Eile saladuslikuks jäänud põhjustel siseministri ametist vabastatud Riivo Sinijärv lubas siirduda diplomaatilisele tööle.
Siseminister Riivo Sinijärv vabanes ametist enne, kui valitsus hakkas arutama siseministeeriumi kantsleri Jaan Tootsi võimalikku vabastamist või karistamist. Eile õhtul kell 22.15 ei olnud valitsuse seisukoht Tootsi suhtes veel selgunud.
|
|
|
Eile saladuslikuks jäänud põhjustel siseministri ametist vabastatud Riivo Sinijärv lubas siirduda diplomaatilisele tööle. |
Valitsuse pressibüroo direktor Juhan Kivirähk kinnitas eile õhtul «Postimehele», et peaminister Mart Siimanni ettepanekul vabastas president Lennart Meri eile ametist siseminister Sinijärve.
Sinijärv keeldus eile selgitustest ning palus ametliku versioonina kuulutada, et lahkus «seo-ses üleminekuga tööle välisteenistusse» ning et lahkumist kommenteerib peaminister.
«Postimehe» andmeil võttis siseminister Sinijärv osa eile hommikul toimunud valitsuse istungist. Eile toimunud valitsuse istungi kohta on peaminister Siimann lubanud, et sel istungil tuleb arutusele siseministeeriumi kantsleri Jaan Tootsi juhtum ning valitsus annab juhtumile oma hinnangu.
Ajakirjas «Luup» toodud kirjelduse kohaselt kasutas kantsler Toots erasõitudeks erinevaid politseiameti autosid, kusjuures palgatud autojuht sai kantsler Tootsi korraldusel keskmisest tunduvalt kõrgemat palka. Siseministeeriumi teenistusalane juurdlus ei tuvastanud Tootsi tegevuses ebaseaduslikkust, mille peale valitsus peaministri algatusel andis Tootsi juhtumi uurida kaitseminister Andrus Ööveli juhtimisel moodustatud valitsuskomisjonile.
«Postimehe» andmeil ei olnud Tootsi juhtumi arutamist Ööveli komisjoni töö tulemuste põhjal lülitatud eilse valitsuse istungi ametlikku päevakorda ning seda mitte ei hommikusel ega õhtusel istungil.
«Postimehe» küsimuse peale, millal peaminister tegi presidendile ettepaneku Sinijärve vabastamiseks, vastas valitsuse pressibüroo direktor Kivirähk eile õhtul, et «Siimann käis presidendi juures pärastlõunal».
Kuivõrd annab siseminister Sinijärve vabastamist seostada kantsler Tootsi juhtumiga, püüdis «Postimees» valitsuse pressibüroo direktorilt täpsustada. «Ei kommenteeri,» vastas Kivirähk eile kell seitse õhtul.
«Postimehe» andmeil keeldus ametist vabanenud siseminister Sinijärv tegemast valitsusele seadusekohast ja peaminister Siimanni poolt nõutud ettepanekut kantsler Tootsi vabastamiseks. Seaduse kohaselt saab valitsus kantsleri ametist vabastada ministri ettepanekul.
Vahetult enne «Postimehe» tööpäeva lõppu ütles kantsler Toots «Postimehele», et on veel ametis, kuid lisas, et tõenäoliselt hakkab valitsus veel tema küsimust arutama.
Enne «Postimehe» tööpäeva lõppu kinnitas valitsuse pressibüroo direktor Kivirähk, et peaminister palus tal jääda kauemaks ühe ametliku teate koostamiseks. Kivirähk ei täpsustanud, kas see teade räägib kantsler Tootsi vabastamisest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Venemaa siseminister Anatoli Kulikov süüdistas oma eilses avalduses Tshetsheenia võime viimastel päevadel Lõuna-Venemaal asetleidnud terroriaktide korraldamises. Groznõi on Moskva süüdistused tagasi lükanud, vihjates omakorda Venemaa eriteenistuste süüle.
Esmaspäeva õhtul kümme minutit enne seitset plahvatas Pjatigorski raudteejaamas pomm, mille lõhkejõud oli võrdne 1,5 kilogrammi trotüüliga. Kaks inimest said surma ning ligemale nelikümmend haavata, nendest neli raskelt.
Viis päeva varem, 24. aprillil oli Armaviris aset leidnud samasugune plahvatus kell seitse õhtul kohaliku raudteejaama ootesaalis. Tookord sai surma kaks ja haavata üle kahekümne inimese.
Kohe pärast plahvatust Pjatigorskis õnnestus kohalikel korrakaitsejõududel vahistada kaks terroriakti täideviijat ning kolm sellele kaasaaitajat. Siseminister Kulikovi kinnitusel osutusid kaheks terroristiks tshetsheeni päritolu naisterahvad Fatima Taimashanova ja Aishet Daidasheva.
Mõlemad olevat Kulikovi kinnitusel osalenud 1995. aasta juunis Budjonnovski pantvangidraamas Shamil Bassajevi rühma liikmetena. Kinnipeetute sõnul olevat Armaviri ja Pjatigorski plahvatused omavahel seotud.
Venemaa president Boriss Jeltsin, kes puhkab Sotshis, kohtus eile Stavropoli krai kuberneri Aleksandr Tshernogoroviga ning väljastas ukaasi, mille kohaselt tuleb Lõuna-Venemaa kõigis suuremates linnades võtta tarvitusele erakorralised julgeolekumeetmed võimalike terroriaktide ärahoidmiseks.
President Aslan Mashadovi läkituses Moskvale asetatakse kogu süü Venemaa eriteenistustele.
Ka oma leppimatusega tuntud tshetsheeni välikomandör Salman Radujev kinnitas eile, et ta pole seotud ei plahvatusega Pjatigorskis ega ka Armaviris, kuigi ta seda Armaviri puhul veel läinud nädalavahetusel väitis.
Tshetsheenia võimude andmetel lõid Venemaa eriteenistused 1993-94 Volgogradi lähistel umbes 50 tshetsheeni rahvusest kurjategijast erirühma, mille ülesandeks sai provokatsioonide ja terroriaktide korraldamine Põhja-Kaukaasias.
20. aprillil hoiatas Tshetsheenia julgeolekuteenistuse ülem Abu Movsajev, et lähiajal on mitmes Venemaa linnas oodata plahvatusi, mille organisaatoriteks on Venemaa eriteenistused.
Itshkeeria esimene president Dzhohhar Dudajev rääkis veel 1995. aasta veebruaris, et 1994. aasta mais kirjutas Boriss Jeltsin alla salajasele ukaasile, millega eraldati Tshetsheenia riikliku korra hävitamiseks 150 miljardit rubla ja 100 miljonit dollarit. Need 100 miljonit dollarit kulutasid Vene eriteenistused Dudajevi andmetel 1994. aastal fabritseeritud nelja terroriakti peale.
Lisaks kahele ohvreid nõudnud pommiplahvatusele teravdas Moskva ja Groznõi niigi keerulisi suhteid eileöine vahejuhtum Tshetsheenia-Dagestani piiril.
Venemaa ametlike teadete kohaselt püüdis umbes 20 tshetsheeni võitlejat haarata oma kontrolli alla piiriületuspunkti Andi mägiküla lähistel. Ligemale kolm tundi kestnud lahingus õnnestus Vene erimiilitsaüksusel kaitsta oma positsioone. Andmed hukkunute või haavatute kohta on vastukäivad.
Praegu on siiski veel vara lõplikult öelda, kas tegemist on Vene eriteenistuste järjekordse laimukampaaniaga Tshetsheenia vastu või on tõepoolest terroriaktidesse segatud tshetsheeni vastupanuvõitlejad.
Igatahes sulgesid Venemaa siseüksused eile hommikul kell viis kõik Tshetsheeniasse viivad teed. Kulikovi sõnul pole välistatud, et olukord Põhja-Kaukaasias võib väljuda võimude kontrolli alt.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti Olümpiakomitte üldkoosolek valis eile EOK presidendiks AS Paulig Eesti direktori Tiit Nuudi (47). Senine president Arnold Green (76) loobus kandideerimast.
Valimisõigust omavaid EOK liikmeid on 43, neist valima tuli eile 38. Kaks hääletussedelit tunnistas valimiskomisjon kehtetuks. Kandideerijaid oli vaid kaks: Tiit Nuudi ja Riigikogu esimees Toomas Savi. Nuudi kandidatuuri toetasid oma kirjalikus avalduses 24 EOK liiget, Savi esitasid presidendikandidaadiks Atko Viru, Mikk Mikiver ja Jaak Uudmäe. Tiit Nuudi poolt anti 21, Toomas Savi poolt 15 häält. Rohkem kandidatuure EOK presidendi kohale ei esitatud. Eesti Olümpiakomitee taasloomisest, 1989. aastast alates presidendina tegutsenud Arnold Green teatas oma otsusest mitte enam kandideerida, saalisolijad tänasid teda püsti seistes aplausiga.
Seni Eesti Olümpiakomitee asepresidendi ühiskondlikke kohuseid täitnud Tiit Nuudi luges ette oma meeskonna koosseisu. Asepresidendiks sai Tartu Ülikooli professor Atko Viru, kes oli sel kohal ka enne, ja peasekretäriks Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Rein Haljandi, kes vahetas välja seitse aastat EOK peasekretärina töötanud Gunnar Paali. Veel kaks asepresidenti kutsub uus juht enda kõrvale järgmiseks koosolekuks.
Olümpiakomitee täitevkomitee liikmeid saab olema üheksa, neist kaks valitakse Tiit Nuudi ettepanekul hiljem, ilmselt sügisel. Eilsel hääletamisel kvalifitseeriti uuteks täitevkomiteelasteks Priit Vilba (esindab pallimängualasid), EOK Nagano projekti juht Sven Kolga ja Leho Haldna (mitteolümpiaalad), oma koha säilitasid Enn Rohula (kergejõustik), Ants Veetõusme (vehklemine), Peeter Mardna (sõudmine) ja Oleg Sapozhnin (jagrattasõit).
Uuteks Eesti Olümpiakomitee liikmeteks valiti Mati Kebina (ujumine), Jaak Ulman (ten-nis), Andres Bergmann (suusatamine) ja Ilo Tomberg (sulg-pall).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Maarja-Liisi «Keelatud maa» oli eileõhtuse seisuga Euroopa internetikasutajate soosituim eurolaul.
|
|
Maarja-Liis Ilus leiab, et Dublinis on kõik hea ja rahvale Eesti lugu meeldib. |
Tänavuse Eurovisiooni lauluvõistluse ametlikul koduleheküljel aadressil http://www.eurovision.ie avatud hääletuses juhtis «Keelatud maa» eile õhtul kell pool kaheksa 890 häälega Türgi 642 ja Norra 472 hääle ees.
Esmaspäeva õhtul tegi Maarja-Liis Dublinis esimese proovi. «Igaüks tegi proovi, kõigil oli oma aeg ja pärast oma proovi lõppu oli vaja minna vastuvõtule,» ütles Maarja-Liis eile «Postimehele» enne Iirimaad tutvustavale rongisõidule suundumist. Eile polnud ta teiste maade laule veel kohapeal otseesituses kuulnud.
«Hästi läheb, rahvale lugu meeldib ja kõik on hea,» hindas Maarja-Liis.
Dublini kihlveokontorite tabelites figureeris «Keelatud maa» 4.-5. kohal.
Tänavuse Eurovisiooni lauluvõistluse suurimat staari Alla Pugatshovat polnud Maarja-Liis eile hommikul veel kohanud.
Esmaspäeva hommiku veetis Maarja-Liis stuudios, kus võeti üles videopostkaart, mida enne Eesti laulu näeb kogu Euroopa telepublik.
Mida klipp endast kujutab, ei nõustnud Maarja-Liis veel ütlema, ka ei kergitanud ta saladuskatet sellelt, millises riietuses ta laupäeval laulab.
«Vaba aega on küllalt palju, aga mina ei ole kuskile läinud, olen niisama puhanud,» ütles Maarja-Liis. Hääl, tervis ja meeleolu olevat normaalsed.
Eesti Televisiooni produtsent Jüri Pihel ütles, et Eesti lugu meeldib rahvale, täpsemaid reaktsioone peaks hakkama tulema tänasest, kui kohalik ajakirjandus on kõik laulud otseesituses ära näinud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Taani kaitseväe juhataja kindral Christian Hvidt tutvus kahel päeval Tallinnas ja Võrus Eesti kaitsejõududega ja kaitseväelaste koolitusega ning kinnitas Taani soovi, et Eesti pääseks esimeste hulgas NATOsse.
Üle kahe aasta NATO peakorteris töötanud Taani kaitseväe juhataja Christian Hvidt kinnitas oma Eesti visiidil Taani soovi näha Eestit esimeste NATOga ühinejate seas. Taani on valmis Eestit veelgi enam aitama kahe riigi ühistes huvides toimuvates ettevõtmistes.
Kindral Hvidt kohtus välisminister Toomas Hendrik Ilvese, Kaitseliidu ülema Lui Jaansoni, kaitseminister Andrus Ööveli ja kaitseväe juhataja kolonel Johannes Kerdiga, ta külastas Tallinnas ka Eesti mereväebaasi ja sidepataljoni.
Seekordse visiidi lõpetas Taani kaitseväe juhataja külaskäiguga Meegomäe lahingukooli ja Kuperjanovi pataljoni. Kindral Hvidt tervitas eile 162 Meegomäe lahingukooli lõpetanut, meenutas Taani ja Eesti ajaloo seoseid ja kinnitas, et Eesti ja Taani vahelises koostöös peaks edendama eri astme sõjaväejuhtide koolitamist. Nii allohvitsere kui ka kõrgemaid ohvitsere peaks Taani kindrali sõnul koolitatama avatud ühiskonna reeglite kohaselt.
Meegomäel ja Kuperjanovi pataljonis nähtu jättis Taani sõjaväelastele hea mulje. Kindral Hvidt proovis kätt ka granaadiheitja simulaatoril, leitnant Meelis Säre sõnul oli tema viis tabamust eriti hea tulemus.
Taani kuningriigi sõjaväeatashee Eestis Clemmensen soovitas eile Võrus Eesti kaitsejõududel lisaks koostööle Kaitseliiduga teha kohapeal koostööd piirivalvuritega, seda enam, et Piirissaarele püstitatud piirivalve radar on Taani raha eest ostetud.
Kindral Hvidt ja kolonel Kert asetasid eile pärjad Võru Vabadussamba jalamile. Võrumaal toimunud Vabadussõja lahingutes osales ka 300 Taani vabatahtlikku.
Võrust lendasid Taani sõjaväelased Leedu kaitseväe helikopteriga edasi Riiga ja sealt Vilniusesse.
Artikli algusesse