Tallinnas ja Tartus algõpetust ja keskeriharidust andev Fontese erakool vahetas kuu aega tagasi omanikke ja hakkab sügisest kandma uut nime. Fontes aga jätkab lühikursustega koostöös Taani firmaga Tack.
Fontese erakool pidas suve alguses, laupäeval kell 11.18 oma esimest lõpuaktust, 99 noort inimest said ärijuhtimise, panganduse ja administratiivtöö erialal omandatud keskerihariduse diplomi. Kaheaastase kursuse lõpetanud jäävad ka ainsateks Fontese kooli vilistlasteks, sest uuest õppeaastast kannab kool nime Audentes, mille valisid uued omanikud.
Personaliotsingu, konsultatsiooni ja koolitusega tegelev AS Fontes jätkab koolitust lühikursustel, kooli omaniku staatusest loobusid nii AS Fontes kui ka selle juhatuse esimees Tõnis Arro. Endistest omanikest on alles vaid kooli rektor Tea Varrak, ülejäänud aktsiad ostsid Tiina Mõis, Hannes Tamjärv, Rain Lõhmus, Heldur Meerits ja Urmas Sõõrumaa. Tõnis Arro ütles eile, et kui pakutakse head hinda, tuleb kaupa teha, ja oli oma osaluse müügiga rahul. Nii Tiina Mõis, Heldur Meerits kui ka Urmas Sõõrumaa kinnitasid, et laste haridusse, ja kogu haridusse üldse, on oluline ja vajalik raha paigutada.
Kooli senise tegevusega, nii algklasside tööga kui ka keskerihariduse andmisega on uued omanikud rahul. Praegu on koolis ligi 600 õpilast, sügisel alustab ka kooli kõrgharidust andev aste.
Koolile uut nime valida oli raske, rääkis Tiina Mõis, kuid Audentes (julgelt, südilt ladina keeles) peaks sobima senise nime järglaseks ja kooli olemusega ka. Algklasside õpilaste koolivormil olevad Fontese-kirjad tuleb nüüd välja vahetada.
AS Fontes on aga nüüd osanik Taani rahvusvahelisi lühikursusi pakkuva firmaga Tack loodud lühikursusi korraldavas firmas Tack Eesti.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Aktsiaselts Tallinna Soojus kinnitas eile ettevõtte algava majandusaasta eelarve projekti, mille kohaselt tõuseb soojuse tariif 1. augustist. Soojuse hind juriidilistele isikutele väheneks.
Tallinna Soojus arvestab sõltuvalt kütteperioodist majandusaasta algust 1. juulist. Järgmisel eelarveaastal nähakse soojusenergia keskmiseks hinnaks 330 krooni megavatt-tunni eest.
Tallinna Soojuse direktori Leonid Lipavski teatel tõuseks üldvõrgu tarbijatel soojusenergia maksumus 30 krooni võrra (311 krooni megavatt-tunni eest). Lokaalvõrkude tarbijatele tõuseks tariif 12,2 krooni võrra (330 krooni megavatt-tunni eest). Juriidilistele isikutele müüdav soojus hakkaks maksma 397 krooni megavattunni eest ja sellega väheneks tariif 42 krooni võrra. Tallinna Soojus on varem teatanud soovist ühtlustada juriidiliste ja füüsiliste isikute sooja hind.
Tallinna Soojuse finantsdirektor Olev Nilisk on varem kinnitanud, et ühtlustamine on vajalik selleks, et ettevõte saaks üle minna kaheastmelisele maksude kogumise süsteemile. Praegu maksavad elanikud vastavalt tarbimisele rohkem talvekuudel ja üldse mitte suvel. Tallinna Soojus peab suvekuudel tehtavate kulutuste katteks võtma laenu, mis kütteperioodil kogutakse elanikkonnalt tagasi. Uue süsteemi käivitumisel maksaksid elanikud vähesel määral ka suvel ja vastavalt selle võrra vähem talvel. Olev Nilisk kinnitas, et uue süsteemi käivitamiseks on vajalik sotsiaalne kokkulepe.
Leonid Lipavski sõnul on Tallinna Soojus uue hinna kujunemise mehhanismi arutanud koos linnavalitsuse ja tarbijakaitseametiga möödunud talvest alates.
Ettevõte on töö rentaablimaks muutmiseks lülitanud välja Karjamaa katlamaja, järgmisel kütteperioodil jääb tööst välja ka Tallinna katlamaja. Viimase soojuskoormuse on võimeline katma Ülemiste katlamaja.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Pärast aastast vaheaega saabus jaanipäeval taas Eestimaa pinnale 19 Ameerika mandri põlisasukat, täpsemini Kanadast pärit cree-indiaanisuguharu esindajat. Mäletatavasti pälvisid täpselt aasta tagasi Pärisameeriklaste festivali raames Tallinna ja Tartut külastanud indiaanlased eestlaste suure huvi ning sooja vastuvõtu.
Seekord ei piirdu 19 cree-indiaanlasest muusiku külastused üksnes Eesti suurlinnadega, kuni 4. juulini toimuvatel kontsertidel astutakse üles ka Toilas, Viljandis, Kuressaares, Põlvas ja Roosna-Allikul, ütles kriide Eesti-visiidi peaorganisaator Kärt Summatavet kultuuriühingust Kõuelind. Sellele vaatamata võib creesid näha ka Tallinnas: juba sel laupäeval Harku järve ääres toimuval kantrimuusikapeol.
Creed on üks Kanada suurimaid indiaanihõime, mis on omakorda jagunenud preeria- ja metsahõimuks. Eestit külastavad creed on pärit Saskatchewani osariigis asuvast Sturgeon Lake`i reservaadist ning lisaks Kõuelinnule vahendab nende siinset külastust samas osariigis Regina linnas asuv Federated Indian College.
Kärt Summataveti sõnul on erinevalt mullustest külalistest tänavu indiaanirühmas enamuses noored, 12-21-aastased kooli- ja kolledzhiõpilased, kellega koos tuli Eestisse ka pealik Leonard Hardlotte ning mitu vanemat teadjameest-hõimuliiget.
Eestlaste suurt huvi indiaanihõimude esindajate vastu näitas mullu sadade inimeste saabumine Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse - erinevatel hinnangutel käis seal Arizonast pärit hopi ja navajo indiaanlaste rituaale kaemas üle kahe tuhande uudistaja. Vähe ei olnud rahvast ka Tallinnas, kus indiaanlased tutvustasid oma tavasid.
Eestlaste ja indiaanlaste vahel võib leida mitmeid sarnasusi - seda nii keeltes, universumi kujundina kasutatavates püstkodades, aga ka suhtumises elavasse ja vaimsesse maailma.
Artikli algusesse