|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
| 13. juuni 1997 | Laupäev, 14. juuni 1997 | 16. juuni 1997 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| Ilm
| Horoskoop
 Olnust olevale |
 Postimees "Extra" |
MÄNGUD KOOLIS Repliik
VAENE VÄLISMINISTEERIUM
VAHUR KALMRE
Sel kevadel piisas keskkooli lõpetamiseks täiesti, kui abituriendi lõpukirjand koosnes lausest «õpetaja on lol». Töid hinnanud kõrge riiklik eksamikomisjon kirjutas ühe punkti hoogsalt välja ning uus keskharidusega noor astus reipalt ellu. Seevastu paljusid võimekaid koolilõpetajaid rabas ootamatult madal kirjandihinne, mis lõi vankuma sajad kõrgkooliõpingutega seotud tulevikuplaanid.
End olümpiaadidel ja igapäevaõpinguis tõestanud abiturientideosa varjamatu rahulolematus riigikirjandiga võiks eksamite väljamõtlejatele-korraldajatele eelolevaks aastaks rohkelt mõtteainet pakkuda. «Postimees» toob siinkohal ära enim läbimõtlemist nõudvad valupunktid.
Olukord, kus keskkooli lõpetamine ei nõua enam mingit pingutust, võib viia noore põlvkonna suurele vaimsele diferentseerumisele. Usinad õpivad niikuinii, probleemne kontingent aga kaotab igasugused ohjad.
Kirjandeid hindav keskkomisjon on küll tõenäoliselt erapooletu, kuid ta ei tunne kirjandi autori tausta ega edasiõppimisplaane. Vana süsteem oli paindlikum: lõpukirjandeid hindas õpilase tegelikke võimeid tundev koolikomisjon, sisseastumiskirjandeid aga kõrgkoolikomisjon, kes lähtus õppida soovitava eriala spetsiifilistest nõuetest.
Riigikirjandite hindajate sõnul moodustus hinne kahe kolmandiku osas arutlusoskusest, kolmandiku osas õigekirjast. Kuid arutlema õpetab elu ise, õigekirja aga ainult kool.
Kui ülikoolid siiski soovivad oma kontingendi valikus ise sõna sekka öelda, hakkavad nad sisseastujatele ikkagi korraldama lisakatseid. Uue süsteemi ainus saavutus on seega ebamäärane ja kahtlustest tiine õhkkond, mis ei käi kuidagi kokku esialgsete plaanidega vähendada koolilõpetajate kevadist koormust ja närvipinget.
Mitmekuine ooteaeg tulemuste teadasaamiseks on abiturientide seisukohast põrgulik. Osa hindeid selgus alles vahetult enne eilseid lõpuaktusi.
Kaksiksüsteem lõpukirjand-sisseastumiskirjand andis abituriendile teoreetilisegi võimaluse parandada oma ebaõnnestumist veel samal kevadel. Nüüd saabub uus katse alles aasta pärast. Eriti ebaõiglane on see nende õpilaste suhtes, kes riigikirjandi päeval olid näiteks haiged.
Sel kevadel ilmnenud kirjandihinnete segiajamised jms on riigieksamite süsteemi usaldatavusele andnud raskelt korvatava hoobi.
Kool ei ole mängu koht. See kehtib ka haridusjuhtide kohta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Ajakirjanikud panevad meie suhu valesid sõnu, ajakirjandus teeb meile liiga - niisuguse hoiaku on võtnud mõned välisministeeriumi kõrged ametnikud.
Rootsi ajalehed on kirjutanud, kuidas välisminister Toomas Hendrik Ilves läks konflikti Eestit külastanud vene ajakirjanikega. Ajakirjanike teravatest küsimustest läks Ilves endast nii välja, et nimetab ajakirjanikke tagantjärele räigeks seltskonnaks.
Kahju, et kunagi ajakirjanik olnud välisminister on unustanud, et ajakirjanike ülesanne ongi teravate küsimuste esitamine. Ja ametniku - seda enam välisministri - professionaalsust näitab muu hulgas ka tema oskus ajakirjanikega suhelda.
Ilves ja mõned teisedki välisministeeriumi ametnikud jätkavad veel üht Eestis levinud (magedat) traditsiooni. Pärast ajakirjanduses millegi ilmumist hakkavad ametnikud ennast kibekähku välja vabandama, justkui polevat nad ajakirjanikule midagi sarnast öelnud.
Ilvese suhu olevat valesid sõnu pannud «üks loll rootsi ajakirjanik», välisministeeriumi ametnik Aino Lepik polevat eesti ajakirjanikule öelnud, et endine ohvitser Jevgeni Zobnin on tunnistatud Eesti julgeolekule ohtlikuks inimeseks.
Kahju, kui riigi kõrged ametnikud oma varasemate sõnade eest hiljem vastust kanda ei julge.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
