Sillamäe volikogu koostas eile pöördumise volikogu esimehe Priit Saksingu poole, nõudes talt enesetaandust seoses Silmeti rahaafääriga. Saksing volikogu ette ei ilmunud.
Sillamäe volikogus opositsioonis olevate volikogu liikmete pöördumises soovitatakse nädal tagasi volikogu esimeheks valitud Priit Saksingul tagasi astuda nii volikogu esimehe kohalt kui ka volikogust üldse.
Saksingu fraktsioonikaaslased olid pöördumise koostamise ajal volikogu istungilt lahkunud.
Saksing ei tulnud kohale
Ka ei osalenud volikogu istungil, mille ainsaks päevakorrapunktiks oli Silmeti rahaafääri kohta informatsiooni hankimine, rahaafääri peaosaline Priit Saksing ise. Volikogule saadetud faksis palus Saksing peatada oma tegevus volikogu esimehena, kuni tema vastu esitatud süüdistused kas leiavad kinnitust või lükatakse ümber.
Saksingule esitatud enesetaanduse nõuet põhjendasid volikogu liikmed Saksingu vastu algatatud kriminaalasjaga.
Sillamäe haruldaste muldmetallide tehase Silmeti omanike poolt esitatud avalduse põhjal algatas politsei 28. aprillil Priit Saksingu suhtes kriminaalasja eriti suures ulatuses riisumise paragrahvi alusel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Omandireformi eest vastutav Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa, kes elab Tabasalus oma majas, on ajanud edukat kinnisvaraäri, omandades erinevaid teid pidi kolm korterit Tallinna vanalinnas, nendest ühe korteri omandamist võib pidada ebaseaduslikuks.
«Postimees» on varem selgitatud Tallinna korteritehingute skeemis näidanud, et praegune abilinnapea Metsamaa on saanud endale tööandja eluruumiks muutmise kaudu Toom-Kooli 7-1 103 ruutmeetrit.
Viimased dokumendid ajast, kui Metsamaa hakkas kesklinna valitsuselt taotlema ühe mitteeluruumi muutmist oma korteri osaks, näitavad, et omandireformi eest vastutav abilinnapea on suutnud Tallinna vanalinnas ajada edukat omandireformipoliitikat ning temale kuuluvad ka korterid aadressil Toom-Kooli 7-2 ja Pikk 41 - 6.
Haige Metsamaa unustab täpsustada
«Postimehe» palvele, kas saaks rääkida Metsamaaga, teatas abilinnapea sekretär eile, et Metsamaa on haige. Kas ta on oma majas Tabasalus, püüdis «Postimees» täpsustada ning sai vastuseks «jah».
Samas on haige Metsamaa uudisteagentuurile BNS eile eitanud oma seotust vanalinna korteriskandaaliga, kuid jätnud mitmed küsimused täpsustamata.
Metsamaa kinnitusel BNSile on ta kõik oma vanalinnas asuvad kolm korterit ja ka maja vanalinnas soetanud ausalt aastaid tagasi.
Abilinnapea sõnul sai ta ühe korteri Toom-Kooli tänavasse 1992. aastal. Paraku ei ole Metsamaa vaevunud täpsustama, millist korterit ta silmas peab. Tõenäoliselt mõtleb ta korterit Toom-Kooli 7-2.
Paljudel dokumentidel on aadress Toom-Kooli 7-2 antud Metsamaale kuuluva firma AS M&A ametlikuks aadressiks. AS M&A viimane ametlik aadress on nüüd Tallinnas Aia 18.
Metsamaa selgitas uudisteagentuurile, et saadud korteri all asuvad ruumid seisid aastaid tühjana ning need sai ta pika asjaajamise järel endale. «Kuid tollal polnud kellelgi aimu, et see võiks seadusevastane olla, ja kindel pole see praegugi,» kaitses end metsamaa.
Haige Metsamaa paraku ei täpsusta, kuidas temal kui tema seletuse kohaselt inimesel, kel on juba Tallinnas korter Toom-Kooli 7-2, õnnestus muuta 103- ruutmeetrine pind Toom-Kooli 7-1 endale tööandja eluruumiks ning see siis EVPde eest erastada.
Tallinna kesklinna valitsuse andmetel kinnitati Toom-Kooli 7-1 103-ruutmeetrine pind tööandja eluruumiks ASile M&A 17. oktoobril 1995, 16. jaanuaril 1996 kustutati pind tööandja eluruumide hulgast ning 15. veebruaril 1996 on pind erastatud.
Ametliku taotluse kustutada korter tööandja eluruumide hulgast on Metsamaa firma AS M&A esitanud kesklinna valitsusele juba 13. detsembril 1995, see on vähem kui kuu pärast pinna tööandja eluruumiks muutmist. Enne on AS M&A seda pinda kui mitteeluruumi rentinud aastast 1993.
17. oktoobril 1995 ehk samal päeval, kui Toom-Kooli 7-1 on kinnitatud tööandja eluruumiks, on AS M&A peadirektor Mait Metsamaa saatnud kirja kesklinna vanemale Jüri Otile: «Palun vormistada Mait Metsamaa nimele tööandja eluruumi order aadressil Toom-Kooli 7-1.»
Pikk 41-6 ilmekas näide
Sisuliselt samal ajal on Metsamaa pilk peatunud Pikk 41-6 81-ruutmeetrilisel pinnal, sest Tallinna hooneregistri tõendi kohaselt on Metsamaa omandanud korteri Pikk 41-6 korteri ostu-müügilepinguga 22. detsembril 1995.
Uudisteagentuurile kinnitas Metsamaa, et Pika tänava korteri ja maja Pikk 31 ostis ta eraisikutelt. «See on minu ärimehena alustatud kinnisvaraprojekt, mille hooldamisega tegeleb praegu AS Omavara Haldus,» ütles ta.
Kesklinna valitsuse ametlikel andmetel on Pikk tänav 41-6 81-ruutmeetriline pind 29. märtsil 1995 kinnitatud tööandja eluruumiks AS-le Esburg. 8. mail 1995 on see pind kustutatud tööandja eluruumide hulgast ja erastatud 24. augustil 1995. Sellel aadressil on Tallinna valijate registrisse eelmise aasta kohalikel valimistel kantud Aleksander Sergejev. Krediidiinfo andmeil on Sergejev AS Esburgi president, kuid samas saab Krediidiinfo andmeil AS Esburgi pidada riiulifirmaks.
Ometigi on sama AS Esburg suutnud Pikk 41 majas saada ka 255-ruutmeetrilise pinna, mis 29. märtsil 1995 kinnitati tööandja eluruumiks ja 8. mail 1995 kustutati nimekirjast ning 29. juunil 1995 oli juba erastatud.
Tallinna volikogu esimees Edgar Savisaar on korduvalt öelnud, et kõik tehingud tööandja eluruumi kaudu saadud korteritega tuleks peatada. Pikk 41-6 näitab, et paljud tehingud tööandja eluruumide kaudu saadud pinnaga algasid kohe ning neis osalesid isikud, kes ise olid teadlikud, kuidas saada vanalinnas pinda selle tööandja eluruumiks muutmise kaudu.
Pärast Tallinna abilinnapeaks saamist on Metsamaa alustanud protsessi, et muuta Pikk 41-6 korteri osaks ka mitteeluruumina kirjas olev pööning, seda taotledes on ta enda aadressiks andnud kord Toom-Kooli 7-1, kord Toom-Kooli 7-2. 22. novembril 1996 kuulutab Metsamaa ametlikult oma soovist ehitada elamispinnaks.
13. jaanuaril teeb Metsamaa avalduse kesklinna valitsusele: «Oman korterit Pikk 41-6. Palun lubada välja ehitada minu korteri kohal olev pööning oma vahendite arvel, pööningule juurdepääs toimub ainult läbi minu korteri.»
28. veebruaril teatab kesklinna vanema asetäitja Aldo Niilus vastuseks Metsamaa ettepanekule, et «teie avalduse läbivaatamine pööningukorruse väljaehitamise küsimuses lükati edasi... seoses sellega, et Vanalinna KME andmetel on teil üürivõlgnevus korterite Pikk 41-6, Toom-Kooli 7-1 ja Toom-Kooli 7-2 eest».
1. märtsiks olid võlad tasutud ning 20. märtsil 1997 teatab kesklinna vanema asetäitja Toomas Sinivee, et kesklinna valitsus kui Pikk 41 üks kaasomanikest on nõus korter 6 laiendamisega pööningu arvel.
Abilinnapea Metsamaa sai kiirkorras endale õiguse muuta mitteeluruum eluruumi osaks vaatamata sellele, et linnapea Lepikson ja Tallinna volikogu on varem kuulutanud, et kesklinnas toiminud süsteemne praktika mitteeluruumide muutmisest eluruumiks tuleb lõpetada.
Artikli algusesse