|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
| 17. mai 1997 | Esmaspäev, 19. mai 1997 | 20. mai 1997 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| Ilm
| Horoskoop
KÜLMALE SÕJALE JOON ALLA
Repliik
SISEMINISTRI VALE KÄIK
TOOMAS SILDAM
Tuleval teisipäeval Pariisis sõlmitav Venemaa ja NATO erisuhteid raamistav poliitiline kokkulepe on vaieldamatult üheks tähtsamaks rahvusvahelise elu sündmuseks külma sõja järgses maailmas. Sellega tõmmatakse joon alla selle sajandi ühele suurimale vastasseisule.
Mõistetavalt on enneaegne väita, et Lääs (tinglikult NATO) ja Ida (tinglikult Venemaa) on lõpuks leidnud rahuliku ja teineteist salliva kooselu vormi. Praegune leppimine näib pigem sunnitud kui loomuliku ja pöördumatu sammuna.
Ometi oli see parim, mida võis Venemaa ja NATO ligemale viis kuud kestnud pingelisest diplomaatilisest heitlusest oodata. Parim loomulikult Läänele ja miks mitte ka sealhulgas Balti riikidele. Iga teine lahendus toonuks kaasa kas Euroatlandi julgeolekusüsteemi ilmse allakäigu või siis kummalegi soovimatu konfrontatsiooni taaspuhkemise.
«Postimehe» arvates on ülioluline, et Vene-NATO Põhiaktis leiab kindlat äramärkimist iga riigi vääramatu õigus ise otsustada oma julgeoleku üle. Võib arvata, et selle klausli läbisurumisega õnnestus NATOl veidigi lükata edasi Lääne-Ida suhetele ülimalt tundliku Balti julgeolekuküsimuse.
Samas ei vii «Jalta paranoia» ning eestlasele omane masohhism kuhugi. Tähtsam kartusest, et Balti riigid on jäänud taas eikellegimaale, on tõdemus, et Vene-NATO lepe jätab meile avatuks kõik võimalused.
Teisalt on mõttetu loota mingile imelisele «valgele laevale», mis viiks Eesti kindlalt Lääne tsivilisatsiooni rüppe, kuhu me ajalooliselt kuulume. Üksnes eestlaste endi jonnakas järjepidevus oma rahvuslike huvide kaitsmisel on vundamendiks, mille tugevusest sõltub Eesti kui iseseisva ja sõltumatu riigi püsimajäämine.
Vene-NATO kokkulepe näitab, kui nõrk on praegu Venemaa. Ametliku Moskva räige NATO-vastane retoorika ei kandnud vähimaidki vilju. Sisuliselt kõik Venemaa nõudmised suutis NATO osava diplomaatilise manööverdamisega tagasi tõrjuda.
Kõik, mida NATO lubas, on ajutine ning deklaratiivne, kuigi samas rajatud vastastikusele usaldusele. Venemaa ei saanud mingeid garantiisid selle kohta, et allianss ei võtaks ette laienemise teist ringi ega piidleks Balti riikide suunas.
Ainus negatiivne moment, mida Vene-NATO lepe võib kaasa tuua, on NATO enda muutumine senisest amorfsemaks ning laialivalgunumaks. Kuid kes on öelnud, et Euroatlandi uue julgeolekuvälja kujundamine läbi väga erinevate huvide ja väärtushinnangute peaks olema kergelt saavutatav.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Mitmed siseminister Robert Lepiksoni ausameelsed alluvad pidid reede õhtul jahmatusest kraavi sõitma, kui kuulsid autoraadiost, et vääritu teo eest siseministeeriumi kantsleri kohalt vallandatud Jaan Toots määrati nüüd politseipeainspektoriks.
Toots, keda valitsus eesotsas peaministriga süüdistas politseiametnikust autojuhi pidamises, talle mitteõiguspäraselt suure palga maksmises ja riigieelarvest ostetud autodega uhkeldamises, hakkab nüüd politseid inspekteerima, kontrollima ja selle tulevikku planeerima. Nii kinnitas politseipeadirektor Ain Seppik, kes tegigi siseministrile ettepaneku tõsta ekskantsler peainspektoriks.
Tootsi tagandamist kantsleri ametikohalt hindasid paljud kui valitsuse otsustavust kuulutada sõda riigiametnike omakasule. Nad uskusid, et siseministeeriumi uus juhtkond tahab ning suudab alustada muudatustega. Teade Tootsi määramisest politseipeainspektoriks mõjus neile aga kui külm dushsh, kui märk, et nende lootused olid ekslikud.
Eile õhtul selgus siiski, et Toots sai peainspektori kohalt lahti.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
