Tants Soome tulevikuenergiaallika üle on jõudnud teise faasi. Kontsernilt Imatran Voima (IVO) oodatakse üha pingsamalt otsust järgmise tuumajaama ehitamise projekti käimalükkamiseks.
Soome ajakirjandus avaldab aina sagedamini artikleid tuumajaama rajamise poolt ja vastu. Kuluaarides käivad ägedad diskussioonid. Ka poolteise nädala eest läbi viidud rahvusvahelisi õppusi Loviisas kasutatakse oskuslikult ära.
Kohe pärast õppusi korraldati Loviisas, Helsingis ja Kotkas küsitlus, mis näitas, et «kodanikud loodavad Soome oskusele kaitsta end tuumasaaste eest», nagu teatas IVO. Tervelt 86% vastajaist pidas tuumajaama ohutuks ja vaid 8% nägi selles mingit ohtu.
Uut tuumajaama propageerima ongi targu toodud ohutus. Targu seetõttu, et seda peavad tuumaenergia vastased just suurimaks probleemiks.
Soomes on hakatud rääkima tuumaenergiast kui rohelisest energiallikast. Ka looduskaitsjad on tihti jõudnud samale arvamusele töösturitega, sest kui valida on tuumaenergia, kivisöe ja maagaasi vahel, siis seni, kuni midagi ei juhtu, on tuumaenergia loodusele kahtlemata kõige turvalisem.
Aga tuumaenergiat peetakse siiski vaid ajutiseks lahenduseks. Aprilli lõpus võttis Soome suurim energiakompanii Neste Soomes esimesena kasutusele päikeseenergial töötava näidisjõujaama.
Kogu tuumatantsu esimeseks sammuks oli aasta alguses Rootsis vastuvõetud otsus sulgeda Barsebäcki tuumareaktor. Juba jaanuaris, nädal pärast Rootsi otsust, teatas IVO oma valmidusest ehitada Soome uus tuumajaam.
Poliitiline tants tuleb ilmselt väga pikk. Vaid paari aasta eest lükkas Soome parlament tagasi plaani ehitada uus tuumareaktor. IVO ongi teatanud, et enne järgmisi parlamendivalimisi tuumaenergia küsimust parlamendi ette ei tooda. Praegu on Soomes neli tuumareaktorit: kaks Loviisas ja kaks Olkiluotos.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
LONDON. 1. mail peetavate Suurbritannia üldvalimiste kampaanias osaleb aktiivselt ka IRA, kelle jõuline taktika on tekitanud palju segadust kogu Inglismaal. Pommiähvardustega üritatakse saavutada maksimaalne kaos minimaalse riskiga inimeludele.
Rünnakud transpordile
Viimaste nädalate jooksul on IRA pommiähvardusi saanud nii suuremad linnad kui ka tähtsamad transpordisõlmed. Esimesi pommiähvardusi tehti aasta tähtsaimale Inglismaa ratsavõistlusele Grand National’ile, mida peetakse igal aastal Manchesteris.
Kaks nädalat enne valimisi plahvatasid lõhkeseadmed Leedsis ja Doncasteris.
Möödunud nädala teisipäeva hommikul said pommiähvardusi Londoni kesklinna kauplused ja haiglad, samal põhjusel suleti hommikusel tipptunnil enamik Londoni tähtsamaid raudtee- ja metroojaamu, ümberkaudsed lennujaamad ning Doveri sadam.
Üksikasjalikult planeeritud terrorikava tulemusel seiskus Londoni liiklussüsteem peaaegu täielikult ning normaalne liiklus taastus alles pärast lõunat.
Ühtegi pommi ei leitud.
Ajutine rahu kestis reedeni, mil pommiähvardusi said Londoni lennujaamad, üks Birminghami raudteejaam ja mõned suuremad maanteed. Kaks pommi plahvatasid Birminghamist põhjas asuva maantee ääres.
Kuigi seni ei ole veel inimohvreid, on IRA kaosetaktika tekitanud nii moraalset kui materiaalset kahju. Politsei ja kaitseteenistused on praktiliselt kaitsetud IRA praeguse taktika vastu, mis rakendab pommiähvardusi transpordivõrgu halvamiseks.
Kuna IRAle meeldib olla ettearvamatu, võivad nad järgmiseks rünnata näiteks sildu ja tunneleid.
Valimispäeva võib edasi lükata
Edasiste segaduste vältimiseks tahavad võimud valimispäeval tarvitusele võtta ennenägematuid kaitsemeetmeid - valimisjaoskondades otsitakse lõhkeseadeldisi, valvesolevate politseinike arvu suurendatakse, mõningad valijad võidakse läbi otsida.
Politsei koostab igale jaoskonnale julgeolekuplaani ning instrueerib ametnikke, ohtliku olukorra puhul võidakse valimisi järgmisel päeval jätkata.
Samal ajal loodab IRA poliitiline tiib Sinn Fein saata parlamenti kolm oma esindajat. See tähendaks oma esinduse avamist Londonis, sest Alamkojas osalemine on partei põhikirjaga keelatud.
Sellest nõudest võib loobuda vaid juhul, kui see otsustatakse kahe kolmandiku häälteenamusega partei aastakonverentsil.
Traditsiooni kaotamist ei ole igatahes ette näha, kuigi Sinn Fein on viimase aastakümne jooksul püüdnud imbuda Suurbritannia poliitilisse süsteemi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Leedu Seimi kevadistungjärk ähvardab president Algirdas Brazauskast uute muredega. President ei ole nõus parlamendi paremenamuse seisukohaga suurte strateegiliste objektide erastamise asjus.
Brazauskas tunneb survet oma parteikaaslaste poolt, kes ärgitavad teda panema vetot kinnisvara omandiõiguse taastamise seaduseelnõule.
Esmaspäeval kerkis aga Seimi ja presidendiameti vahele teinegi tõke: Keskliidu parlamendifraktsioon algatas põhiseaduse parandamise ettepaneku, mis lubaks tulevastel presidendivalimistel kandideerida ka välismaal elavail leedulastel.
Keskliidu fraktsiooni esimees Egidijus Bickauskas pani ette loobuda põhiseaduse sättest, mis määrab presidendikandidaatide paiksustsensuse.
Praegu kehtivate seaduste järgi võib presidendiks kandideerida isik, kes on vähemalt kolm aastat Leedus elanud.
Tsentristide lemmik Adamkus
Pole saladus, et selle sammuga tahavad tsentristid luua soodsad tingimused ühele võimalikule presidendikandidaadile Valdas Adamkusele, kes juba palju aastaid elab USAs ja kellel on topeltkodakondsus.
Bickauskas ütles ajakirjanikele, et tsentristidel on kavas esitada presidendi ametipostile oma kandidaat, selleks ei olevat aga Adamkus. Samas jättis Bickauskas vastuse võlgu küsimusele, kas see kandidaat pole mitte tema ise.
Keskliit puhastas Adamkusele teed ka märtsis korraldatud kohalikel valimistel.
Tookord kippus nimelt paiksustsensuse nõue segama Adamkuse kandideerimist Shiauljai linnavalitsusse. Vaid keskvalimiskomisjoni eriluba võimaldas tal oma kandidatuuri üles seada. Kahjuks kanti ta valimisnimekirja viimasena (nii soovis ta ise) ja seetõttu teda kohalikku nõukokku ka ei valitud.
Läheb kiireks
Põhiseaduse parandusega tuleb aga kiirustada: eelnõu algatajad peavad koguma parlamendiliikmete allkirju, et Seim hakkaks asja arutama.
Paranduse tegemiseks peab ettepanek saama neljandiku parlamendiliikmete toetuse. Peale selle on arutelude vahel nõutav vähemalt kolmekuuline vaheaeg.
Samas tuleb Adamkusel 5. maiks loobuda oma prestiizhsest ametipostist USA loodushoiusüsteemis, ustavusvandest välisriigile ja USA kodakondsusest.
Kogu maraton peab jõudma finishisse oktoobri alguseks, kui hakkab kandidaatide esitamine presidendi ametipostile.
Mis on sellega asja aga praegusel presidendil?
Asi on selles, et kohtumisel Bickauskasega ütles Brazauskas kord ettevaatamatult, et tema oleks nõus põhiseaduse parandusega, mis lubaks presidendivalimistel osaleda ka välisleedulastel.
Seega tunnistas Brazauskas: tal pole midagi selle vastu, et rinda pista potentsiaalse vastasega, kes ajalehe «Respublika» andmeil jõuab populaarsuselt peagi presidendiga samale tasemele.
Parempoolsed ei soovi muidugi näha Adamkust konkurentide hulgas. Seimi esimees Vytautas Landsbergis teatas juba oma USA-visiidi ajal, et ta ei arva, nagu peaks ühe inimese pärast muutma põhiseadust.
Niisiis seisavad Leedu Seimil ees palavad päevad. Vaatlejad oletavad, et paremenamus ei luba ookeanitagusel konkurendil tunda valimisvõitluse eel poliitilist katarsist.
See võitlus on liiga julm selleks, et mängida head onu või tädi.
Artikli algusesse