Foto Toomas Huik
Siseminister Robert Lepikson kummutas eile esialgse versiooni laupäeva öösel Tallinnas Laial tänaval toimunud tulistamise kohta, kus politseiametniku püstolikuul tabas juhuslikult noort naist.
|
|
Siseminister Robert Lepikson väitis eilsel pressikonverentsil, et politsei levitas tulistamise kohta väärinformatsiooni.
Foto Toomas Huik |
Maasturis istunud Igorit oodanud Lada Petko (28) sai kuulitabamuse pähe ja viibib üliraskes seisundis Mustamäe haigla intensiivraviosakonnas.
Lepikson lisas, et kui Rütmanil oli aega minna oma korterisse, oleks ta pidanud välja kutsuma patrullteenistuse. Rütman seda ei teinud ja läks teenistusrelvaga uuesti tänavale.
Esmase versiooni kohaselt hakkas 1991. aastast politseis töötav Jaan Rütman laupäeval kell 2.10 sisenema oma Laial tänaval asuvasse korterisse, kui märkas hoovis üht meest urineerimas. Rütman üritanud loomulikke vajadusi rahuldavat Igorit (40) korrale kutsuda, kuid viimane ei kuuletunud ja tekkis konflikt. Rütman võttis teenistusrelva ja tulistas ühe lasu õhku.
Teenistusrelv polnud hoiule antud
Politseiameti peadirektori kohusetäitja Harry Tuul ütles, et Rütman oli puhkusel ja ei oleks tohtinud hoida teenistusrelva kodus. Politseinikul, kes on välismaal või puhkusel, tuleb teenistusrelv anda hoiule politseiameti korrapidamisteenistusele. Tuul lisas, et Tallinna endise politseiprefekti Toompere sõnul on enamikul puhkusel viibivatest politseinikest teenistusrelv hoiule andmata.
Robert Lepikson ütles, et ei saa esialgses pressiteates juhtunu kohta levitatud väärinformatsiooni panna Tallinna prefektuuri pressitöötajate süüks, sest versiooni politseiniku hoiatuslasu ja teda telliskiviga rünnanud mehe kohta kinnitas nüüdseks ametist vabastatud Tallinna prefekt Aivar Toompere.
Õnnetuse asjaolusid uurib keskuurimisbüroo, algatatud on ka ametkondlik juurdlus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tallinna linnavalitsus ja välisministeerium korraldasid eile väliseesti kirjanikule ja pianistile Käbi Lareteile tema 75. sünnipäeva puhul vastuvõtu Tallinna raekojas.
Kirjaniku juubeli puhul esitles kirjastus SE&JS tema valikkogu «Eksiil», kuhu on koondatud seni eesti keeles ilmumata teosed «Kellele ma mängin» ja «Keerised ja jäljed» .
 |
|
Käbi Laretei õnnitlejate hulgas olid nii Tallinna linnapea Ivi Eenmaa kui peaministri abikaasa Maarika Saarna-Siimann.
Foto Toomas Huik |
Tallinna linnapea Ivi Eenmaa ütles juubilari tervitades, et on väga hea teada, et on olemas inimesi nagu tema. «Te olete alati noor, nagu on noored kõik tundlikud inimesed,» ütles ta. «Käbi Laretei nimi, olgu see siis raamatukaanel või kontserdiafishil, on maagilise külgetõmbejõuga. Kui toimub teie kontsert, on saalid rahvast täis. Kui teilt ilmub uus raamat, siis tuleb see kohe ära osta, muidu võib ilma jääda,» sõnas Tallinna linnapea oma kõnes. Ta meenutas Käbi Laretei sõnu, et võimatu on omavahel ühendada abikaasa, ema ja kunstniku rolli ning kinnitas, et see on tal ometigi suurepäraselt õnnestunud.
Välisminister Toomas Hendrik Ilves meenutas tervituskõnes aega, mil Käbi Laretei isa töötas Eesti suursaadikuna Rootsis ja tõstis esile Käbi Laretei osa eesti kultuuri tutvustamisel väljaspool Eestit.
Peaminister lummatud
Peaminister Mart Siimann ütles Käbi Laretei poole pöördudes, et tal jäi eelmisel õhtul kirjutamata üks artikkel. «Abikaasa kutsus mind televiisorist vaatama Ela Tomsoni saadet Käbi Lareteist. Olite nii kütkestav, väärikas, avameelne, emotsionaalne ja ratsionaalne. Olime lummatud,» ütles ta.
Peaministri arvates on juubilaril oskus tõlkida inimhinge, hinges ja südames toimuvat. «Teil on haruldane võime tõlkida noote muusikakeelde. Te annate edasi oma mõtteid ja tundeid, tehes rõõmu teistele inimestele,» sõnas ta oma pöördumises.
Vastuvõtul esitletud raamatu kirjastaja Sirje Endre ütles, et plaan raamat välja anda on kaks aastat vana. Mõte sai alguse 1995. aasta hilistalvel, kui Käbi Laretei andis Urmas Otile televisioonis intervjuu. «Esialgu kavatsesime välja anda Käbi Laretei kogutud teosed. Väikesele kirjastusele on ikka omane see, et ta püüab iseendast üle hüpata. Kartuses maha prantsatada võtsime endale natuke väiksema ülesande,» selgitas ta.
Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurifond, Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital ja Rootsi suursaatkond Eestis. Abilised said Käbi Lareteilt kingituseks autogrammiga raamatu. Autor kinkis raamatuid ka 62 Rapla maakonna kooli- ja rahvaraamatukogule.
Käbi Laretei tänas kokkutulnuid ja ütles, et suurimat heameelt valmistab talle viibida Eestis koos kogu oma perega.
Vastuvõtul võtsid sõna ka Rootsi suursaadik Eestis Katarina Brodin, Peeter Luksep rootsieestlaste esindusest, dirigent Eri Klas, Rapla maavanem Kalle Talviste ja teised.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eile keskpäeval avati Paldiski lõunasadamas rahvusvahelised sõjaväeõppused «Baltic Challenge ’97». Riigikogu esimees Toomas Savi toonitas õppuste avatseremoonial, et nähes Eesti sõdureid kõrvuti Põhjamaade ja USA sõduritega, on kindel, et Eesti on teinud õige valiku.
 |
|
Avatseremoonial heisati kaheksa riigi lipud. Foto Toomas Huik |
Pidulikul avatseremoonial Paldiski lõunasadama neljandal kail olid esindatud kõik õppustel osalevad sõjaväeüksused. Hümnide saatel heisati Eesti, Taani, Soome, Läti, Leedu, Norra, Rootsi ja USA riigilipud.
Õppuste avamisele Paldiskisse oli tulnud mitmeid kõrgeid riigitegelasi ja sõjaväelasi. Teiste seas osalesid avatseremoonial Riigikogu esimees Toomas Savi, peaminister Mart Siimann, välisminister Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Andrus Öövel ja kaitseväe juhataja Johannes Kert. Kohal olid ka mitme riigi suursaadikud, näiteks USA suursaadik Eestis Lawrence Taylor ja Venemaa suursaadik Aleksandr Trofimov.
Avatseremoonial kõnega esinenud Riigikogu esimees Toomas Savi ütles, et Paldiski oli 50 aastat tuntud kui sõjaväelinn, kuhu tsiviilisikutel polnud asja. Veel kolm aastat tagasi võis Paldiskisse siseneda eriloa alusel.
Nüüd on aga Savi sõnul Paldiskis rahvusvahelised rahuvalveõppused, mis sümboliseerivad muutusi, mida Eesti on läbi teinud.
Savi tõstis esile Paldiski juhtkonda, kelle suure tööta poleks «Baltic Challenge» toimunud.
Riigikogu esimees rõhutas, et Eesti osavõtt rahupartnerlusprogrammist ja püüe saavutada stabiilne rahuaegne julgeolek on väga tähtis.
«Need õppused Paldiskis näitavad meie soovi anda oma panus rahvusvahelisse julgeolekusse,» teatas Savi.
Savi sõnul oli veel mõni aasta tagasi kujuteldamatu mõte Eesti, Läti ja Leedu sõjaväest. «Tänasel päeval, vaadates Eesti sõdureid kõrvuti Põhjamaade ja USA sõduritega, on selge, et Eesti on teinud õiged valikud,» kinnitas Toomas Savi.
Riigikogu esimees avaldas erilist tunnustust USAle, kelle nii rahaline abi kui toetus inimjõuga teeb võimalikuks Eesti kõigi aegade suurimate rahuaegsete sõjaväeõppuste toimumise.
Kohal on 2700 sõjaväelast
Õppustest osavõtjate poole pöördus ka õppuste kaasülem ning Eesti kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülem Oskar Mark, kes ütles, et õppuste algus lõpetab kümme kuud kestnud õppuste ettevalmistusperioodi. Margi sõnul osaleb õppustel üle 2700 sõjaväelase, 14 laeva ja seitse õhusõidukit.
Kolonel Mark teatas, et õppustele kogunemine on toimunud plaanipäraselt ning ta hindab kõrgelt kõigi ohvitseride ja sõdurite valmisolekut õppustel osalemiseks.
«Baltic Challenge ‘97» on NATO partnerlusprogrammi «Partnerlus rahu nimel» vaimus läbiviidavad õppused, millel osaleb üle 2700 sõjaväelase kaheksast riigist.
Taanist on Paldiskisse õppustele sõitnud viis, Soomest kuus, Lätist 145, Leedust 125, Norrast 85, Rootsist 75 ja Ameerika Ühendriikidest 1300 sõjaväelast. Eestist on osalejaid üle viiesaja, lisaks sellele 500 sõjaväelast Balti rahuvalvepataljonist. Õppustest võtavad osa nii maa-, mere- kui ka õhujõud.
Eile avatud õppused koosnevad kahest etapist. Esimene etapp kestab homsest 17. juulini ning selle käigus viiakse läbi väljaõpe rahuvalve pääste- ja humanitaarabi operatsioonide ettevalmistamiseks, mida teostavad instruktoritena Balti rahuvalvepataljoni allüksused.
Õppuste teine etapp on 19.-21. juulini ning see kujutab endast dünaamilist rahuvalveoperatsiooni treeningut. Õppuste stsenaariumi kohaselt on toimunud maavärin, on inimohvreid ning riigi majandus on halvatud. Liiguvad põgenikevoolud ja vaja on teostada pääste- ja humanitaarabioperatsioone ning tagada riigis stabiilsus. Humanitaarabi toimetavad katastroofipiirkonda USA varustuslaevad ja õhujõud ning abi viivad kohale maaväed ja langevarjurid.
Reedel ja laupäeval külastavad õppustel osalevad ohvitserid ja sõdurid Tallinna. Õppuste lõputseremoonia on 22. juulil.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Siseminister Robert Lepikson kinnitas, et Tallinna politseiprefekti Aivar Toompere ametist vabastamise tingis eelkõige korralagedus Tallinna politseis ning ta tegi ettepaneku kaaluda Aivar Toompere sobivust oma ametikohale juba möödunud reedel.
Lepikson teatas eile, et prefekt Aivar Toompere võimalikku vabastamist käsitleti juba eelmise nädala lõpus, mil Lepikson hakkas ette valmistama vastust kultuuritegelaste avalikule kirjale seoses näitleja Sulev Luige tapmisega.
Vastamise käigus palus Lepikson esitada dokumendid, mis puudutasid Tallinna prefektuuris läbiviidud kompleksrevisjoni järelkontrolli akti, mille kinnitas endine politseipeadirektor Ain Seppik 20. mail 1997.
«Samuti võtsin välja andmed kuritegevuse kohta Kadriorus ja peale nende dokumentidega tutvumist tegin ma juba reedel politseiameti peadirektorile ettepaneku kaaluda tõsiselt Toompere ametist vabastamist,» selgitas siseminister.
Iseloomustamaks Tallinna politseiprefektuuris valitsenud korralagedust refereeris Lepikson järelkontrolli akti.
Kuritegusid varjati
Nii ilmnes järelkontrolli käigus, et kuriteoteadete registreerimisel ja lahendamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamine ei ole edenenud ning enamik neist on kõrvaldamata. Paljud väljaselgitatud puudused on veel rohkem süvenenud ja see mis häirib tõsiselt normaalset tööd.
«Tallinna politseiprefektuur ei ole suutnud tagada kõigi kuritegude kohest registreerimist politseijaoskondades. Ilmnes põhjendamatuid venitamisi kuriteoteadete registreerimise ja lahendamisega,» ütleb järelkontrolli akt.
1996. aasta veebruaris kontrollis Tallinna prokuratuur kuriteoteadete registreerimist Põhja politseijaoskonnas ja selgitas välja rea puudusi ning kuriteoteadete varjamise fakte. Tallinna politseiprefekt Aivar Toompere kirjutas aga jämedate seaduserikkumiste kõrvaldamise asemel prokuratuuri õiendile viisa «informeerida isikkoosseisu».
Järelkontrolli akt nendib, et endiselt jätkub esimese astme kuritegude, peamiselt tahtliku tapmise tunnustega sündmuste varjamine vähemohtlike kuritegude sildi all. Kontrollimisel leiti 14 sellist moonutust. Kõik need 14 tapmist on avastamata ja statistikas on nad näidatud kui üliraske kehavigastuse tekitamisega surma põhjustamine.
Kui Eesti keskmine kuritegude avastamisprotsent on 32,5, siis Tallinnas on see 14,3.
Puudulik patrullteenistus
Ilmnes ka, et Tallinna politseiprefektuuri 430st kordniku ja vanemkordniku ametikohast oli komplekteeritud 342, kuid neist 67 ei olnud rakendatud patrullteenistuses. Kesklinna politseijaoskonna patrullikompanii 62 kohast on täidetud 64, kuid tegelikult kasutatakse patrullis vaid 37 politseinikku. Selle asemel, et patrullida, valvab näiteks Tallinna linnavalitsust 16 ja hotelli Olümpia 5 politseinikku.
37 töötava patrullpolitseinikuga Kesklinna politseijaoskond saadab ööpäevaringselt välja vaid kaks autopatrulli. Samas on Tallinna prefektuuri käsutuses üle 160 auto. Need kaks patrulli tegelevad suures osas vaid väljakutsetele sõitmisega, seega Kesklinna politseijaoskond ei tegele peaaegu üldse patrullimisega.
Konstaablite ja vanemkonstaablite ametikohti oli järelkontrolli ajal 126, neist oli komplekteeritud 93, tegelikult töötas konstaablitena vaid 76 politseinikku. Konstaablite arvu pidev vähendamine on järk-järgult nõrgendanud politsei preventiivset tööd ja sidemeid Tallinna elanikega, seisab järelkontrolli aktis.
Madal töökultuur
Lisaks on Tallinna politseis madal töökultuur, osal töötajatest on suuri raskusi eesti keelega. Tüüpiliseks töönäitajate suurendamise võtteks on ühele liikluseeskirja rikkujale mitme protokolli koostamine.
Siseminister Lepikson resümeeris, et loetletud puudused on tingitud sellest, et prefekt Toompere ei ole suutnud vajalikul määral organiseerida abiprefektide ja komissaride tööd inspekteerimise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks.
Lepikson nentis, et tal on tõsiseid raskusi seletada midagi kultuuritegelastele. «Kahjuks see, mida nad kirjutavad, on põhiliselt kõik õige. Tegemist ei ole poliitilise küsimusega, tegemist on korralagedusega. Oli viimane aeg seda teha,» selgitas Lepikson Toompere vabastamist.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Siseminister Robert Lepikson teatas eile, et teenistusalase juurdluse tulemuste kohaselt ei seganud kaitsepolitseinikud politseinikke 20. juuni õhtul Tallinnas Paldiski maanteel juhtunud traagilise liiklusõnnetuse asjaolude uurimisel.
20. juuni õhtul juhtus Tallinnas Paldiski maanteel liiklusõnnetus, kus kaitsepolitsei maastur sõitis otsa jalgratturile, kes hukkus.
Robert Lepikson ütles, et andis siseministeeriumi distsiplinaarbüroole korralduse teostada juhtunu teenistusalane juurdlus.
«Meid huvitas, kas kaitsepolitsei sekkus uurimisse või mitte. Kui see nii oleks olnud, siis oleks kaitsepolitseis tarvis olnud rakendada väga tõsiseid meetmeid,» rääkis Lepikson.
Lepiksoni sõnul süüdistati ajakirjanduses kaitsepolitsei ametnikke politseinike segamises sündmuskohal esmaste juurdlustoimingute teostamisel ja Tallinna liikluspolitsei inspektori Laiuse hilisemas ähvardamises.
Teenistusalane juurdlus on seejuures aluseks võtnud inspektor Laiuse ettekande Tallinna politseiprefektile 25. juunist, milles Laius väidab, et sündmusele järgnenud päeva õhtul helistas talle koju keegi mees, kes ütles oma nime, tutvustas ennast kapo töötajana ja soovitas sündmuskohal nähtu unustada, jääda haiguslehele ja sellest juhtkonda mitte teavitada.
Laius andis ka riigiprokuratuurile seletuse, milles ta väidab, et sündmuskohale saabunud kõrvalised isikud sekkusid eksperdi töösse, mille tagajärjel teatas ekspert, et sõrmejälgi pole võimalik võtta.
Laiuse väidete kontrollimisel selgus, et need ei leia kinnitamist asjas olemasolevate teiste tõenditega, nendib juurdlus.
Tallinna politseiprefektuuri juhtivinspektori seletuse kohaselt pole teda sündmuskohal keegi seganud. Maasturi roolilt sõrmejälgede võtmine sündmuskohal osutus võimatuks auto rooli katva materjali tõttu.
Tallinna uurimisbüroo uurija Kuus seletab, et kaitsepolitsei ametnikud teda sündmuskoha uurimistoimingute teostamisel ei seganud ega takistanud.
Kontrollimaks Laiuse väite tõelevastavust ähvarduse osas, tehti käesoleva juurdluse käigus Eesti Telefoni, Eesti Mobiiltelefoni ja Radiolinja kaudu telefonikõnede eristused. Neist nähtub, et Laiuse kodusele telefonile ei ole sündmuskohal viibinud kapo ametnikud oma mobiiltelefonidega helistanud.
«Selgub, et on ainult üks inimene, kes väidab, et teda on segatud. Samas on ta ainus politseiametnik, kes räägib segamisest, kuid varjab samas olulisi fakte, helistamisi sündmuskohalt, fotode saamist pressiesindaja Rooväljalt,» rääkis Lepikson.
Teenistusalane juurdlus rõhutab, et pressi väited kaitsepolitsei sekkumisest uurimisse, selle segamisest, Rauno Aasa varjamisest, uurimise takistamisest, kaitsepolitsei karistamatusest ja politseiametnike ähvardamisest on tegelikkusega vastuolus ega ole leidnud asjas olemasolevate tõenditega usaldusväärset kinnitust.
Samas nenditakse, et Rauno Aasa kasutas ametisõidukit 20. juuni õhtul teenistushuvide vastaselt.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kaitsepolitsei menetleb kollektsionäär Mati Zereli poolt väidetavalt KGB toimikute müümise fakti kriminaalasja raames, mis algatati 1993. aastal seoses KGB toimikute väidetava kadumaminekuga.
Kaitsepolitseiameti pressiesindaja edastas eile «Postimehele», et kaitsepolitsei menetleb kollektsionäär Mati Zereli poolt väidetavalt KGB toimikute müügi fakti seoses kriminaalasjaga, mis algatati 17. juunil 1993. Kriminaalasi algatati toona siis, kui selgus, et endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee poolt politseiametile üle antud 87 000-st toimikust oli alles vaid 48 846.
Pressiesindaja põhjendas Zereli müüdud toimikute vaatlemist nimetatud kriminaalasja raames sellega, et nn Zereli näite puhul on samuti tegemist endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee toimikutega.
«Kui need kaks on tõesti toimikud ja kui nad kuuluvad julgeolekukomitee toimikute hulka, siis on tegemist ühe ja sama asjaga,» oli pressiesindaja endas kindel.
Küsimusele, kas kaitsepolitsei on kollektsionäär Zerelit ka üle kuulanud, ei soostunud pressiesindaja vastama.
Eesti üht parimat kellade kollektsiooni omav Mati Zerel on ajakirjanduses varem väitnud, et ostis kaks KGB toimikut, mis paljastavad kahe Riigikogu liikme seotust KGBga, USAst Vene emigrandi peetavast antiigikauplusest.
Zerel avaldas «Õhtulehes» oma mobiiltelefoni numbri ja palus kõikidel, kes on toimikute ostust huvitatud, teha talle hinnapakkumised.
Möödunud nädalal õnnestus Zerelil väidetavad KGB toimikud maha müüa. Müügist saadud rahast 10 000 krooni kinkis kollektsionäär Tallinna kodutute koerte varjupaigale.
Mati Zereli toimikuteäri on kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihl intervjuus ETAle pahaks pannud, nimetades seda seadusest üleastumiseks.
Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus sätestab, et igaüks, kelle valdusse satub selliseid materjale, on kohustatud neist viivitamatult teatama riigikantseleile ja need üle andma viimase poolt määratud arhiivi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Otepääl algab täna ligi kahesaja osavõtjaga Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) V Peaassamblee, millele järgneb Tallinnas ERO korraldusel peetav konverents teemal «Vägivallatus ja konflikt: tingimused efektiivseteks rahumeelseteks lahendusteks».
Peaassamblee on 1991. aastal Haagis asutatud ERO kõrgeim põhikirjajärgne esinduskogu. Otepääl peetava Peaassamblee korraldajaks on ERO Haagis asuv peasekretariaat ning ERO Tartu koordineerimiskeskus. ERO Tartu Koordineerimiskeskuse pressiesindaja Maris S. Kaasiku kinnitusel on EROs hetkel esindatud 50 riiki ja rahvust, kelle riiki ei ole veel tunnustatud või kes alles püüdlevad omariikluse poole.
V Peaassambleele on oodata ligi kahtsadat delegaati. ERO delegaadid on oma asukohamaal või rahvuse hulgas mainekad vabadusvõitluse liidrid, samuti valitsusasutuste ja parlamentide liikmed.
Assambleel osalevad Tiibeti eksiilparlamendi esimees, Kostariika ekspresident, mitmete rahukaitse-, inimõiguste- ja keskkonnakaitseorganisatsioonide esindajad.
Peaassamblee avatseremoonia on täna kell 10. Assamblee avab ERO esimees Erkin Alpetkin Ida-Turkestanist. Peaassamblee päevakorras on ERO juhtorganite aruanded, ülevaated organisatsiooni tegevuse metoodikast ja finantseerimisest jm. Samuti arutatakse ettevalmistust Tallinna konverentsiks «Vägivallatus ja konflikt». Peaassamblee valib EROle ka uue esimehe, juhtivkomitee ja peasekretäri.
ERO V Peaassamblee lõpeb pühapäeval oikumeenilise jumalateenistusega.
Peaassambleele järgneval 21.-23. juulini Tallinnas peetaval konverentsil «Vägivallatus ja konflikt» osalevad teiste seas kolm Nobeli rahupreemia laureaati. Konverentsi avab Ida-Timori vabadusvõitluse liider Nobeli rahupreemia laureaat Jose Ramos Horta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Neljapäevani võetakse vastu dokumente Eesti Riigikaitse Akadeemiasse (ERA) astumiseks. Sel aastal saab seal õpinguid alustada kakssada noort kaheksal erialal. Seni on suurim konkurss politsei õppesuunda.
ERA vastuvõtukomisjoni sekretär Tiina Bergmann ütles, et riigikaitseakadeemiasse võetakse vastu kakssada inimest, kellest eeldatavasti võib esimeste nädalate jooksul välja langeda paarkümmend. «On juba tavaline, et mõnikümmend noort leiab esimeste nädalate jooksul, et see kool pole siiski nende jaoks,» tõdes ta.
Dokumentide vastuvõtt kestab kümme päeva, eilseks oli laekunud üle 450 avalduse. Arstlik komisjon on tagasi saatnud seitseteist ja edasistele uuringutele samuti seitseteist ERAsse pürgijat.
Suurim konkurss on praeguseks politsei õppesuunda - 5,5 inimest kohale. Põhjuseks on Bergmanni sõnul kohtade vähenemine mulluselt 45-lt vaid 15-le. Populaarsed on tolli (4,65 inimest kohale) ja rahvastikukorralduse suunad (4 inimest kohale). Eelmise aasta populaarseim ala oli tolli kõrval kohtueelne uurimine, kuhu sel aastal soovib saada 3,4 inimest ühele kohale.
Bergmanni sõnul on enamus sisseastujaid äsja keskkooli lõpetanud. Statistika sisseastujate riigieksamitunnistuste hinnete kohta veel puudub, kuid Bergmann rõõmustas, et kirjandihinnete seas on ka kümneid.
Bergmann rääkis, et ERAsse tahab tulla ka venekeelseid noori, kellel siiski on olemas Eesti kodakondsus. Nende keeleoskust ei kontrollita eraldi testiga, küll avaldub see aga psüühikatesti tegemisel ja kutsesobivusvestluse käigus.
Neidude osakaal on ERAsse astujate seas viimastel aastatel püsinud 30% lähedal. Bergmann ütles, et sama suhe püsib ka tänavu.
ERAs saab nelja aastaga omandada diplomi kaheksas erinevas õppesuunas: kaitsevägi, piirivalve, päästeteenistus, politsei, kohtueelne uurimine, korrektsioon, rahvastikukorraldus ja toll.
Läbi viiakse ka tasulist täienduskoolitust ametkondadest suunatud töötajatele.
Sisseastumisel peavad tudengikandidaadid läbima arstliku komisjoni, pärast seda sooritama kehalised katsed, tegema psühholoogilise testi, kutsesobivusvestluse ning kaitseväe, piirivalve ja päästeteenistuse õppesuundades matemaatikaeksami.
ERA arvestab sisseastumisel riigieksamikirjandi hinnet, välja arvatud ametkondliku suunamisega varasematel aastatel lõpetanutel, kellel võib arvesse minna lõpukirjandi hinne. Tiina Bergmann ütles, et sellegipoolest on paljud ajateenistusest tulnud noored teinud riigieksamikirjandi ja saanud head tulemused.
Lisaks arvestatakse lõputunnistuse hinnete keskmist. Päästeteenistuse suunda võetakse noori õppima ainult ametkondliku suunamise korras.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Praegu keskkonnaministeeriumi nõunikuna töötava Kalle Mälbergi kohtuprotsess lükkus teist korda edasi Mälbergi kaitsja puudumise tõttu. Mälbergi süüdistatakse riisumises, ametiseisundi kuritarvitamises, ametialases võltsingus ja ebarahuldavas raamatupidamises.
Mälberg on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta aastail 1994 ja 1995 riisus süstemaatiliselt oma tööandja, aktsiaseltsi Alas vara, kuritarvitas oma ametiseisundit, tegeles ametialase võltsimisega ning korraldas ebarahuldavalt firma raamatupidamist.
Süüdistuskokkuvõtte kohaselt on neil aastatel Alasi tegevdirektorina töötanud Mälberg firmale tekitanud kahju kogusummas 532 040 krooni.
Kalle Mälberg ise on süüdistusi eitanud.
Kohtunik Merle Parts ütles eile «Postimehele», et esimest korda oli Mälbergi kohtuasi arutamisele määratud 25. ja 26. juunil, kuid siis oli kohtualuse kaitsja Tarvo Lindma advokaadibüroost Concordia olnud haige. «Lindmaa ei vaevunud ise seda kohtule teatama, vaid tema büroo teatas sellest kirjalikult,» ütles kohtunik.
Seejärel määras kohus istungi 14. juuliks, kuid ka eile kaitsjat ei ilmunud, vaid ta saatis oma kliendiga teate, et viibib puhkusel ja taotleb istungi edasilükkamist.
Kohus tegi eile Kalle Mälbergile ettepaneku vahetada kaitsjat, kuid Kalle Mälberg keeldus sellest. «Kohtul ei jäänud muud üle kui istung septembrisse lükata, sest vahepeal kohus puhkab,» ütles Merle Parts.
Istung on plaanitud 19. septembrile.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Pärnu sadamale on käimasolev aasta olnud edukaim kõigist eelnenuist. Esimese poolaastaga on sadama kaudu veetud peaaegu sama palju kaupa kui terve eelmise aastaga kokku.
Esimesel poolaastal eksporditi Pärnu sadama kaudu 291 laevaga 448 693 tonni kaupa, mis on 193% rohkem kui eelmise aasta samal ajavahemikul. Sealhulgas suurenes puidu ja puidutoodete eksport 273% ja turbatoodetel 65%. Muu eksportkauba kasv mullusega võrreldes oli 504%. Import suurenes 207%.
Pärnu Sadama asedirektori Riho Printsi sõnul tuleneb veosemahu hüppeline suurenemine eelkõige puiduturu soodsast konjunktuurist. «Taas on alanud puidubuum,» märkis Prints.
Teine oluline tegur, mis esimese poolaasta töönäitajaid võrreldes mullusega parandas, on see, et tänavu talvel ei olnud Pärnu sadam päevagi jäävangis.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Vetelpäästeühingu andmeil uppus tänavu esimese kuue kuuga Eestis 54 inimest. Seda on seitse inimest rohkem kui mullu sama aja jooksul, aga 61 inimest vähem kui üle-eelmisel aastal samal ajal.
Nagu teatas Eesti vetelpäästeühingu vetelpäästeosakonna juhataja Helgi Lutvei, oli 54 uppunust mehi 45, naisi uppus 9. Alkoholijoobes leidis märja surma 23 inimest. Uppunutest 12 olid kuni 12-aastased lapsed.
Noorim uppunu oli 1 aasta ja 7 kuu vanune laps, vanim oli 76-aastane mees, kes uppus maanteekraavi, olles ise raskes joobes. Üks traagilisemaid õnnetusi juhtus lastega, kui parvetamisel uppus ühe pere kaks last, 8- ja 11-aastane poiss.
Lutvei sõnas, et uppumiste poolest oli kõige kurvem päev laupäev, mil uppus 17 inimest. Järgnesid reede (13), pühapäev (9), esmaspäev (5), teisipäev ja kolmapäev (mõlemal päeval 4) ja neljapäev (2).
Tänavu algasid uppumised veebruari lõpus: kuu viimasel päeval uppus Raplamaal Käru jões 6-aastane poiss. Märtsis uppus 15 inimest, aprillis 11, mais 8 ja juunis 19. Aasta tagasi oli esimene uppumine 7. jaanuaril, mil märja surma leidis 55-aastane kalamees.
«Ujumisel uppunute puhul võib öelda, et põhiliselt on nende õnnetuste põhjuseks vilets ujumisoskus, millele lisandub sageli alkoholijoove,» märkis Lutvei.
Tänavu poole aasta jooksul uppus 16 inimest meres, 14 jões, kümme järves, viis tiigis, kolm kraavis, kaks karjääris ning kaks veeloigus ja üks ojas ning üks vannis.
Maakonniti oli kõige rohkem uppunuid Pärnumaal (9 inimest, neist 2 last) ja Harjumaal (vastavalt 8 ja 4).
Helgema poole pealt märkis Helgi Lutvei, et kõnealuse poole aasta jooksul on uppumisest päästetud 116 inimest, neist 40 last. Mõnel juhul on ka päästjateks olnud lapsed. «Näiteks 11-aastane Nele Markvardt päästis Elva järves 4,5-aastase tüdruku, tuues ta poolteise meetri sügavuselt välja,» lausu Lutvei. «Samast järvest päästis 15-aastane Artur Raid 8-aastase poisi, tuues ta välja samuti poolteise meetri sügavuselt. Artur aitas poissi ka elustada.»
Helgi Lutvei lisas, et juulikuu algus ja esimene pool on toonud kaasa uusi uppumisi. 1.-13. juulini on uppunud juba 17 inimest. Selle kuu kõige mustem päev oli 2. juuli, kui uppus kuus inimest, neist kolm Võrumaal.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele