Eile algas Tartu Ülikooli füüsikahoones tudengifestival «Ülikooli kevadpäevad ‘97».
Kevadpäevade koordinaator, ülikooli klubi direktor Heino Variku ütles, et kevadpäevad on viimase paari aastaga omandanud teise suuna: sisult tudengiüritus on laienenud tervele linnale.
Variku tõi välja kolm päeva: 30. aprilli, 1. mai ja 3. mai, mil peetakse kevadpäevade kaalukaimad üritused. Tema väitel on kevadpäevad esimene kõrgkooli korraldatud kevadine kultuurisündmus linnarahvale.
Kevadpäevi ei organiseerivat mitte ainult Eesti Põllumajandusülikool ja Tartu Ülikool. Abiks olevat olnud ka linnajuhid, üliõpilasorganisatsioonid ja lasteteater ja mitmed teised organisatsioonid. Variku arvas, et järgmisel aastal võiks kevadpäevi kuidagi uutmoodi korraldada.
Variku sõnul tuleb volbriõhtul anda pidutsemisvõimalus ka üliõpilastele, kes akadeemilistesse organisatsioonidesse ei kuulu. Tulevikuplaanidest mainis Variku võimalust avada Tartus suvekino.
Eile peeti kevadpäevade piletilaat, oli laulukonkurss «Tudengilaul ‘97», mitmed õlleõhtud ja palju muud.
Täna hommikul on Raadil linnulaulu kuulamine. TÜ Ajaloo Muuseumis peab Tartu veiniklubi Liivimaa veinipäeva, kus valitakse Liivimaa vein ja Liivimaa rahvavein. Ürituse peakorraldaja Urmas Hiltunen ütles, et veinipäev on mõeldud kõigile. Degusteeritavad veinid on jaotatud viide klassi ning võimalik saada otseinfot veini maaletoojatelt. Pärast veinipäeva avatakse õllenäitus.
Täna jalutatakse veel Karlovas koos Jaan Eilartiga. Õhtul on krambambuliõhtu Toome varemetes, volbrituli saabub kell kaheksa hiigelõhupalliga Atlantise ette. Loomulikult peavad volbrit ka akadeemilised organisatsioonid. Kell üksteist algab EPMÜ klubis volbriöö nõiasabat.
Homme peetakse laste jalgrattavõistlus ja tänavakorvpallivõistlused. Postimaja kõrval on tudengiralli omavalmistatud liikuritel, kus tudengid saavad demonstreerida oma insenserimõtet. Veel on kavas ka õlle- ja joogilaulude esitus ning karaokeetteasted. Illusioonis on kohal Londoni DJ Dr Bob Jones. Sõbra majas esineb aga ansambel Singer-Vinger.
Reedel tuleb laevakruiis Emajõel ning etenduse annab Tampere üliõpilasteater.
Laupäev algab tudengite kalapüügivõistlusega, peetakse tudengite aastalaata ning üks tähtsaimaid üritusi on kummipaadiralli Emajõel.
Peetakse ka palju muid üritusi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kallaste linn on liiga kallilt ostnud konteinerkatlamaja ja seepärast on linna eelarve väga pingeline ning inimesed peavad maksma pööraselt suuri soojaarveid, tunnistas Kallaste linnavalitsus esmaspäevasel kohtumisel Tartu maavanema Jaan Õunapuu ja maavalitsuse osakonnajuhatajatega.
Kütteraha käibemaksuga
Kallaste linn ostis möödunud aastal 1,8 miljoni eest viieaastase liisinglepinguga kümme aastat vana konteinerkatlamaja. Ühe megavattunni hind on üle 600 krooni ehk neljatoalise korteri kütmise eest peab Kallaste elanik maksma üle 2000 krooni kuus. Kallaste soojamajandusele eksperthinnangu andnud Aare Kivilo arvestuste kohaselt oleks sama tüüpi uhiuue katlamaja saanud vaid poolteise miljoni eest.
Katlamajal puudub dokumentatsioon, lepingud on koostatud väga puudulikult, katlamaja ehitamiseks pole taotletud ehitusluba ega mingeid ekspertiise. Katlamaja kuulub Kallaste linnale, mis pole käibemaksukohuslane, seetõttu ei saa nad tagasi käibemaksu ning elanikele antav soe on 18 protsenti kallim. Sellest probleemist pääseks linnale kuuluva äriühingu asutamisega. Ekspert Aare Kivilo hinnangul on kõrge hinna üheks põhjuseks ülekütmine, sest kuigi soojamõõtjad on olemas, ei tööta neist ükski.
Osa korteriomanikke kütab oma elamist elektriga, üks firma pakub kahele elumajale lokaalset katlamaja. Linnal puudub raha olemasoleva katlamaja üleviimiseks odavamale kütusele ning kui osa maju hakkab kasutama teisi kütmisvariante, siis suureneb allesjäänute maksekoormus veelgi.
Põllutöökooli tulevik lahtine
Tartumaa Põllutöökooli saatus on haridusministeeriumis siiani lõplikult otsustamata. Kooli direktor ja Kallaste volikogu esimees Ernest Tamm on koostanud kokkuhoiuplaani, mille ministeerium on põhimõtteliselt heaks kiitnud. Võimalus kulutusi vähendada on veel uute erialade avamises. Samuti on olemas variant muuta Tartumaa Põllutöökool mõne suurema kutseharidusasutuse filiaaliks.
Kallastel asuva põllutöökooli eripäraks on kakskeelsus. Nimelt õpetatakse seal mitmeid aineid kahes keeles, kusjuures põllutöökool on üks väheseid haridusasutusi Peipsi ääres, kus vene rahvusest noored saavad õppida eesti keelt. Maavalitsus ja kooli juhtkond jätkavad läbirääkimisi haridusministeeriumiga, et põllutöökool Kallastel siiski säilitada.
Peipsi Kaluri reform lõpetamata
Kallaste linnas asus kalurikolhoos Peipsi Kalur, mille tegevus vastavalt põllumajandusreformile oleks tulnud ammu lõpetada. Reform on sisuliselt läbi viidud ning suhteliselt korralikult. Lõpetamiseks on aga vajalik volikogu otsus, mis tänaseni puudub.
Volikogu esimehe Ernest Tamme kinnitusel on Peipsi Kaluri reformi lõpetamiseks peetud kaks erakorralist volikogu istungit, kuid dokumentide puudumisel on mõlemal korral otsus tegemata jäänud.
Maavanem andis kuni esmaspäevani aega. Kui selleks ajaks pole Peipsi Kaluri reform vastavalt seadustele lõpetatud, esitab maavanem avalduse kohtule Peipsi Kaluri sundlikvideerimiseks.
Keskuseks võib saada Alatskivi
Tartumaa päästeteenistuse juhataja Eeri Rebane tegi ettepaneku viia Kallaste päästekomando Alatskivile. Sel moel suudaks komando kiiremini jõuda Vara ja Peipsiääre valda. Alatskivi vallal on vajalikud ruumid olemas ning vald on valmis komandot vastu võtma.
Kallaste komando hooned kuuluvad praegu tuletõrjeühingule ja on Kallaste linnale tasuta rendile antud. Kui aga tuletõrjeühing peaks likvideeritama, siis jääb komando ruumidest võibolla ilma.
Jaan Õunapuu pani Kallaste linnavalitsusele südamele, et nad oleksid hoolikamad ja aktiivsemad. Õunapuu sõnul on tänaseks selge, et paljud omavalitsused ei suuda täita neid kohustusi, mis on seadustega neile pandud, ja omavalitsused peavad paratamatult liituma. Kavandatava haldusreformi käigus ei pruugigi Kallaste linnast saada piirkonna keskust, eelistada võidakse hoopiski Alatskivi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
7. mail tähistab Saarte Klubi erakorralise koosviibimisega oma tegevuse kümne aasta sünnipäeva.
Erakorralise koosviibimise põhjuseks ongi kümne aasta sünnipäev. Aprillis 1987 alustas Saarte Klubi tegevust. Tuleval koosolekul arutatakse tulevikuplaane.
Juba mitu suve pole Saarte Klubi aktiivselt tegutsenud, koosviibimisel tahetakse just nõu pidada, mida suvel ette võtta.
Saarte Klubil on ligi 200 liiget, käiakse koos iga kuu teisel kolmapäeval. Klubi ühendab peamiselt Lääne-Eesti saartelt pärit inimesi, kuid sinna võivad astuda ka need, kes saarte vastu lihtsalt huvi tunnevad.
Saarte Klubi pole juriidiline isik, ehkki tal on oma põhikiri. Koosviibimine saab teoks kohvikus Neljas Aste.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Seoses uue arstiabi esimese etapi määruse jõustumisega peaksid inimesed kasutama võimalust ise omale perearst valida.
Tartu Ülikooli polikliiniku ja perearstiteaduse õppetooli juhataja professor Heidi-Ingrid Maaroos ütles «Postimehele», et selle aasta 3. aprillil alla kirjutatud Eesti Vabariigi sotsiaalministeeriumi määruse jõustumise tähtajad on küllaltki kiired ning inimesi tuleks selletõttu teavitada. Maaroos pidas vajalikuks, et inimene saaks aru, miks keegi peab perearsti valima.
Teiste maade kogemused näitavad, et valikut kasutab umbes 30% inimestest, ülejäänud jäävad passiivseteks. Juhul kui perearsti ei ise valita, kantakse inimene tema elukoha piirkonna perearsti nimistusse. Määruse järgi paneb kohalik omavalitsus alates 1. juulist paika perearstide hulga ja perspektiivpaigutuse, haigekassa sõlmib nendega lepingud.
Maaroos selgitas, et perearsti võis valida ka varem, kuid ravikeskuse ülalpidamiseks saadav raha oli tinglik. Nüüd kehtestatav pearaha on täpne, arsti tegevuseks antakse raha nimistus olevate inimeste arvu järgi ning seda kasutatakse perearsti juurde registreerunud isikute arstiabi korraldamiseks vastavalt lepingutele haigekassadega. Maaroos ütles, et iga kord ei saa inimeste arvu määramiseks kasutada sissekirjutust. Tartus peavad ravi saama näiteks ka üliõpilased.
Maaroos pidas vajalikuks tsentraliseeritud infopanga loomist, mille abil oleks võimalik eri piirkondade haigekassaarvetest teavet saada.
Oma perearst peaks lisaks ravile nõustama inimest ka paljudes muudes probleemides ning tegelema haiguste ennetamisega. Seepärast nõuab perearsti kutse valmisolekut ka arstidelt: inimestel peab olema võimalus loota oma arstile järjepidevalt ja mitmete organisatoorsete võtetega olevat ööpäevaringne abi võimalik lahendada.
Perearstide valmisolek täita oma kohta arstiabisüsteemis oleneb eelkõige koolitusest ning vahenditest. Perearstide koolitust ning vahendite muretsemist toetab maailmapank Eesti tervishoiuprojektis. 2. mail avatakse Tartu Ülikooli Polikliinikus õppemudelite ja videotreeningu kabinet, kus jätkatakse perearstide koolitust uute meetoditega.
Selline kabinet on Eestis esimene ning see on osa maailmapanga tervishoiuprojektist. Kabineti sisustus läks maksma pool miljonit krooni ning osteti firma Promed kaudu.
Perearstikeskuse arstid, õed ja polikliiniku õppejõud on välja andnud ka juhendi õppemudelite kasutamiseks arstidele ja õdedele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Ropkas üleeile 12.05
Murti sisse Rahu 5a korterisse ja varastati kuldesemeid.
Karlovas üleeile 13.00
Nõva tänava majast oli varastatud makkraadio ja ENE köited.
Luunja vallas üleeile 16.19
Soorannal põles 20 hektaril kulu. Teatati ka kulupõlemisest Alatskivi vallas ja Tartus Kalda teel.
Mäksa vallas üleeile 17.00
Pokal vajati tuletõrjujate abi pühapäeval põlenud, kuid taas süttinud hoone rusude kustutamisel.
Ropkas üleeile 17.50
Rahu 7a majast varastati kulda ja raha.
Karlovas üleeile 19.10
Tolstoi 14 korterist, mille ukse ette oli võti jäetud, varastati olmetehnikat.
Luunja vallas üleeile 19.45
Aiandi tee 5 juures põles maani maha aiaputka mõõtmetega 2x4 meetrit. Põlengu põhjus on selgitamisel.
Ülejõel üleeile 20.00
Raatuse kaubamajas tabas turvamees 22-aastase Dmitri, kes oli varastanud 244 krooni eest närimiskummit. Pool aastat tagasi oli noormees Favora tanklast varastanud ploki Dirolit.
Karlovas üleeile 20.45
Aleksandri kõrtsi ees seisvale autole sõitis külge Opel Ascona, mille juht lahkus sündmuskohalt. Sündmuse pealtnägijailt ootab politsei teavet telefonil 420 002.
Karlovas üleeile 22.30
Salme 12 ees rammis seisvat sõidukit Moskvitsh 426 registreerimisnumbriga 675 TCC. Selle auto juhti oodatakse liikluspolitseisse Tiigi 67.
Elvas eile 00.09
Rukki 11 suure maja trepikojas postkastis plahvatas lõhkekeha. Inimesed viga ei saanud.
Kesklinnas eile 3.30
Eesti Telefoni valvur märkas, et Zavoodi baarist üritatakse läbi akna välja tõsta tooli. ESSi turvamehed tabasid 19-aastase Viljandimaalt pärit toolivarga, kelle vastu tõenäoliselt algatatakse kriminaalasi.
Ülejõel eile 9.30
Teatati, et öö jooksul on sisse murtud Jaama tänavale pargitud Honda Accordi ja varastatud makk.
Kesklinnas eile 9.40
Peeti kinni kolm Kastani tänaval huligaanitsenud Otepäält pärit teismelist noorukit.
Kesklinnas eile 14.50
Murti sisse Vallikraavi tänava korterisse. Kahju on selgitamisel.
Kesklinnas eile 13.55
Kaubamajas tabati varguselt 16-aastane noormees.
Artikli algusesse