Postimees-esilehekülg 97/04/29

28. aprill 1997 Teisipäev, 29. aprill 1997 30. aprill 1997

Kasu

Postimehe juhtkiri

KES TE OLETE, PRIIT SAKSING?

Repliik

PROBLEEMID PLASTRAHAGA
OLARI KOPPEL

See on nüüd küll kurat teab mis! Mida muud peab inimene mõtlema, kui kuuleb, et Silmeti eksdirektor on oma isiklikule pangaarvele kandnud 1,78 miljonit krooni. Ja oma nelja kaastöötaja arvetele veel 678 000 krooni tehase raha.

Vastuseks pärimistele ei oska eksdirektor Priit Saksing muud kui kokutada midagi lahkumishüvitusest, valearvestusest ja eksitusest. Samas kinnitades, et maksekorraldusel oli ka tema enda allkiri.

Kellega on tegu? Suuremat sorti suli või mingite keeruliste majanduslike ja poliitiliste mängude ohvriga, arutas «Postimees» eile mitu tundi.

Kas tegu on rikastuda tahtva esimese ringi ärimehega, kes esimest miljonit niimoodi teenida tahtis, või poliitilise figuuriga, kellele Silmetisse asudes lubati lahkelt kompensatsiooni, kuid hiljem olude muutudes lihtsalt üle parda lükati? Ärist üle parda, mille kompensatsiooniks kõlbas Sillamäe volikogu esimehe ametikoht.

Olgu vastus üks või teine, Saksing on taaskord tõestanud, et Eestis jätkub tippametnikke, kellel ei ole mingi probleem riigi või erafirma raha enda rahakotti ümber kallata.

Saksing tegi seda rumalamast rumalamalt. Aga võibolla tegi ta seda hoopis ülbemast ülbemalt, sest niisuguseid asju ei olegi enam vaja varjata. Kui võib kantsler Toots riigi rahaga isiklikku autojuhti üleval pidada, miks ei või siis minagi midagi sarnast teha, kujutab «Postimees» Saksingut tasakesi arutlemas.

Olnuks Saksingul midagi rohkem asjalikku oma teo motiivina näidata, oleks ta seda kohe teinud. Tema aga võttis pühapäeva õhtu otsa telefoni ning jättis endast esmaspäevaste lehtede veergudel mulje kui ahjualusest, kes koos noosiga rehepapi töötoast kaob.

Järgnev aeg näitab, kui palju on Saksingu-juhtumis saamatu direktori lihtlabast vargust, kui palju poliitikat.

See, et Saksing sai kunagi Silmeti etteotsa keskerakondlaste Edgar Savisaare ja tollase majandusministri Liina Tõnissoni upitaval toel või et Silmeti praeguse ühe omaniku Toomas Waldiniga on lähedane koonderakondlane Tiit Vähi, annab võimaluse punuda ümber Silmeti ja Saksingu ka poliitiline ämblikuvõrk.

Aga need neetud 2,46 miljonit saatis Saksing ikkagi oma allkirjaga oma ja sõprade pangaarvetele. See tegu tehtud, tahab Saksing minna ja hakata ajama kohaliku võimu asja Sillamäe linnavolikogu esimehena. Kui mitte muud, siis igasugusest avalikust ametist peaks Saksing küll oma suu - tahaks öelda, et igaveseks - puhtaks pühkima. Niipalju õiglust võiks Eestis ikka veel olla.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Repliik

PROBLEEMID PLASTRAHAGA

OLARI KOPPEL

Pangakaarti mugavaks ja turvaliseks maksevahendiks hinnates pead nõrgaaruliseks inimest, kes suure sularahakogusega vabatahtlikult ringi jalutab. Kaardiga saad raha võtta vahetult maksmise eel, pealegi on üha enamates kohtades võimalik tehinguid sooritada sularaha kasutamata.

Siiski näitab elu, et ka populaarsele plastrahale ei tasu veel liiga kindel olla.

Usutavasti on rahaautomaat paljudele teatanud: «Ajutiselt pole võimalik operatsiooni teostada.» Võib juhtuda, et raha ei saa järgmisegi automaadi juurest. Arve pole tühi, ka konkreetne rahamasin pole pika päeva vältel tühjaks saanud. Rahaautomaadid on mingi rikke, remondi või seadistustöö tõttu rivist väljas. Võrk on maas, nagu öeldakse.

On õhtu ja sinu pank ammu suletud. Pankurid, mida soovitate teha? Mida ütlete neile, kes on hilisel tunnil kaupluses käru head-paremat täis ladunud ning üritavad kassas tulutult pangakaardi abil tasuda?

Tuleb vist siiski sularahale loota. Vähemalt ajani, mil kaardisüsteem nii paindlikuks muutub, et mingi pangast tingitud viperus heauskset klienti oma tarbimisotsust muutma ei sunni.

Peaks ka kaardi väljaandjat huvitama, et pahane klient tõrkuva kaardisüsteemiga panka mõne kindlama konkurendi vastu ei vahetaks.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse