Pärnus sai hiljuti valmis Port Arturi kaubamaja. Järgmisel aastal valmib arvestatava kaubanduspinnaga Rüütli ärikeskus ja konkreetsemat vormi on saamas veel ühe suure kaubamaja ehitusplaanid. Tartu Ülikooli kaubanduse korralise professori Aino Siimoni kinnitusel võib koos kaubanduspinna kahekordistumisega Pärnu kesklinnas nii mõnegi äri aknale ilmuda silt «Välja rentida» või «Tühjendusmüük».
Eesti suurimate ehitusettevõtete hulka kuuluv Merko Ehitus tegi möödunud aastal Port Arturi ja Pärnu jõe vahelise tühermaa detailplaneeringu, et ehitada sellele Pärnu tulevikukesklinnaks muutuvale alale vähemalt sama suur kaubamaja kui Port Artur.
Tulevikukesklinn upub linnaametites
Linnavolikogu kinnituse saanud detailplaneering toppab Merko gruppi kuuluva Pärnu ehitusfirma Gustaf juhatuse esimehe Tiit Ottise kinnitusel praegu Pärnu linnaametites.
Pärnu linnavaraameti juhataja Liivi Vaidla sõnul tema Merko projektiga ei tegele. «Sellega tegeleb planeerimisamet,» väidab Vaidla. Planeerimisametist seevastu öeldakse, et projektiga tegeleb maa-amet. Pärnu maa-ametis selgub, et Merko projektiga tegeleb siiski linnavaraamet. Maa-ameti juhataja Aivar Allikivi teab siiski öelda, et Merko kinnimakstud detailplaneeringu 0,7-hektarilise ala võõrandamise konkurss võiks tulla kasvõi maikuus. «Konkurss toimub selle aasta jooksul,» kinnitab ta.
Ottise sõnul hakkaks Merko Ehitus kavandatavat kaubamaja ise ehitama. Kaubamaja on tema kinnitusel kavandatud Port Arturi vahetusse lähedusse. «Südalinn liigub ju jõele lähemale,» lausub Ottis.
Merko planeeritav kaubamaja ei hakka erinevalt passaazhi tüüpi Port Arturist hoone pinda rentima. «Tegelikult Port Artur ju Pärnus kaubamaja probleemi otseselt ei lahenda,» väidab Ottis. «Vaja oleks Tallinna kaubamaja moodi asja, millel peaks olema üks operaatorfirma.»
Merko Ehituse planeeritav kaubamaja võib ka professor Aino Siimoni hinnangul pakkuda passaazhi tüüpi Port Arturile konkurentsi eelkõige klassikalise kaubamajana. «Port Artur on ikkagi üksikäride kaubamaja. Seal ei kujune funktsionaalset korruste kaupa müügitehnoloogiat. Port Arturis peab astuma ühest ruumist teise ruumi. Klassikalise kaubamaja ja passaazhi tüüpi kaubamaja eelistajaid Pärnus mõlema ülalpidamiseks ilmselt ei jätku,» arvab Siimon.
Merko ja Rüütli ärikeskus pole ainsad
Pärnu Rüütli ärikeskuse ehitust juhtiva, Tallinna sadamapiirkonna hoonestamisega laiemalt tuntuks saanud aktsiaseltsi TSM juhatuse esimehe Einar Vettuse kinnitusel on südalinna jalakäijate tänava äärse büroo- ja kauplusehoone projekt juba käivitunud, ehitus algab juunis.
Osa tulevasest Rüütli ärikeskusest võtab enda alla kaubanduspind. «Loomulikult on meie eesmärk teha kõike kõige paremini. Rüütli tänaval on kindlasti ka koos uute kaubamajadega perspektiivi,» väidab Vettus. Ärikeskus peaks tema sõnul avatama järgmise aasta esimesel poolel.
Pärnu planeerimisameti kinnitusel ei ole Merko ja Rüütli ärikeskuse projektid ainsad kaubamajaprojektid.
Kaubandusekspansioon on liiga agressiivne
Pärnu kaubamajabuumi võib Siimoni sõnutsi pidada agressiivseks. «Tullakse peale korraga ja suure lainena. Ehitatakse suuri ettevõtteid, mis ei sobi kokku Pärnu tegeliku mastaabiga,» arvab Siimon.
Eriti negatiivseks peab kaubandusprofessor seda, et kaubamajade ehitamise kavad ilmuvad päevavalgele enam-vähem üheaegselt. «Normaalne oleks, kui neid lisanduks järk-järgult, turusituatsiooni kontrollitaks. Selline järsk muutus on kurjast. See on otsene surve olemasolevale kaubandussüsteemile,» ütleb Siimon.
«Praegu ei tunne ükski omavalitsus huvi selle vastu, kas seal on tuhande elaniku kohta äripinda liiga vähe või liiga palju,» nendib Siimon.
Siimoni hinnangul on Port Arturiga sama suure kaubamaja lisandumine Pärnule liiast. «Siis hakkab mängima ainult see, kas autoga pääseb ligi või mitte. Kaubamaja kvaliteeti ja hinnataset kannatavad meie mõistes ikkagi jõukad inimesed.»
Pankrotilaine halvendaks investeerimiskliimat
Pärnu äride pankrotilaine puhul võib Pärnu Siimoni arvates kaotada investorite usalduse. «Siis on vaja kõik jälle ümber struktureerida ja selleks kulub ju lisasummasid. Kui ehitada kindlal eesmärgil ja otstarbekalt, ei vaja uusehitise funktsioon kohe ümbertegemist.»
Kõik Pärnusse kerkivad kaubamajad värbavad endale terve hulga personali. Siimoni kinnitusel tabaks tagasilöök kaubanduses eriti ebameeldivalt just töökoha kaotajaid. «Kuhu need inimesed siis lähevad?» küsib Siimon.
Kui Pärnu jõe ja Port Arturi vahelisele tühermaale kerkib moodne kesklinn, nagu uus detailplaneering ette näeb, muutub Rüütli tänava staatus Siimoni kinnitusel veelgi ebakindlamaks. «Võibolla kujundavad keskuse sel juhul just Merko kaubamaja ja Port Artur. Siis ei peaks Rüütli keskuses ehk üldse kaubanduspinda olema,» räägib Siimon. «Probleem on nüüd jälle selles, et ettevõtjad ei oska ette kujutada, kuhu keskus jääb. Puudub linna arengu kontseptsioon.»
Turistid on kõikuv segment
Siimoni sõnul vajab arenenud kaubandusvõrk ka kopsaka rahakotiga ostjat. Muidugi võib Pärnu panna lootused turismile. Müüt Pärnust kui suurt raha ligitõmbavast turismilinnast hakkab kõikuma, kui võrrelda linna külastajate arvu elanike arvuga. Pärnus on 51 500 alalist elanikku. Linna arenguameti andmetel käib Pärnus suvehooajal keskmiselt 8000 külalist päevas, neist kolmandik maksujõulisemad välismaalased. Talvel on aga Pärnus päevas keskmiselt umbes 700 külalist, tõsi, üle poole neist sanatooriumides viibivad soomlased-rootslased.
Pärnu linnasotsioloogi Kaidi Kandla kinnitusel on Pärnu talvel suhteliselt inimtühi. Eelmise suve kolme kuu jooksul külastas Pärnut 280 000-290 000 inimest, neist välismaalasi 85 000-89 000. Kandla arvab, et suvekülastajate hulk peaks sel aastal suurenema. Samas paneb linna arenguameti turismikonsultandi Tiina Kiibuse sõnul Pärnu kaubanduskliimale oma pitseri pärnaka tallinlasest madalam ostujõud.
Liigne orienteerumine ilmastikust ja kõikvõimalikest muudest teguritest sõltuvatele turistidele on Siimoni sõnul riskantne. «Lisaks kõigele läheneb meie hinnatase Skandinaavia omale ja varsti võib tekkida küsimus Eestist ostmise mõttekusest. Tallinnas läks pankrotti mitu poodi, mis orienteerusid ainult soomlaste alkoholiostudele.»
Pärnu hotellid püüavad talvehooaja vähese külastajaskonna tõttu kulutusi võimalikult madalal hoida. «Aga kaubamajal on püsikulud palju suuremad,» nendib Siimon.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Valitsus kinnitas eile kapitalitoetuste andmise korra, mille alusel saavad põllumehed ning ka maapiirkondades tegutsevad ettevõtjad taotleda oma projektide rahastamist.
Põllumajandusminister Andres Variku sõnul reguleerib valitsuses eile kinnitatud kapitalitoetuste andmise kord investeeringute jaotamist maapiirkondades tegutsevatele ettevõtjatele. Korra kohaselt peab toetuse taotleja põhitegevus olema põllumajandus, aiandus, sise- ja rannikuvete kalandus või muu nende valdkondadega mingil viisil seotud tegevus.
Tänavu ettenähtud 20 miljonit krooni toetusraha eraldatakse põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondist. Raha jaotub maakondade vahel võrdeliselt haritava maa hektaritega.
Variku väitel on eelkõige tegemist regionaalprogrammiga, sest toetuse taotleja peab investeerima konkreetse piirkonna majandusse.
«Projekt, millele toetust taotletakse, tuleb esitada maavalitsusele,» selgitas minister. «Maavalitsus moodustab komisjoni, mis vaatab läbi kõik laekunud projektid. Kui projekte on palju, võib korraldada konkursi ning valida sel kombel parima.
Komisjon otsustab igal konkreetsel juhul eraldi, kui suur peab olema projekti omafinantseerimine. Üldiselt saab kapitalitoetust määrata kuni 25% ulatuses investeeringute mahust viie aasta jooksul. Näitena tõi Varik, et sea- ja linnukasvatusprojektidele lubab uus kord määrata kapitalitoetust sel juhul, kui vähemalt 35% loomasöödast toodetakse taotleja asukoha maakonnas.
«Muid piiranguid ei ole, kõik ülejäänu sõltub konkreetsest projektist,» lisas ta.
Uudne on Variku väitel see, et toetust võivad taotleda ka need ettevõtjad, kes otseselt põllumajanduses ei tegutse, kuid loovad maapiirkondades töökohti.
Põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi tegevdirektor Margus Veskimäe ütles «Postimehele», et kapitalitoetuste andmise korra eesmärk on viia otsustamine maakondadesse. Seal moodustatavad komisjonid oskavad ilmselt kõige paremini tegelikke toetusevajajaid valida. Fond kui raha andja tahab aga säilitada ülevaate toetuste jagamisest.
Põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi laenuportfell on praegu 380 miljonit krooni. Tänavune kapitalitoetuste summa moodustab sellest umbes 5%.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Läänemaa maksuamet konfiskeerib täna aktsiaseltside Sulev ja Sule varem arestitud pangaarved, kokku on firmad maksuametile võlgu ligi 4,5 miljonit krooni.
Läänemaa maksuameti direktori Erik Ojakääru sõnul polnud firmad kokkuleppe järgi eilseks võlgu ära maksnud ning seetõttu kavatseb maksuamet täna aktsiaseltside Sulev ja Sule pangaarvetetel oleva raha konfiskeerida. Kaalumisel on ka täitev- või pankrotimenetluse algatamine. Selleks tuleb saada nõusolek riigi maksuametilt.
Aktsiaseltside Sule ning Sulev juhatuste esimees Väino Mets ütles, et arutab tekkinud olukorda kindlasti ka riigi maksuametis.
Sulev erastati esimese suurettevõttena ettevõtte töötajatele 1994. aasta mais. Sule müüdi aktsiaseltsile Sulev 1993. aasta mais.
Aktsiaseltsid asuvad ühisel territooriumil, nende põhitegevusalaks on ülerõivaste tootmine, tehakse ka allhanketööd välisfirmadele. Lisaks tegeldakse tööstuskaupade müügiga. Maksevõlad maksuametile lasuvad firmadel 1995. aasta algusest alates ning tänaseks võlgneb AS Sule riigile 2,6 ja AS Sulev 1,8 miljonit krooni. Lõviosa tasumata maksudest moodustab üksikisiku tulumaks.
Eelmisel kolmapäeval tühistas riigi maksuamet kahe Haapsalu õmblusfirma maksuvõlgade ajatamise graafiku ning tegi Läänemaa maksuametile ülesandeks alustada võlgade viivitamatut sissenõudmist.
Väino Metsa sõnul pöördus ta eelmise aasta oktoobris maksegraafiku ajatamiseks maksuameti poole, soovides alustada võlgade maksmist käesoleva aasta aprillis. Maksuamet määras graafiku alates selle aasta jaanuarist. «Kust me alustasime maksude tasumist varem, sattusime graafiku täitmisega raskustesse. Pole lihtsalt võimalusi,» rääkis Mets.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Forekspank avas eile Tartus Ülikooli tänavas uue regionaalkontori hoone, kus alustab tööd panga Lõuna-Eesti keskus. Kontorihoone maksumus on 30 miljonit krooni.
Hoone peatöövõtja oli ehitusfirma Rand ja Tuulberg, suurim alltöövõtja AS Linnaehitus. Maja kasulikust pinnast võtavad panga bürooruumid enda alla 20%, ülejäänud hoone on kavas välja üürida. Maja valdaja on AS Kaseväli ja Co, mille aktsiad jagunevad pooleks Forekspanga ja Andres Kasevälja vahel.
Forekspanga nõukogu esimees Rein Usin kinnitas avamisel kell 14.55, et pank kingib esimesele pärast pangahoone avamist Tartus sündinud lapsele 10 Forekspanga aktsiat.
Ülikooli tänavas on üheksast Tartus esindatud pangast kontor viiel - Hansa-, Hoiu, ERA-, Ühis- ja nüüd ka Forekspangal. Et samas on ka Barclay hotell ning kütusefirma Alexela ja tema tütarfirmade peakorterid, on tänavat hakatud rahva seas ka rahatänavaks kutsuma.
Forekspank kavatseb sügisel alustada Lääne-Eesti keskuse väljaehitamist Pärnusse. Praegu on Pärnus käsil lepingute allakirjutamine ja uus pangahoone kerkib vastavatud Port Arturi kaubanduskeskuse kõrvale, on Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk öelnud BNSile.
Väiksematesse linnadesse pole pangal oma kontoreid plaanis asutada, selle asemel arendab pank elektroonilist pangandust. 1997. aastal investeerib Forekspank infotehnoloogiasse 23 miljonit krooni.
Forekspanga bilansimaht oli märtsikuu lõpus 1,73 miljardit krooni. Aasta esimeses kvartalis sai pank 29 miljonit krooni kasumit.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tallinna linnapea Robert Lepikson ja Ühispanga juhatuse esimees Ain Hanschmidt kirjutasid eile alla linna kontsernikonto lepingule, mille tulemusel Ühispangast saab pealinna eelarve ainuteenindaja. Konto aastakäive ületab 4 miljardit krooni.
Linnapea Lepiksoni sõnul võimaldab kontsernikonto tõhusamat kontrolli linna raha üle. «Peaks olema näha, et peale puusaagimise tegeleme ka rahandusega,» osutas ta irooniliselt Tallinna keskväljaku põlispuude mahavõtu teemale, mis ajakirjanduses äsja laialdast käsitlemist leidis.
Pealinna kontsernikonto käivitati aprillis ning linna pangaarvete ühiskontole üleviimise lõpptähtaeg on asetatud 2. maiks. Kontsernikontole on juba koondatud 293 linna pangaarvet, eile ennelõunal oli kontojääk umbes 53 miljonit krooni.
«Rahandusameti kontol, mida enne ainsana nägin, oli 22 miljonit,» võrdles abilinnapea Ants Leemets ja lisas, et avaram vaade linna rahale aitab seda efektiivsemalt kasutada ning suurendab pealinna likviidsust. Rahalises väljenduses ei osanud abilinnapea saavutatud kokkuhoidu nimetada, kuid paari miljoni ümber aastas on see tema sõnul kindlasti.
Linnaosadele ja asutustele ei tohi kontsernikonto nende eelarve raha kasutamist keerukamaks teha, ühtki sellesisulist pretensiooni pole Leemetsa kinnitusel seni ka laekunud.
Kontsernikonto on pangale tulus
Ühispanga juhatuse esimees Hanschmidt nentis eile ajakirjanikele, et tänu pealinna kontsernikonto konkursi võitmisele sai pank tugevalt oma mainet parandada.
«Ühispank on kunagi olnud kümne maapanga ühendus ja kogu aeg turuliider väljaspool pealinna. Aga nagu Eestit teate, on 75% raha Tallinnas. Just eelmisel aastal muutusime Tallinnas aktiivseks ning linna kontsernikonto teenindamine on väga positiivne sõnum nii meie töötajatele, klientidele kui aktsionäridele,» rääkis ta.
Hanschmidti sõnul on Tallinna kontsernikonto pidamine Ühispangale majanduslikult tasuv. 2,1 miljardi krooni suuruse linnaeelarve sissetulekud ja väljaminekud lisavad pangale aastakäivet üle 4 miljardi krooni.
Lepingu Ühispangaga sõlmis Tallinna linn määramata tähtajaks. Leemetsa kinnitusel ei tähenda see mingil juhul, et pealinna kontsernikonto peab igavesti Ühispanka jääma. «Sellega rahustaksime Ühispanga liialt maha ja neil poleks piisavalt stimulatsiooni kogu aeg toodet parandada,» ütles Leemets eile «Postimehele».
Kui Tallinn peaks otsustama oma kontsernikonto teise panka üle viia, tuleb sellest vastavalt lepingule Ühispangale kuus kuud ette teatada. «See on normaalne, sest nii suure raha juhtimisel ei ole võimalik tulla välja näiteks ühe kuuga,» lisas rahandusküsimustega tegelev abilinnapea.
Pikemaajaliste rahajääkide paigutamine deposiitidesse ei toimu tingimata Ühispangas. Selle otsustavad pealinna rahandusjuhid eraldi, otsides pankadelt soodsaid pakkumisi. Pealinna mootorsõidukimaksu kogumiskonto jääb endiselt Tallinna Panka, sest nii on Leemetsa sõnul kasulikum.
Ühispangas on praegu 14 kontsernikontot, neist Tallinna oma on mahu suuruselt teine. Ühispank on pankadest ka konkurentsitult suurim riigieelarve teenindaja.
Telepank kaotab ülekandetasu
Ühispank võtab Tallinna kontsernikonto igalt ülekandelt ühe krooni teenustasu, konkureerinud pangad pakkusid samas tasuta ülekandeid. Tallinna kaheksa linnaosavalitsust ja 15 ametit teevad aastas väljaminevaid maksekorraldusi umbes 750 000.
Ain Hanschmidti selgituse kohaselt ei võta pank linnalt teenustasu telepanga kaudu sooritatud ülekannete eest. See peab stimuleerima kõiki linna asutusi minema üle elektroonilisele pangandusele. Linna rahandusameti peaökonomist Sven Heil ütles, et enamikus Tallinna linna asutustest on telepank juba praegu kasutusel.
Paberdokumentatsiooni abil pangakontoris teostatava ülekande omahind on pangale tegelikult 10-15 krooni vahel, tunnistas Hanschmidt. «Inimeste käest võtame 3-5 krooni, linnalt ainult ühe krooni,» sõnas ta.
Kontsernikonto Ühispangas hoidmise eest tasub Tallinn pangale 20 000 krooni aastas. Intressi kannab see linna valikul kas 3,5% aastas kuu keskmiselt jäägilt või 5% kuu miinimumjäägilt.
Tallinna linnavalitsus eelistas kontsernikonto teenindaja valikul Ühispanka Hansapangale, Hoiupangale ja Tallinna Pangale, sest Ühispanga kaudu liikus enamik linna rahast ka varem ning pretensioone pangale ei olnud. Lõppvoorus võistles Ühispank Hansapangaga ja pakkumiste sisu pidasid linnavalitsuse liikmed võrdseks.
Artikli algusesse