaitsealale pühendatud postiminiatuuri. Kunstnik on Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi aseesimees ning õpetab õpilasi loomaaia asukaid joonistama. Tulevikus sooviks ta markidel kujutada eesti hobusetõuge.
Ka Mati Kaal on veendunud, et ilusaid loomamarke ilmub Eesti Postilt edaspidigi. Konkreetsemalt seob ta plaanid 1999. aastaga, mil Tallinna loomaaed saab 60.
Artikli algusesse