Täna kell 21.40 (kordus neljapäeval kell 9.55), ETV: «Lahkudes Las Vegasest» («Leaving las Vegas», USA/Prantsusmaa 1995.
Rezhii: Mike Figgis.
«Lahkudes Las Vegasest» on sünge film. Ka seepärast, et üks peategelane on lootusetu joodik ja teine professionaalne hoor. Seega siis ühiskonna heidikud. Ennekõike on see aga süsimust linateos sellepärast, et kusagilt ei paista lootuskiirt. Kõik peategelastega toimuv on lõplik ja pöördumatu.
Endine Hollywoodi stsenarist Ben (Nicolas Cage) on perekonna, sõprade ja tööga lõpparve teinud alkohoolik. Ta on kõigele käega löönud ja laseb asjadel minna oma rada. Tema elu viimaseks aktiks peab saama suur pummelung Las Vegases.
Sera (Elisabeth Shue) töötab õnnemängijate linnas prostituudina. Tema tänavateenistus läheb venelasest sutenööri Juri (Julian Sands) kätte. Juri on julm, lausa sadistlik tüüp. Teda ennast jahib aga kolm venelast (ühte neist mängib rezhissöör Mike Figgis).
Las Vegasel on peategelastele pakkuda vaid kalestunud inimsuhteid ja vägivalda. Ometi võib neiski oludes tekkida sümpaatia ja sügavamgi tunne. Tunne, mida võiks nimetada armastuseks. Kuid see on armastus, mis midagi ei suuda muuta. Ben ja Sera on kalestunud ühiskonna ja oma kirgede ohvrid.
Film on mõjus oma dokumentaalsuses. Nii Nicolas Cage kui ka Elisabeth Shue esitavad oma rolle kliinilise täpsusega. Siiski, kogu naturalistlikkuses jääb Ben lõpuni sümpaatse välimusega nooreks meheks, mitte aga pundunud ja tursunud näoga joodikuks, nagu asjade käiku silmas pidades võiks oletada.
Rezhissöör Mike Figgis on inglane, kes pärast kodumaal valminud debüütfilmi suundus Hollywoodi. Seal on tema karjäär jätkunud vahelduva eduga. Oma seitsmenda mängufilmi stsenaariumi kirjutas ta John O’Brieni samanimelise romaani järgi. O’Brien lasi end maha kaks nädalat pärast filmilepingu allkirjastamist. «Lahkudes Las Vegasest» on paljuski autobiograafiline.
Film pälvis mitu Oscari nominatsiooni, sh. parima rezhii, nais- ja meespeaosa eest. Kullatud kujukese sai lõpuks Nicolas Cage.
P.S. TV 3 näitab kell 22.00 Robert Wise’i katastrooffilmi «Hindenburg» (1975) 60 aastat tagasi tsepeliin Hindenburgiga toimunud õnnetusest.
Kanal 2 jätkab kell 21.30 Igor Maslennikovi sümpaatsete telefilmide sarja «Sherlock Holmes ja doktor Watson» (1979).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Autori pilt ajalehes
Kirjutavad ajakirjanikud on teleinimeste peale kadedad. Pruugib vaid korra üle ekraani jalutada ja juba oled tuntum kui paarkümmend aastat lehes töötanuna. Pärast kolmandat korda nimetatakse sind juba staariks ning sopalehed avaldavad pikki kirjutisi sinu salapärasest filosoofiast.
Et seda ebaõiglust veidikenegi korvata, trükitakse lehes artikli juures autori pilt. Näiteks seda lugu lugedes silmitsete te minu fotot, mis arvatavasti jääb meelde paremini kui sõnad. Nagu hiina vanasõnas: üks pilt asendab tuhandet sõna.
Radikaalse hüppe autoripiltide osas on teinud uuenenud «Õhtuleht». Nimelt ei seisa seal juhtkirja all mitte enam autori nägu, vaid lausa pool kirjutajat. Mõnikord üritab «Õhtulehe» ajakirjanik justkui käed ees lehest välja ronida, teinekord seisab ta lugeja poole koketeerivalt küljega.
Selline kujunduselement mõjub ja kutsub lugema. Siit aga häda algabki. Jutt ei jäta sama head muljet kui pilt. Kõnealune lugu peaks olema «Õhtulehe» seisukohti kajastav juhtkiri, kuid selle sisu kõigub lüürilisest mõtisklusest uudise ümberjutustamiseni.
«Õhtuleht» on juba paar aastat oma nägu otsinud, kuid sisu poolel pole palju muutunud. Leht võib avaldada lehekülgede viisi «beibede elu» ja muid klassikirjandeid ning öelda kõige olulisema ära viienda lehekülje kõrvallauses.
Tõenäoliselt on vaja põhjalikumat uutmist kui seni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Jaekaubakäive on vähenenud 67 protsenti
Tänavuse aasta esimeses kvartalis on jaekaubakäibe maht võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga vähenenud 67 protsenti, teatati statistikaametist.
Toodete omahind on väga kõrge, mis omakorda on tingitud tooraine ja kütuse hinnast. Küttemasuudi hind on tõusnud 46 korda, autobensiini hind 39, diislikütusel 36, vedelgaasil 27 korda.
Tähtsamatest toidukaupadest on kõige rohkem tõusnud piima ja piimasaaduste hind - 4,4 korda. Keemiatoodete hinnad on tõusnud 22 korda.
Asutagem rahvaraamatukogusid
Raamat on aastasadasid inimesesoo mõtte edasikandja olnud, on seda praegu, jääb ja peab selleks ka edaspidi jääma. Haridust ainult suusõnalise õpetuse kaudu on meil praegu ja ka tulevikus võimatu edasi anda.
Raamat on aga praegusel ajal iseäranis kallis. Igaüks ei jõua teda omale mitte muretseda. Siin avagem tee raamatule rahva hulkadesse raamatukogude kaudu. Asutagem hoolega rahvaraamatukogusid, mis võimaldaks laiemale rahva kihtidele raamatute kättesaamise.
Artikli algusesse