Postimees-esilehekülg 97/05/07

6. mai 1997 Kolmapäev, 7. mai 1997 8. mai 1997

Tartu Postimees

Looduse Lood

Postimehe juhtkiri

KES KAITSEB ÕPETAJAT?

Repliik

Miskit on mäda Rootsi riigis
TARMO TOMAK

Pärast Tapa Gümnaasiumi direktori süüdimõistmist koolilaste kallal vägivallatsemises on paljud kooliõpetajad ning lapsevanemadki nõutud. Asjad, mis on koolisuhetes palju keerulisemad kui hirmlihtne kohtuvalik - süüdi või süütu -, on nüüd saanud Lääne-Viru maakohtus just sellesama hirmlihtsa otsuse.

Paraku niisuguse otsuse, mida õiglaseks tunnistada on äärmiselt raske. Kui kohus kaitseb korrarikkujaist noorukeid, siis kes kaitseb õpetajaid, küsivad ilmselt paljud.

Direktor, kes on pandud vastutama koolikorra eest ja kes peab kõikidele lastele kindlustama hariduse ja kasvatuse, peab päevast päeva tegelema kaklevate, varastavate, suitsetavate, joovate, sülitavate või, taga hullemaks, tunnis lahti riietuvate noorukitega.

Direktor, kes peab muret tundma kooli rahakoti kõhnuse pärast ning kaasa muretsema õpetajaametit mitteväärtustava palganumbri üle, peab oma kallist aega kulutama võitluses - tundub, et lausa lootusetus - suitsu kiskuvate ja longerot joovate õpilastega.

Kindlasti ei ole niisuguseid õpilasi ühes koolis - ka Tapa Gümnaasiumis - palju, kuid aeg ja jõud, mis neile kulub, on pöördvõrdeline normaalsetele lastele jaguvast ajast.

Kas peaks direktor tõesti käega lööma: las need mõned suitsetavad ja joovad, peaasi, et teisi ei terroriseeri?

Aga kui terroriseerivad, kui juba varastavad. Mis siis? Kasvatada. Kuidas? Rääkida, rääkida, rääkida. Aga kui ei kavatsetagi kuulata ning ema-isa omalt poolt ka ei aita? Pigem hoopis süüdistavad. Politsei kutsuda ja oma käed puhtaks pesta või kõverik kohe koolist välja lüüa. Ei ole vist Eesti koolides direktoreid, kes niisuguseid mõtteid poleks mõlgutanud.

Kohus seevastu nii raskeid keerdsõlmi ei aruta ega lahenda. Kohus kuulab ära aastaid ühes klassis istuva ja noortevanglaski olnud nooruki süüdistuse, lisab sinna paari teise nooruki kaebuse (kaks neist on ise karistatud kaasõpilaste kallal vägivalla tarvitamise eest) ning teeb oma otsuse: direktor on süüdi. Kuigi direktori kaitse on kuuel leheküljel välja toonud noorukite vastuolulisi tunnistusi ja koguni löömise mittetunnistamist, kohus sellega ei arvesta.

Küsimärke leiab kohtumaterjalides teisigi, edasikaebamise korral hakkab nendega tegelema järgmise astme kohus. Koolielus osalejatel - seega meil kõigil - aga on mõelda küll: et kool oleks ikka millekski paremaks ja vajalikumaks kui õpilase ja õpetaja jõuproovi areeniks.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Repliik

Miskit on mäda Rootsi riigis

TARMO TOMAK

Nädal algas Rootsis shokiga: riigi uhkus ja au, maailma kolme suurima mobiiltelefonide tootja hulka kuuluv Ericsson teatas kavatsusest viia peakorter välismaale. Varem on sarnastest kavatsustest teatanud meilgi tuntud Volvo ja Electrolux.

Mis on Rootsi sotsiaalse turumajandusega juhtunud? Rootsi ülikõrged maksud ja kõrged palgad on varemgi sundinud ettevõtteid osa tootmisest riigist välja viima. Et maailmas omandab suuremat tähtsust Aasia ning Rootsi firmad on tugevad USAs, on neil kõrgete kulude tõttu üha raskem püsida konkurentsivõimelistena.

Suured kulud ja valitsuse tõrjuv suhtumine Euroopa valuutaliitu on muutnud Rootsis töösturite ja valitsuse suhted väga teravaks. Maailm on praegu avatum kui kunagi varem ning ettevõtetele pole küsimus viia tootmine kehvema infrastruktuuriga, kuid odavamasse riiki.

Selle taustal kõlavad kummalised Rootsi ministrite kinnitused soodsast majanduskliimast ja töösturite salanõust.

Siit moraal Eestile. Riik ei saa lõpmatuseni ajada oma kätt ettevõtete taskutesse üllatest sotsiaalsetest eesmärkidest hoolimata. Ärile on avatud kogu maailm, ja arvamus, et avatud majandus tõmbab iseenesest Eestile raha külge, on ekslik. Rootsis toimuvat tasub aga jälgida, sest Rootsi sõltub nagu Eestigi oluliselt ekspordist.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse